Riigikogus kolmapäeval kolmandale ehk viimasele lugemisele minev 2020. aasta riigieelarve annab hoo sisse jalgpallihallide rajamisele. Antud sihtotstarbe jaoks on seal eraldatud kuus miljonit eurot, mille abil kavatsetakse püstitada neli jalgpallihalli.

2020. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas on Kultuuriministeeriumi valitsemisala spordiprogrammi olulistes tegevustes 2020 eesmärkide täitmiseks ära toodud: "Toetatakse kohalikke omavalitsusi multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamisel (maht 6 mln eurot)".

Praeguseks on selgunud, et selle summa eest kavatsetakse koos omavalitsuse abiga rajada neli halli – Tartusse, Viljandisse, Raplasse ja Haapsallu. Igal pool eeldatakse osalist rahalist panust ka kohalikult omavalitsuselt.

Viimased kolm asukohta on need, mida soovitas jalgpalliliidu president Aivar Pohlak augustis kultuuriministrile Tõnis Lukasele saadetud vastuses kirjale, kus Lukas oli palunud alaliidult ülevaadet jalgpallitaristu praegusest seisust ja ettepanekuid tulevikuks, milliseid jalgpallirajatisi oleks eelarvevõimaluste korral mõistlik rajada.

Toona Pohlaku poolt välja toodud kolmele asukohale on nüüd lisandunud ka Tartu, kelle jalgpallihalli-alastest plaanidest kirjutas eelmisel nädalal ka Tartu Postimees. 2020. aasta sügiseks Annemõisa kerkiv halli rahastus tulebki osaliselt riigi- ja osaliselt linnaeelarvest.

Statsionaarse halli rajamise kulu (koos selle all oleva kvaliteetse kunstmuruväljakuga) on umbes umbes neli miljonit eurot, teisaldatava kuppelhalli puhul käib jutt kahest miljonist eurost. Sõltuvalt täpsetest ehitus- ja hanketingimustest võivad need summad veidi muutuda. Osadesse hallidesse rajatakse kergejõustikualade tarbeks ka jooksusirge, aga seda mitte jalgpalliväljaku mõõtmete arvelt.

Riigieelarve vastuvõtmises ei ole põhjust kahelda, sest seni on koalitsioon, mille kõigi kolme erakonna esimehed olid Eesti meeste jalgpallikoondise sügisestel EM-valikmängudel ühel korral kätlejaks, olnud eelarvet puudutavatel hääletustel ühtne.

Eelmise kolmapäeva Riigikogu istungil olid spordiga seotud teemad suure tähelepanu all, sest kuulati ettekannet "Spordipoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta. Ettekande käigus ja sellele järgnenud läbirääkimistelt ilmnes, et riigi plaan on sarnaste investeeringutega järgmistel aastatel jätkata ja jõuda jalgpallihallidega igasse maakonnakeskusesse.

Kultuuriminister Lukas sõnas ettekandes: "Spordi infrastruktuuri arendamisel läheme edasi ka näiteks jalgpalli sisehallide rajamisega maakondadesse, kus riigieelarves ette nähtud summad läheksid Kultuuriministeeriumi ettepanekul kõigepealt pilootprojekti raames spetsialistide määratud omavalitsustele või kohtadesse.

See saab toimuda siis, kui 2020. aasta eelarve ette nähakse, aga see on ka multifunktsionaalsete jalgpallihallide puhul pigem alles algus, sest me peame jõudma nende riigi kaasfinantseerimisega – osa raha paneb ikkagi omavalitsus, võib-olla ka eraettevõtjad mõnel pool – kõigisse maakonna keskustesse."

Ettekandele järgnenud läbirääkimistel märkis Dmitri Dmitrijev (Keskerakond): "Praeguste kavade kohaselt ehitatakse väljapoole Tallinna neli halli. Tahan rõhutada, et see ei ole kaugeltki piisav, kuid vähemalt on hädavajaliku projektiga algust tehtud. Riigikogu jalgpalli toetusrühma juhina seisan hea selle eest, et me läheme projektiga edasi, jalgpallihalli on vaja vähemalt igasse maakonnakeskusesse."