Eesti U21 koondise peatreener Jani Sarajärvi nendib enne valikmänge Šveitsi ja Islandiga, et tema käe all on ports töökaid mängijaid, kes on valmis kõvasti vaeva nägema, et tippjalgpalli jõuda. Küll aga paneb ta kõigile südamele, et Eesti-sugusel jalgpalliriigil on võimalik lõigata kasu vaid ühisest pingutusest, mitte individualistlikust maailmavaatest.

Aasta alguses ametisse asunud Sarajärvi jaoks on noortekoondise juures tegu kolmanda aknaga. Märtsis viigistati maavõistluses 1:1 Maltaga, juunis alustati valiksarja väga valusa 1:2 kaotusega võõrsil Fääri saartele. Ehkki Rommi Siht viis Eesti teise poolaja alguses juhtima, jõudsid võõrustajad esmalt viigini ja teenisid seejärel lisaminutitel penalti, millest sündis võiduvärav.

Peatreenerile teeb esmajoones rõõmu see, et ta saab taas meeskonnaga vahetult suhelda. "Hea on lõpuks koondisega koos olla, koos treenida ja tähtsaid mänge mängida! Mulle meeldib töötada koos inimestega, kes ... ütleme nii, et see ei ole nende jaoks isegi niivõrd töö, pigem kirg. Meil on mängijad, kes tahavad saada väga heaks," tunnustab ta Soccernet.ee-ga vesteldes hoolealuseid.

Sarajärvi rõhutab, et eeldatavate soosikute Šveitsi ja Islandi vastu ei minda väljakule "kogemusi saama", vaid võitlema. "Jah, õppimine on alati oluline. Ka meie treeneritena tahame õppida. Aga oleme juba sel tasemel, kus meeskonna jaoks peab olema põhiline see, et suudaksime vastasega sammu pidada. Jah, Šveits ja Island on tugevad, aga peame leidma alati maksimaalselt võimalusi, et neile vastu saada. Olgu siis tulemus milline on, aga tahan näha meeskonda, mis võitleb ja otsib alati viisi toime tulla kõigi väljakutsetega, mida üks mäng neile pakub."

Mitu olulist puudujat

Koondise esialgne nimekiri avaldati nädalavahetusel, kuid juba teisipäeval tuli selles teha mitu olulist muudatust. Meeskonnaga ei liitunud Hollandi esiliigas Dordrechtis mängiv poolkaitsja Martin Vetkal, samuti suvel Portugalist Kreekasse Thessaloniki PAOK-i kolinud Karel Mustmaa, igapäevaselt Itaalias Serie D-s palliv väravavaht Daniil Pareiko ega ka Flora kaitsja Mihhail Kolobov.

Neid asendavad ründaja Egert Õunapuu ja kaitsja Samuel Merilai Nõmme Unitedist ning väravavaht Sander Rebane Elvast. Sarajärvi kinnitas, et lisaks on koondisega liitunud Harju JK Laagri keskkaitsja Alexander Kapitan Bergman. "Miša Kolobovil oli vigastusega mure, lisaks on mõnel mängijal pisemaid probleeme. Seetõttu otsustasime temagi kutsuda," märkis soomlane Bergmani kohta.

Noortekoondist ei saa selles valiksarjas enam aidata suur hulk eelmises tsüklis põhiraskusi kandnud mängijaid, kes olid mullu sügiseks kerkinud Premium liigas põhimeesteks. Kuidas Sarajärvi praegust kooslust hindab - kas kogemust ja liidreid on seal piisavalt? "On ikka. Minu jaoks on kõige tähtsam, et kõik need mängijad soovivad oma karjääriga midagi ette võtta. See tähendab, et nad on tahtmist täis ja see annab omakorda ka treeneritele kõvasti indu juurde," kiidab ta. "Eks nad on eri punktides - mõni on juba välismaal, mõni tahab järgmiseks sinna jõuda. Kuid kokkuvõttes on meil hea segu eri isiksustest."

Eerme tõus teeb vaid rõõmu

U21 koondist võiks esindada ka ründaja Karel Eerme, kes sõitis aga äsja esmakordselt A-koondise koosseisus Itaaliasse. "See teeb mind väga rõõmsaks! Minu töö on ju aidata mängijatel areneda ja järgmist sammu teha. Olen tõesti Kareli üle superõnnelik! Meie peame muidugi mõtlema, kuidas teda asendada, aga see ongi hea šanss kellegi teise jaoks. Mulle ei meeldi liiga individualistlik mõtlemine, nii et see on pigem meile suur au. Või olgem täpsed, mitte meile ega mulle, vaid suurema töö on ju ära teinud Karel ise ning kõik inimesed Harju klubis eesotsas Lauri Nuumaga," toonitab ta.

Mõistagi ei käi koostöö A-koondisega nii, et Jürgen Henn lihtsalt võtab Sarajärvilt, keda tahab. Omavahel peetakse omajagu nõu, kuidas tagada mängijatele parim võimalus arenemiseks, sest üldjuhul on selge, et U21 koondisest A-koondisesse jõudnu ei hakka seal otsekohe suuri minuteid teenima. "Jürgen uurib ikka, kuidas mängija laagrites hakkama saab. Näiteks Karel tegi eelmistes laagrites superprofessionaalset tööd, tal on mõtteviis väga paigas. Aga üldiselt on muidugi nii, et kui mängija on Jürgeni arvates A-koondiseks valmis, siis sinna ta läheb," kirjeldab Sarajärvi.

Eelnimetatud meeste kõrvalejäämise taga on eri põhjused - kuna tegu on noorte mängijatega, püütakse maksimaalselt arvesse võtta ka nende käekäiku koduklubis. "Me püüame neile võimalusel vastu tulla, samas on meie vaatepunktist siiski ka oma kodumaa esindamine väga tähtis. See soov peab südamest tulema. Näiteks Mustmaa on nüüd uues klubis, kus hooaeg pole veel alanud, mis tähendab, et ta peab seal oma koha eest koosseisus võitlema. Ta oli meiega kahes eelmises laagris ja töötas kõvasti, nii et praegu on tema eemale jäämine igati okei," selgitab peatreener.

Pareikogi siirdus juulis Casertanast L'Aquilasse, lisaks ei tehta Serie D-s paraku koondisemängude ajaks liigapausi. "Minu arusaamist mööda on tal hea võimalus seal esiväravavahiks kerkimise nimel võidelda. Seetõttu oli tal mõistlikum praegu klubi juurde jääda," kõlab Sarajärvi selgitus. "Meil on õnneks mitu head väravavahti olemas."

Vetkali küsimus

Neli aastat Itaalia tippklubi Roma noortesüsteemis veetnud Vetkalit tabas meestejalgpalli kolides ebaõnn, sest Rootsi kõrgliigas Brommapojkarnas jäi tema mänguaeg peaaegu olematuks. Eesti A-koondises juba 2023. aasta sügisel ehk ligi kahe aasta eest debüteerinud 21-aastasel poolkaitsjal on praeguseks seal kirjas 13 mängu ja üks väravgi, ent kolmest viimasest koondiseaknast on ta eemale jäänud.

Sel suvel näis, et lõpuks on ummikseisust õnnelik pääsetee leitud. Vetkal siirdus Hollandi esiliigaklubisse Dordrecht ja on seal hooaega edukalt alustanud. Neljas esimeses voorus on ta alati kuulunud algkoosseisu ja saanud neist kolmel korral kirja 90 minutit, sealhulgas viimati alles reedel, kui TOP Ossi võideti 3:0. Eesti särki kandmas teda selles koondiseaknas paraku siiski ei näe.

Henn rääkis esmaspäeval enne A-koondise trenni Vetkali kohta nii: "Tal oli väga-väga pikk mängupaus. Suhtlesin temaga, ta sai kõigest hästi aru ja oli sama meelt. Kui oled pikalt eemal olnud, siis A-koondisesse tagasi pääsemise tee võib vahel olla natuke pikem. Kuna U21 saab septembris mängida tugevaid rahvusvahelisi mänge, siis tegime tema osas sellise otsuse. Aga kuna ta sai paraku vigastada, siis praegu ta sinna ilmselt ei lähe."

• Kui kaugel on koondisest Šapovalov, Siht, Tunjov ja Paalberg? Jürgen Henn annab aru

Niisiis püütakse Vetkalit tagasi A-koondise ringi aidata, kuid asjaolud on selle veidi keeruliseks teinud. "Märtsis, juunis ja nüüd on meil olnud kolm laagrit. Ta ei ole üheski neist saadaval olnud. Ühel hetkel peame välja mõtlema, kuidas me selle teema lahendame," lausub Sarajärvi.

Teemale keerutamata lähenedes: kas A-koondises juba omajagu mänginud noortel meestel - või pigem isegi nende taustajõududel - võib teinekord tekkida soov eelistada U21 koondisega liitumisele koduklubi juurde jäämist? Sarajärvi vastab sellele küsimusele nii: "Toonitan, et ma räägin siinkohal jalgpallist üleüldiselt ja Eesti jalgpallist laiemas plaanis. Aga on tõsi, et näeme aina rohkem individualismi. Mängijaid võetakse kui projekti, mida arendada. Nii kipuvad mõtlema just mängija selja taga seisvad inimesed.

Eriti Eesti suguses väikeses riigis, aga ka suuremates, ei aita selline mõtteviis jalgpallikogukonna arendamisele kuidagi kaasa. Nii elus üldse kui ka jalgpallis tasub mõelda mitte ainult sellele, mida ma kuskilt saan, vaid ka sellele, mida mul on võimalik anda. Koostööle toetuv keskkond tuleks meile kõigile kasuks. Eks iga olukord on alati erinev, samas esineb väikest hõõrumist klubide ja koondiste vahel paljudes riikides. Muidugi on mängijal õigus oma karjäärile mõelda ja huvid ei lange alati kokku. Aga kui leiaksime ühise keele, oleks see meie jaoks suur trump."

Vaprus paneb silmad särama

Mitu Premium liigas mängivat noortekoondislast - Rommi Siht, Oskar Hõim, Daniel Luts, Sander Tovstik, Maksim Kalimullin - said suvel väärtuslikke minuteid euromängudes. Sarajärvi jäi nähtuga rahule, kuid toonitab: "Alati tuleb mõista, et tase on väga kõva ja aina kõvemaks läheb. Kui tahad tipus olla, pead tegema samme edasi."

Premium liiga komeet on viimasel kuul olnud Pärnu Vaprus, kes on seljatanud ühe Eesti tippklubi teise järel. Kas väravavaht Ott Nõmm ja U21 koondise debüüti ootav poolkaitsja Tristan Pajo tulid koondisesse silmnähtavalt kasvanud enesekindluse pealt? "Ütleksin küll, et nad on rahulikumad. Näha on, et nad on omadega praegu heas kohas," kinnitab Sarajärvi.

Kui tõsiselt oli laual augustis Vapruse eest liigamängudes viis väravat löönud 16-aastase ründaja Marten-Chris Paalbergi kaasamine? "Ta koputab kõvasti uksele. Sisu on selles poisis kõvasti! Arutasime siiski pikalt U19 koondise peatreeneri Siim Valtnaga ja leidsime, et praegu on tal parem nende juures olla. Neil on sügisel tulekul tähtis valikturniir ja ta on selle meeskonna jaoks väga oluline mängija, seetõttu vaatasime natuke suuremat pilti," põhjendab Sarajärvi ründaja jäämist U19 meeskonna nimekirja.

Sarajärvi rõhutab, et U21 koondises on samuti väravanäljaseid mehi. "Näiteks Egert Õunapuu on end vigastuste kiuste tagasi pildile võidelnud ja Esiliigas palju väravaid löönud. Temagi on valmis jalgpalli nimel väga palju oma aega investeerima." Ta lisab, et Eesti noortekoondises on ka laiemas plaanis professionaalse suhtumisega kõik korras.

"Mulle tundub, et väga paljud saavad hästi aru, mida peab tegema, et profijalgpalluriks saada. Mõnel on see kogemus ka juba olemas, näiteks Kristofer Käit elab Portimonenses iga päev sisuliselt profielu. Väikesest kohast tulles võib tunduda, et oledki juba valmis mängija, aga sul puudub võrdlusmoment. Nii et kindlasti on arenguruumi oma taseme tõstmiseks, kui tahta," lisab ta.

Samas on näiteks Ramol Sillamaa välismaalt Eestisse naasnud ja mängib nüüd Harju JK Laagri eest Premium liigas. Sarajärvi ei pea seda sugugi halvaks sammuks. "See on jälle üldisem jutt, aga tippu võib viia mitu teed ja pole minu asi öelda, mis on õige või vale. Meeste jalgpalli üleminek on alati keeruline - võid noorteklassis mängida väga heal tasemel, aga see ei garanteeri midagi. Kui tuled mänguminutite nimel Eestisse tagasi, siis ka meil on häid klubisid, kus on hea treeningkeskkond ja tublid treenerid. Kõik sõltub sellest, kas su ümber on keskkond, mis sind tagant sunnib. Ja sellestki, kas suudad end ise tagant sundida!"

***

Eesti noortekoondis võõrustab 5. septembril kell 19.00 Šveitsi eakaaslasi, 8. septembril kohtutakse samuti kell 19.00 Islandiga. Mõlemad mängud toimuvad Kadrioru staadionil ning on nähtavad Soccernet TV-s.