Tahtsime niisama ka Barcelonasse minna, tundus lihtsalt huvitav linn. Kuna väikse jalgpallihuvilisena teeb ühest reisist tõelise reisi jalkamatš mõnel suurel staadionil, siis ootasime, millal La Liga mängude kalender välja tuli, ja valisime mänguks 25. novembril Nou Campil toimunud Barcelona-Villarreal kohtumise.

Pealegi on Barca üks meeskondi, kellele teleri vahendusel ikka pöialt on hoitud. Ostsime lennupiletid augustis ära. Easyjetiga läbi Londoni Barcelonasse ja tagasi Estonian Airiga otse. Edasi-tagasi piletid maksid neli kuud ette ostes 2544 eeki. Hotell Oasis (omab üsna head asukohta, aga muidu ei midagi erilist) maksis nädalaks 3060 eeki.

Neli kuud pikka ootust. Õhtuti pärast tööd sai reisi jaoks kodutööd tehtud, et kuhu seal minna, mida külastada, vaatamisväärsused jne. Selle aja sees kuulsime kurvaks tegevaid sõnumeid, et vigastuse tõttu jäävad pikaks ajaks mängudest eemale Eto'o, ...siis Messi, ...siis Saviola :( Võib öelda, et enne reisi toimunud Barca mängude ajal palvetasime, et Ronaldinho terveks jääks :)

23.11.2006 Lõpuks ometi oli meie päev tulnud ja asusime teele. Kõik kulges hästi, kell 12 tõusime Eestimaa pinnalt ja õhtul 9 ajal olime Barcelonas. Järgmine päev otsisime kohe staadioni üles, et osta piletid. Meid oli kokku kaheksa. Piletid maksid 30€ kuni 80€. Ahto, Ege, Kadi, Opi ja Miha valisid 30 €urised, meie Tönisega võtsime võtsime 67€-sed. Ma ostsin kaks, endale ja naisele. Niisiis maksin 134 €euri, samas olid üleval ka hinnad teistele mängudele. Näiteks kohtumisele Real Madridiga oleks sellise raha eest saanud samasse tsooni vaid ühe pileti (127€).

Piletid käes, meel rõõmus. Teised kappasid linnapeale tagasi, meie Tönisega läksime Nou Campil asuvasse FC Barcelona muuseumisse. Pilet maksis, kui ma õigesti mäletan 11,50€. Tegime eelmise aasta Meistrite Liiga karika juures pilte ja uudistasime kõike, mis seal oli. Siis leidsime ukse staadionile. Istusime tribüünidele ja ei tahtnudki sealt kohe ära minna. Uudistasime staadionit ja rääkisime, et seal samas on toimunud MM finaal, mille oli võitnud Itaalia, ja tuntud äkilise lõpuga Meistrite Liiga finaal Bayern-Manchester.

Ja ühtäkki astus staadionile trenniriietes Ronaldhino. Kiiresti fotokad filmima ja suurest emotsioonist hüüdsin kõvasti üle staadioni: RONALDINHOOOOO. Kahekordselt maailma parimaks valitud jalgpallur tõstis käed üles. Arvake ära, millise meeleolu see lõi :D Natuke pärast seda algas seal Fifpro karikate jagamine, millest meil aimugi polnud. Staadionile astusid karkudega Messi, Thuram, Zambrotta, Ronaldinho ja veel mõned pintsakutes tähtsad tegelased. Tegime filmiklippe ja jälgisime kõike uudishimulikult ning mitte midagi mõistvalt.

25.11.2006 Käes oli mängupäev. Matš algas kell 20:00. Otsustasime varem kohale minna ja kell 17:00 hotelli ees kokku saada. Askeldasin hotellitoas ja ei märgandki kella, 17:30 Tönis helistas, et kus me oleme, kõik juba ammu all. Kiiresti riidesse, ei hakanud hotelli lifti ootamagi, vaid jooksime mööda treppe alla. Vabandasin teiste ees viivitamise pärast.

Metroos oli Barca särkides ülemeelikuid jalkafänne. See atmosfäär, mis oli olnud juba tükk aega õhus, oli alla tulemas. Meie reisi kulminatsioon oli kätte jõudmas. Sõitsime metrooga (peatus oli vist Maria Cristina) ja sealt staadioni poole jalutades nägime mingi hotelli ees rahvamassi ja FC Barcelona bussi. Trügisin läbi rahva ja turnisin trepi kõrval mingi ääre peale ning panin fotoka filmimiseks valmis.

Varsti hakkaski Barca meeskond hotellist bussi minema. Iga mängijat ja treenerit saatis välklampide sähvimine ja fännide hüüded. Hiljem mõtlesin, et see hotellist alla tulemise hilinemine oligi nagu meie graafikusse loodud. Staadionile läksime sealt juba voolava inimmassiga kaasa liikudes. Nou Campi kõrvalt putkadest ostsime salle, märke ja särke. Ma ostsin Ronladhino ning Tönis suur Eto'o fänn ostis Eto'o nimega särgi. No on ju suur fänn, …isegi siis, kui Eto'od mängimas ei näe, valib tema nimega särgi!

Otsisime sissepääsu värava, mis oli märgitud meie piletitele, ja olimegi staadionil. Meie kohad olid esimesel tribüünireal. Istusime mitte küll päris muru ääres, sest see esimene rida oli omakorda pooleks jaotatud. Siiski väga lähedal muruplatsile. Kuigi olime kolm piletit koos ostnud, ei olnud meie kohad kõrvuti. Tönise koht oli kolm rida minust eespool ja mu naise oma rida tagapool. Istusime siiski kõik minu ritta üksteise kõrvale. Üks mees küll tuli ja ütles, et see on tema koht, aga istus siis Tönise kõrvale ja oli rahul. Rohkem keegi meid kohtade pärast ei tülitanud.

Rahvast oli sel hetkel väga vähe. Mänguni oli jäänud vist veidi üle tunni. Esimesena tulid sooja tegema Villarreali mängijad, siis Barcelona omad. Märkamatult ja väga kiiresti olid tribüünid täitunud inimestega. Nüüd tagantjärgi FC Barcelona kodukalt lugesime, et publiku arv 98 000 mahutaval staadionil oli 76 417 inimest. Mäng algas hümnidega ja enne palli lahti löömist oli leinaseisak. Pole aimugi, kelle mälestuseks.

Siis see algas! Barca tundus olevat ründavamaks pooleks. 34. minutil kukkus Gudjohnsen karistusalas ja kohtunik määras penalti. Ronaldhino läks seda lööma ja põrutas alla vasakusse nurka. Väravavaht küll aimas suuna ära ja hüppas, aga löök oli kiire ja tegi seisuks 1:0, mis jäigi esimese poolaja skooriks.

Teisel poolajal hakkas Barca ründama selle värava poole, mis oli meile lähemal. 54. minutil tuli karistuslöök, mille Ronaldhino lõi müüri, aga pall põrkas nii, et pall jäi Barcelonale. Iniesta saatis nahkkera kaarega värava tagumise nurga suunas, Gudjohnsen tuli hooga, tõusis kõrgele ja lõi palli peaga väravasse. Publik kargas püsti ja lasi oma emotsioonid valla.

2:0 eduseisus oli näha, et Barca hakkas selles mängus tõeliselt lustima. Meelde on jäänud üks Ronaldinho sööt Decole, mille too päris efektselt napilt mööda lõi. Seepeale Ronaldinho ja Deco naersid ja lõid patsu. 70. minutil andis Zambrotta meie poolt platsilt palli värava ette kasti ja Iniesta hüppas mõlema jalaga maast lahti ning põrutas õhust palli maapõrkega väravasse. Vägeeev värav!!! 3:0. Pärast vaatasin oma tehtud video pealt selle mehe nägu, kes istus Merke kõrval. See pilk oli imestust täis, suu lahti ja silmad tahtsid peast välja tulla. Täitsa naljakas, aga värav oli ka tõesti väga kift! Staadion laulis: INIESTA, INIESTA…

Enne mängu lõppu hakkas rahvas ära minema. See mees, kelle istekoha me olime hõivanud, tõusis ka Tönise kõrvalt üles ja lahkus. Aga 88. minutil sündis midagi täiesti haruldast. Barca kombineeris ja kombineeris, lõpuks Xavi andis söödu värava ette Ronaldinhole. Too võttis rinnaga söödu omaks, keeras väravapoole selja ja põrutas käärlöögiga palli väravasse!!! See joovastas publiku. Staadion juubeldas ja hakkas laulma: ROO NAL DINHOOO, ROO NAL DINHOOO... Mega võimas.

Nüüd enda filmitud kaadreid vaadates tundub mu kontrollimatu karjumine natuke ebakõlavana, aga see tuli lihtsalt tol hetkel minust välja. Ma olin enne pidanud maailma ilusaimaks väravaks täpselt sarnast Rivaldo poolt sooritatut. Nüüd Ronaldinho tegi selle mängus, millele meie staadionil kaasa elasime. Jumal on olemas!!!

Mäng lõppes, aga me ei kiirustanud staadionilt lahkuma. Tahtsime olla selles atmosfääris veel. Pärast saime staadioni kõrval teiste kamraadidega kokku ja ma ostsin 20 €uriga kollase Barcelona meeskonna autogrammidega palli. Kähedaks karjutud häältega jagasime oma elamusi ja sõitsime metrooga hotelli. Olin õigel ajal fotokat lahti hoidnud ja saanud kõik neli väravat videosse.

Kui oma hotelli sisenesime, olid seal mingid mustanahalised, nägid mul seljas Ronaldinho särki, ütlesid jeeeeee. Aga siis tuli Tönis ja tal oli Eto'o särk, nad olid vapsee vaimustuses. Viipasid Tönisele ja hüüdsid: Eto'o, Eto'o! :D Pärast vedelesin hotellitoas ja vaatasin tv-st saadet sellest mängust ja seal näidati Ronaldhino käärlööki, vaheldumisi Rivaldo omaga. Vot niisugune lugu!

Videoklippidest on 16 minuti pikkune film kokku pandud. Kui keegi vaadata soovib, siis saab selle alla laadida aadressilt www.snob.pri.ee/Barcelona/videod

Vaata ka:
Fännipäevik