Kirjade järgi on valitseval Eesti jalgpallimeistril FCI Levadial kaks peatreenerit, aga reaalne seis on, et vägesid juhatab Marko Savic, mitte temaga sama ametinimetust kandev Vladimir Vassiljev. Pärast Meistrite liiga eeleelringis Reykjaviki Vikingurilt saadud piinlikku ja häbistavat 1:6 kaotust on Savici töökoht Levadias kehtivate loogikareeglite järgi ohus.

2010. aastal juhtis Levadia meistrivõistlusi kuuepunktilise eduga (tõsi, FC Floral oli kolm mängu varuks) ning oli teinud eurosarjas Ungari tšempioni Debreceni vastu kaks väga viisakat partiid (kodus 1:1 viik, võõrsil võitluslik 2:3 kaotus), aga toonasele peatreenerile Igor Prinsile näidati ikkagi augustis ust. Tema juhtimisel 2008 ja 2009 võidetud meistritiitlid ei aidanud. Kirves raius halastamatult.

Veelgi markantsem oli 2008 varakevadel juhtunu. Tarmo Rüütli oli juhtinud Levadia Eesti meistriks 2006 ja 2007 ning saavutanud oma ametiaja jooksul eurosarjas tolle hetke seisuga Eesti klubijalgpalli parimad tulemused (Enschede Twente alistamine ja jõudmine duellile Newcastle Unitediga 2006 ning kodune 2:1 võit Belgradi Crvena Zvezda üle 2007, mis, tõsi küll, järgmisse ringi ei viinud).

Aga kui 2008. aasta hooajale eelnenud superkarikafinaalis saadi Narva Transilt 1:4 kaotus, oli Rüütli juba paar tundi hiljem vallandatud. Tõsi, aastate möödudes on Levadia presidendi Viktor Levada maneerid muutunud tasasemaks. Näiteks Aleksandar Rogic oli esimene klubi peatreener, kes sai ametis jätkata, kui oma esimesel täishooajal (2018) Eesti meistriks ei tulnud.

Aga kas Levada – ning ei tasu arvata, et otsuse teeb keegi muu kui tema – lubab ka Marko Savicil pärast teisipäeval juhtunut peatreenerina jätkata? Otsus on Levada jaoks igal juhul keeruline, sest temaga jätkamine tähendaks suure häbi allaneelamist, aga temast loobumine klubi viimase pooleteise aasta strateegiliste valikute valeks tunnistamist. Ühed halvad mõlemad.

2020. aasta suvel, kui Martin Reim otsustas Levadia peatreeneri ametist taanduda, võttis töö üle Vladimir Vassiljev, kelle kõrvale asus peagi Savic. Õige ruttu ilmnes, et tegelik boss on just Savic. Kaaspeatreenerite olemasolu põhjuseks võib olla Savici puuduv PRO-litsents või midagi muud, aga Levadia asjadega kursis olevad inimesed möönavad ning mujalt paistab välja, et asju juhib just tema.

Eesti sai San Marinost jagu, Levadia jäi samale pulgale

Levadia on Savici juhtimisel saanud külge väga tugeva Serbia hõngu. Põhimängijate sekka kuuluvad Milan Mitrovic ja Marko Putincanin. Abitreenerite sekka Nikola Mitic ja Uroš Nikolic, duublit juhendab Ivan Stojkovic. Samuti kumab Serbiale omane mõtteviis – kõik on meie vastu ja me peame nendega võitlema – läbi pea pea kõigist Levadia tegemistest.

Savic otsib konfrontatsioone ja konflikte. Kohtunikega, jalgpalliliiduga ja ajakirjandusega. Coolbeti toodetavas Levadia propagandasaates mõnitas Savic Eesti jalgpalli, tuues ettekäändeks Eesti koondise Rahvuste liigas San Marinoga samasse alagruppi ja divisjoni kuulumise. Meistrite liiga 2022-23 kaks kõige kehvemat võistkonda on San Marino meister La Fiorita ja Levadia. See on fakt.

Eesti tippklubid on eurosarjades aegade jooksul saanud nii vastikult suuri kui ka sportlikult piinlikke kaotusi. Esimeste sekka kuuluvad näiteks Levadia 0:5 Galatasrayga ja 0:7 Praha Spartaga. Samuti Nõmme Kalju 0:5 kaotus Glasgow Celticule. Teiste sekka aga FC Flora allajäämine Gibraltari klubile Lincoln Red Imps. Levadia teisipäevane kaotus Vikingurile oli aga mõlemat. Nii tülgastavalt suur kui ka häbistavalt piinlik.

Kui FC Levadia ja FC Infonet 2017. aasta lõpus FCI Levadiaks ühinesid, käisid omanikud Viktor Levada ja Andrei Leškin välja termini "superklubi", mis jäi külge nagu liim. Ühendklubi loomise pressikonverentsil 2017. aasta novembris sõnas Levada: "Eurosarja alagrupiturniir on minu unistus.“

Mullu sai Levada oma A. Le Coq Arenal asuvast loožist vaadata, kuidas esimese Eesti klubina nautis selle unistuse täitmist Levadia suurim rivaal FC Flora. Ning Flora tõepoolest nautis, sest Islandi meistrile kaotamise asemel alistati teiste seas ka Serbia (!) tšempioni Belgradi Partizani.

Kui Levadia suutis mulluses tiitliheitluses Florat ühe punktiga edestada, avanes Levadial šanss püüda sama. Tõsi, klubi eelmiste aastate (väga) halbade eurosarjatulemuste tõttu polnud neil erinevalt Florast head asetust. Aga see olnuks õigustus Meistrite liiga esimeses eelringis Malmö, mitte eelturniiril Vikinguri vastu.

Levad(i)al puudub praeguses olukorras kuldne kesktee

Ei tasu arvata, et Eesti meister peakski Islandi omast jagu saama (Flora seda 2020, tõsi küll, tegi), sest objektiivseid parameetreid võrreldes peaks tegu olema laias laastus võrdsete võistkondadega. Kaotus oleks igal juhul ebameeldiv ja pettumus, aga mitte ilmtingimata krahh. Ent 1:6 kaotus, kus võit vastasele kandikul kätte ulatati, oli piinlik põrumine. Kõige kõrgemast kategooriast.

Levadia ja Levada olukord on seega praegu järgmine: 1) klubi omaniku tohutut usaldust nautinud peatreeneri juhtimisel põruti hooaja kaalukaimat eesmärki püüdes täielikult ja piinlikult, 2) nimetatud peatreeneri vallandamine tähendaks ilmselt terve klubi toimimismehhanismide põhjalikku ümberkorraldamist, 3) kuldse kesktee leidmine on pea võimatu.

Levadia järgmise eurosarjakohtumiseni on aega kuu, sest nad jätkavad Konverentsiliiga teises eelringis 21. juulil, kus vastaseks kas Shamrock Rovers (Iirimaa) või Hibernians (Malta). Omapärasel kombel on vastane igal juhul meeskond, kellest Flora eelmisel aastal eurosarjas jagu sai. See võimaliku kaotushäbi koefitsiendi paisutav asjaolu Savici kasuks ei mängi.

Kas mullu Levadia Eesti meistriks juhtinud serblane saab võimaluse vigade paranduseks? Flora poolt mullu saavutatu kordamiseks ehk alagrupiturniirile jõudmiseks peaks Levadia alistama järgemööda kolm vastast ehk saama hakkama asjaga, mida pole mitte ükski Eesti klubi mitte kunagi varem suutnud.