FCI Levadia peatreener Vladimir Vassiljev tõdes eile õhtul Meistrite liiga eelturniiril Islandi tšempionilt Reykjaviki Vikingurilt saadud 1:6 kaotust kommenteerides, et tegemist oli täieliku kollektiivse läbikukkumisega, kus peeglisse peavad vaatama nii treenerid kui ka mängijad.

Levadia läks kohtumist Zakaria Beglarišvili penaltist küll 5. minutil juhtima, aga kaotas avapoolaja 1:3 ja terve mängu 1:6. Meistrite liigast langes Levadia seeläbi välja ja jätkab eurohooaega juuli teises pooles Konverentsiliiga teises eelringis. Vikingur selgitab reedeses mängus Andorra meistri Inter Club d'Escaldes’iga, kumb pääseb Meistrite liiga esimesse eelringi, kus ootab ees Malmö (Rootsi).

Vladimir, mis läks eile valesti? Nii sportlikult kui ka emotsionaalselt, sest skoor 1:6 ja väljakul toimunu viitas ju selgelt, et mõlemas vallas olid asjad valesti.
Kõik läks valesti. Islandi meeskond oli kõigis aspektides meist parem. Kui võrrelda kahe meeskonna stiili, siis nad mängivad meiega sarnast jalgpalli – tahavad omada palli ja kõrgelt pressida. Eile oli näha, et nad olid meist kõigis asjades üle. Ma ei tahaks uskuda, et see on reaalsus ehk et kui me edaspidi veel kohtuksime, siis lõppeks iga mäng sellise skooriga. Eile läks kõik valesti ja me ei suutnud keerulisest seisust mängu tagasi tulla.

Kui vaadata mängu käiku, siis juhtisime 1:0 ja Robert Kirsil oli veel kaks šanssi. Mingil hetkel lülitusime aga välja. Tegutsesime väljakul nagu aegluubis, mingi kramplik olukord. Kui tavaliselt piirdub ebastabiilsus ühe-kahe mängijaga, siis eile oli tunne, et kõigil oli halb päev ja keegi ei suuda liidrirolli võtta. Tegime liiga palju söödupraaki ja kaitsefaasis liiga valesid otsuseid. Kõik oli seotud mentaalse poolega.

Mis oli kohtumise murdepunkt?
Minu meelest Vikinguri 3:1 värav esimese poolaja lõpus. Kui lasta esimesel poolajal endale standardolukordadest kaks väravat lüüa, siis see on väga valus. Eriti arvestades, et me ju teadsime, millistest tsoonidest nad ohustada tahavad. Aga magasime vastase mängijad täielikult maha nii 1:1 kui ka 3:1 värava puhul.

1:1 puhul on suur küsimärk, mis meie karistusalas toimus. Ning 3:1 värava puhul tekib küsimus, miks Karl Andre Vallner palli kätte ei võtnud, vaid selle vastu vastast lõi. Riietusruumis proovisime vaheajal optimismi süstida ja jutt oli, et meeskond, kes järgmisena värava lööb, saab hoo sisse. Kui meie lööme 2:3, oleme ju mängus sees. Kui aga nemad skoori teevad, siis on väga raske. Läks nii, et 4:1 tuli ruttu.

Mängu alguses paistis kõik palju optimistlikum. Aga ühel hetkel läks siis kõik valesti. Võib-olla ainult Robert Kirss mängis veidi stabiilsemalt. See on uskumatu arv, kui palju me endale ohtlikke olukordi ehitasime. Võib juhtuda, et mängus tuleb ette üks prohmakas, mis karistati ära. Aga kui iga teine rünnak lõpeb nii, et vastane saab palli meie söödust mugavalt jala peale, siis …

Kas siit võib järeldada, et pinge ja surve olid meeskonna jaoks liiga suured?
Võib-olla. Levadia polnud seitse aastat Meistrite liigat mänginud. Nüüd saime oma võimaluse. Võib-olla oli pinge liiga suur. Samas mängu-eelsetel päevadel me mingit pinget ei tuvastanud. Võib-olla mõnes trennis keegi oli natuke kramplik. Aga riietusruumis polnud tunda, et keegi oleks üle- või alamotiveeritud. Läks nii nagu ta läks. On küsimusi, miks nii läks. Vastuseid me seni leidnud pole. Võib-olla ei leiagi. Oli selline päev ja juhtus kahjuks nii.

Rasketel hetkedel vaadatakse meeskonna liidrite suunas. Maximiliano Ugge on suurte eurosarjakogemustega, Brent Lepistu on kapten. Kas sul on etteheiteid liidritele?
Mul pole kellelegi etteheiteid. Polnud ühte mängijat, kes oleks alla oma taseme, vaid neid oli väga palju. Väljakul oli peata olek. Polnud meest, kes oleks liider ja võtaks meeskonna kokku. Energiat polnud. Kõik lootsid teineteise peale ja see oli vast kõige suurem probleem. Kui pallid hakkasid minema väravasse, ei suutnud sealt enam välja tulla.

Frank Liivakut polnud eilses mängus isegi Levadia koosseisus. Mis juhtus?
Talle tuli pakkumine ühest klubist ja ta lendab teise riiki minema.

Täna hommikul teatas Levadia, et Liivak on siirdunud Iirimaa klubisse Sligo Rovers.

Kas sina ja Marko Savic olete pärast mängu Levadia presidendi Viktor Levadaga vestelnud? Mis tema sõnum oli?
Ei ole peale mängu rääkinud. Täna hommikul korraks nägime, aga mängust ei rääkinud. Kõigil on halb tuju, sees keerleb, selja taga magamata öö. Siin ei ole kõige parem hetk bossidega mängust rääkida. Emotsioonid on veel üleval.

Aga hinges on väga suur masendus. See kaotus oli suur tagasilöök enesehinnangule. Meie kui treenerid peame peeglisse vaatama. Mängijad peavad peeglisse vaatama. Klubi samuti. Fakt on see, et me treeneritena võtame vastutuse juhtunu eest enda peale. Arvatavasti valmistasime mängijad halvasti ette ja eksisime ka taktikaliselt. Tuleb valus kaotus vastu võtta. Keegi ei taha, et midagi sellist uuesti juhtuks. Peame andma endast kõik, et tulevikus paremini esineda.

Kui kindel sa praegu oled, et 21. juulil, kui Levadia kohtub Konverentsiliiga teises eelringis kas Shamrock Roversi või Hiberniansiga, olete sina ja Marko Savic endiselt ametis?
Hea küsimus. See on klubi otsustada. Kui klubi arvab, et probleem on meis, siis me ei hoia kohast kinni. Klubi peab otsustama, kuidas on parem. Meie oleme valmis edasi töötama. Aga kui probleem on meis, siis arusaadav ja lahkume. Kui milleski muus, siis töötame edasi ja lahendame seda probleemi. Alla me ei anna.