Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak puudutas esmaspäeva õhtul seoses Martin Reimi ametist tagasiastumisega antud pressikonverentsil ka koondise mängijatevalikut, Eesti klubide noortetöö kvaliteeti, treenerite ametiaegade kestust, Eesti jalgpallile seoses Saksamaalt saadud 0:8 kaotusega osaks saanud mainekahju ning väikeriigi jalgpallielu eripära.

Kui Pohlakult uuriti alaliidu juhatuse vastutuse kohta, andis ta pika ja mitmekesise vastutuse, kus rõhutas esmalt, et tegu on konkreetse valiktsükliga koos konkreetse kaotusega. Alaliidu president märkis, et viimased kuus-seitse aastat koondist vedanud põlvkond pole olnud ideaalne, vaid teatud aukudega.

"Täna on täiesti üheselt peale tulemas uus põlvkond ning vaadates U17 koondise tulemusi või U21 koondise esitusi eelmises valiktsüklis – tulemustest kahjuks rääkida ei saa, sest mitmed läksid viimastel minutitel kaduma –, siis seda seost (alaliidu tegevus ja mängijatevalik – O. J.) ma ei näe.

Kui vaadata mehhanisme, mida jalgpalliliit on rakendanud ja rakendamas, siis me pole rahul klubides tehtava noortetööga. Oleme rakendanud forsseerivaid meetmeid, et seda parandada. Aga meie tase ja valik on piisavad, et mitte saada sakslastelt 0:8," rääkis Pohlak.

Eile ametist tagasi astunud treeneritetiim jooksis Pohlaku hinnangul energiast tühjaks. "Iga treeneri periood, mil ta suudab võistkonda emotsionaalselt vedada, on limiteeritud. Lõpetanud tiimil oli see ligi kolm aastat, Magnus Pehrssonil veidi alla kolme aasta, Tarmo Rüütlil kuus aastat. Jalgpallikoondis on protsess, kus võistkonda tuleb pidevalt motiveerida.

Motiveerimise võimekuse kapatsiteet on aga piiratud sisemise energia hulgaga, mille toel suudetakse kollektiivi enda järel vedada. Igaühel on see võimekus erinev. Treenerid, kes on seda suutnud väga pikalt, on jalgpallis erandid," lausus Pohlak.

Eesti jalgpallile pärast Saksamaalt saadud 0:8 kaotust osaks saanud mainekahju on Pohlaku sõnul suur. "Teisalt saab seda vaadata ka positiivses võtmes, sest huvi jalgpallikoondise tegemiste vastu kasvab. Nii palju kriitilisi ja sõimukirju pole jalgpalliliit e-posti teel kunagi varem saanud. Olukorral on kaks poolt – homse ja tänase päevaga tegelemine.

Homsest rääkides, siis oleme teod ära teinud ja käivitanud protsessid, mida jalgpalliliit otseselt tegema ei peaks. Aga Eestis polegi teisiti võimalik. Oleme tsentraliseerinud erinevaid protsesse (kogukonnajuhtide projekti, noortetööjuhtide projekt, stipendiaadid) ning näeme, et Euroopa väikeriigid järgivad meie eeskuju. Väikeriikides puudub klubijalgpalli toimimise majanduslik loogika, mistõttu peab jalgpalliliit neid asju ise tegema,

Lühikesest perspektiivist rääkides, siis peame vältima selliseid olukordi, kus praegu oleme, mida on aga kuradima raske teha. Ei oleks pidanud olema väga palju asju teisiti, et mäng Saksamaaga lõppenuks 0:3 või 0:4, mis tähendaks hoopis teistsugust olukorda. Siis poleks mõistetud treenerite otsust ametist tagasi astuda.

Võtame näiteks Tarmo Rüütli ametiaja, kui play-off'i jõudmisele järgnes kohutav aasta, eriti maavõistlustel näidatud mängupildi mõttes. Pidin mängijatele päris mitme kohtumise järel pidama päris pahade sõnumitega kõnesid. Kahjuks toimub jalgpallitegevus avalikkuse silme all ja avalikkus annab kogu aeg hinnanguid, mistõttu ei saa professionaalid teha otsuseid ainult selle põhjal, mida nad näevad," sõnas Pohlak.