Nõmme Kalju palkas 2015. aasta kevadel Ats Purje ja Joel Lindpere. FC Levadia täiendas meeskonda Dmitri Kruglovi ja Sergei Pareikoga. Lindpere otsustas tol kevadel karikasarja poolfinaali, saades ühtlasi hakkama elulooraamatule pealkirja andnud tsitaadiga, aga Premium liigas jäid koondislaste kogemused toona alla nooruse hoogsusele.

Meistritiitli, klubi kümnenda, võitis 25. juubelit tähistanud FC Flora. Kuldmedalid kindlustati 24. oktoobril Lasnamäel, kui keerulises ja võitluslikus mängus saadi 1:0 jagu FC Infonetist. Võiduvärava lõi 63. minutil hooaja edenedes üha enam esile tõusnud 20-aastane vasakründaja Joseph Saliste.

Kaks aastat hiljem võitis Flora hollandlase Arno Pijpers juhtimisel oma 11. meistritiitli. Saliste oli meeskonna raudvara, tehes kaasa 35 kohtumist, millest 33-s kuulus algkoosseisu. Ent nüüd juba vasakkaitsjana. Mullu alustas ta hooaega Flora põhimehena, aga kaotas koha pärast nurja läinud eurosarja avamängu Hapoel Be'er Shevaga. Pijpers tõi Lillekülas saadud 1:4 kaotuse järel Saliste saatuslikud eksimused suisa eraldi nimepidi välja.

Aeg oli küps restardiks. 2019. aasta saabus Saliste jaoks uues kuues ja uue eesmärgiga – õppida 23-aastasena selgeks uus ja senisest märgatavalt nõudlikum positsioon. Nimelt leiti Floras ühelt poolt konkurentsiolukorda ja teisalt Saliste mängijaomadusi hinnates, et äärekaitsja või -ründajana on tal keeruline läbi lüüa ja stabiilselt mänguaega pälvida. Aga keskpoolkaitses on seoses Aleksandr Dmitrijevi ja Zakaria Beglarišvili klubist lahkumisega ruumi.

"Olen 16 aastat FC Floras mänginud ja mu soov on olnud alati jõuda välismaale, mille nimel olen päevast-päeva tööd teinud. Tegelikult oli mul klubi juhtkonnaga juba poolteist aastat tagasi jutuajamine, et võib-olla sobib minu mängijaomadustega kõige enam just keskväljal tegutsemine.

Pool aastat tagasi küsiti juba konkreetselt, kas selline muudatus on mulle vastuvõetav. Loomulikult oli, sest minu eesmärk on välismaale jõuda, mille jaoks on vaja mängida. Vajab harjumist, aga esimesed viis mängu on läinud küllaltki hästi ning ka treenerid on rahul olnud. Hetkel käib töö selle nimel, et 2019. aasta hooaega alustaksin just keskpoolkaitsjana," rääkis Saliste pärast laupäevast Taliturniiri mängu Nõmme Kaljuga (1:3).

Tolles matšis viibis Saliste platsil 73 minutit, sellele eelnenud treeningmängus Šveitsi kõrgliigaklubi FC Zürichi vastu (1:4) aga algusest lõpuni.

Keskpoolkaitsja on spetsiifline ja nõudlik positsioon

Nagu Tarmo Rüütli juba 2008. aastal sõnastas, on keskpoolkaitsja spetsiifiline positsioon, kus paljud jalgpallurid ei saa hakkama, sest vaja on tugevat mootorit ja superhead valmisolekut, kuna mängijat rünnatakse igast suunast. Saliste senine profikarjäär on möödunud turvalise küljejoone ääres, kus elu selles mõttes lihtsam, et joone tagant keegi üllatada ei saa. Keskvälja südames puudub igasugune turvavõrk.

"Mänguruumi on küll rohkem, aga pean olema kogu aeg valmis mõlemas suunas tegutsema. Vastupidavus, mida poolkaitse südames vaja, on alati olnud üks mu trumpe. Ka kiiruslike ja tehniliste omaduste põhjal olen seni sinna sobinud. Kehamängus tuleb kogult suurema vastasega võideldes valida positsioon nii, et ta ei jõuaks mulle lähedale ja ma saaksin kiiruslikud omadused maksvusele panna," räägib Saliste.

Väljakutse ei seisne seega ainult tehnilises ja füüsilises plaanis keskväljale sobitumises, vaid Saliste peab ka õppima mõtlema nagu keskpoolkaitsja. "Pean olema kõvasti kavalam kui vasakkaitses, kus tuli enamasti üles-alla joosta. Keskväljal toimuvad tegevused igas suunas. Kokkuvõttes on tegu nauditava väljakutsega. Ütleksin isegi, et praegu ma esimest korda naudin jalgpalli täiega! Seni pole ma seda 100%-list naudingut jalgpalli mängimisest kätte saanud, aga nüüd küll. See on väga positiivne!"

Flora ettevalmistus 2019. aasta Premium liiga hooajaks jätkub laupäevase Taliturniiri mänguga Tartu Tammeka vastu. Veebruari teises pooles kohtutakse võõrsil Norra klubide Sarpsborgi ja Sogndaliga.

FC Flora peatreeneri Jürgen Henni kommentaar Saliste positsioonivahetusele: "Joseph annab meeskonnale keskväljal head võimu. Suure töövõime poolest sarnaneb ta Mihkel Ainsalule. Saliste suudab palli jõuliste spurtidega liinide vahele viia, sest on vastasega kontaktis triblades väga tugev ja samas palliga julge. Ta annab meile ühe võimaluse juurde.

Oleme otsinud Salistele sobivat positsiooni. Ta soovib olla natuke loovam jalgpallur kui äärekaitsjale omane. Keskväljal on see võimalik. Samas tuleb seal sageli mängida mitte ühe, vaid kahe või kolme vastase vastu ning kaitsetööd säärastes olukordades on Salistel vaja kindlasti parandada. Aga senises viies treeningmängus nähtu põhjal julgen öelda, et eeldusel sel positsioonil hakkama saamiseks on tal kindlasti olemas."