Jalgpall on mäng, mis ei jäta külmaks kedagi. Nahkkera tagaajamine ja sellega seonduv tekitab inimestes positiivseid või negatiivseid emotsioone. Heidame pilgu, millised olid viis suurimat üllatust ja pettumust tänavusel Premium liiga hooajal.

• Vaata ja loe ka parimaid treenereid, fänne, ämbreid, parimaid ründajaid ja väravavahte, parimaid poolkaitsjad, parimaid kaitsjaid, enim arenenud mängijaid, parimaid noori ja vanameistreid ning parimaid ja halvimaid üleminekuid.

Kui viimase nädala jooksul oleme kirjutanud peamiselt mängijatest, treeneritest või mängudest, siis nüüd on aeg luubi alla võtta Premium liigaga kaasnevad rõõmud ja mured. Kui tänavu ei mõjutanud hooaega kuri viirus, ilmusid pilti uued tegelased.

NB! Siinsed "eelnimekirjad" on sündinud toimetuse ühise hääletuse tulemusel ja koostatud vaid tutvustaval eesmärgil. Lõplik fännide lemmik selgub suurel hääletusel, kus igaüks saab valida endale meelepäraseimad Premium liiga pallurid. Hääletus avatakse päev pärast hooaja lõppu ehk 13. novembril. 

Hooaja suurimad üllatused

Juba mullu tunnustasime nii Roman Kožuhhovskit kui ka Kuressaaret, sest toona tehti väga tubli hooaeg, ent tänavu saavutati veelgi parem tulemus. Ajalooline viies koht ning uus punktirekord, olgu ta siis viimasest voorust sõltuvalt kas 49, 50 või 52.

Eelmisel hooajal vägevaid etteasteid pakkunud Mattias Männilaan, Otto-Robert Lipp ja Kristen Lapa tegid hooaja ettevalmistuse kaasa Floraga, kuid ka tänavu laenati nad saarlastele. Samuti hangiti talve jooksul endale noortekoondislane Sander Alex Liit ja mullu Floras ründajana tegutsenud Sten Reinkort. Vana ja toimiv tuumik sai juurde paar osakest, mis sobisid kui valatult!

Kui tihtipeale on räägitud Kuressaare suvest ja muudest perioodidest, mil saarlased järjepanu kaotavad pea kõigile, siis selliseid aegu ei lasknud nad sedapuhku kordagi sisse, vaid hooaja lõikes suudeti näidata stabiilset ja küpset mängu.

Peavalu tekitati mitmeid kordi esinelikule, eriti Paidele, kes ei suutnud saarlasi kordagi võita. Ka Nõmme Kaljult ning Levadialt rööviti punkte ning Floralegi valmistati ebameeldivusi.

Kalevi ja Legioni valutu kohanemine

Kolm nädalat enne tänavuse Premium liiga hooaja algust sai Tallinna Kalev teada, et Maardu Linnameeskond loobub kohast tippseltskonnas, mistap saavad kalevlased oma võimaluse. Vähese ajaga kokku klopsitud masinavärk ei hakanud paugust tööle, vaid vajas veidi õlitamist ja pärast kaheksandat mängu saadi lõpuks esimene punkt tabelisse kirja.

Treenerite tandem Daniel Meijel ja Aivar Anniste toonitasid, et meeskond vajab aega ning küll hiljemalt maikuus mängima hakatakse – seda ka tehti! Novembriks on Kalevil kirjas 35 silma ja hambaid on suudetud näidata pea kõigile.

Mõnevõrra teises olukorras oli hooaja eel Tallinna Legion, keda vutiliit karistas jätkuvate finantsprobleemide tõttu nelja miinuspunktiga ja seadis piirangu uute mängijate registreerimiseks. Kui varem koosnes Legion suuresti Premium liiga legendidest või väga nimekatest mängijatest, siis tänavu pidid mängu tegema suuresti klubi noored ja paar üksikut kogenumat pallurit.

Kui hooaja eel ennustati Legionile kindlat viimast kohta, siis tuleb tunnustada klubi noori, kes vähese või puuduliku Premium liiga kogemusega näitasid jalgpalli, mis tekitas kohati peavalu ka tipptiimidele. Miinuspunktidest vabaneti mai keskpaigaks ja septembriks oli kindel, et kümnes koht ei tule tänavu kõne alla.

Kui heita pilk tabelisse, siis paistab, et esinelik on teistest meeskondadest pika puuga ees, ent just need lihtsurelikud suutsid näiteks Paide Linnameeskonna ja Nõmme Kalju pronksiheitlust enim mõjutada ning ka Levadiat ja Florat näpistada.

Enim peavalu valmistas esinelikule viiendana lõpetav Kuressaare. Paide ei suutnud hooaja jooksul saarlasi kordagi alistada, kui neljast matšist kolm lõppesid viigiga ja hooaja esimese omavahelise lahingu võitis Kuressaare. Ka Levadia vastu said saarlased ühe korra nii võidu- kui viigimaitset tunda, Kalju vastu lõppesid kaks madinat viigiga.

Hiline ärkaja Kalev suutis oktoobris võita 2:1 Paidet ja novembris viigistada Floraga. Levadia ja Paide suutsid koperdada Legioni otsa, kellega mõlemad jagasid ühe korra punktid võrdselt. Lisaks suutsid kõik esineliku meeskonnad hooaja jooksul vähemalt korra mängida viiki Narva Transiga.

Kalju tegi esinelikust väljaspool lõpetavate meeskondadega hooaja jooksul 6 viiki ja sai 2 kaotust, Paide saldoks jäi 5 viiki ja 2 kaotust, Levadial 3 viiki ja 1 kaotus, Floral 2 viiki. Liiga arengu ja taseme ühtlustumise mõttes on need kõik väga olulised tulemused.

Mais sai selgeks, et Eestit esindab eurolaval kolmanda meeskonnana Paide Linnameeskond, kes alistas Evald Tipneri karikafinaalis Nõmme Kalju.

Konverentsiliiga esimeses eelringis loositi Paidele vastu Gruusia tippklubi Tbilisi Dinamo. Karikavõitja osalemisel eurosarjas polnud vutisõbradel suurt optimismi, sest Gruusiasse reisimise eel viigistati Narva Transi ja Kuressaarega, kaotati Kaljule ja napilt võideti Legionit. Kuid pessimismiks polnud põhjust, sest Paide naasis Eestisse magusa 3:2 võiduga ning "kodusel" Pärnu Rannastaadionil läks mäng penaltiseeriale, kus võeti 6:5 triumf. 

Kaotus Paidele mõjus nii rängalt, et Dinamo president pani klubi müüki ja teatas taandumisest.

Järgmisena ootas Paidet ees tugev vastane Ararat-Armenia näol. Kui Armeeniast jõuti koju 0:0 viigiga, siis andis see lootust, et äkki näeb Pärnus jälle midagi erakordset - seda nähti, sest Paide hoidis enda värava puutumatuna ning viis matši penaltiseeriale, kus kerkis kangelaseks Mihkel Aksalu.

Konverentsiliiga kolmandas eelringis loositi Paide juba kokku Euroopa suurklubi Anderlechtiga, kes on 34-kordne Belgia meister. Belgiast pärit vastase vastu Paide muinasjutt aga lõppes, kuid mitte kurval või koledal noodil, vaid ilusal, sest kuu aja jooksul pugeti ka jalgpallikaugete eestlaste südameisse.

17. märtsil startis Soccernet.ee portaalis uus rubriik "Videokohtunik", mis võttis pulkadeks lahti Premium liiga kohtumiste vaidlusalused olukorrad ja selgitas välja lõpliku tõe. Kui seni oli jalgpalliliit kohtunike otsuseid avalikult kommenteerinud vaid väga erilistel puhkudel, siis nüüd hakati regulaarselt rääkima nii headest otsustest kui ka eksimustest.

Soccernet.ee ja Eesti tippkohtunike abistamiseks välja töötatud videoanalüüsi tarkvara RefPali koostöös valmiva rubriigi eesmärk on selgitada kohtunike poolt Premium liiga mängudes langetatud otsuseid ning suurendada seeläbi teadlikkust jalgpallireeglite ja kohtunikutöö nüansside osas.

Valitud olukordi lahati, lähtudes punktidest: 1) Mis juhtus? 2) Milline oli otsus? 3) Miks oli intsident tähtis? 4) Mida ütleb Videokohtunik?

Kõige selle juurde kuulus mõistagi video, kus tihtipeale sai kuulda ka kohtunikevahelist kommunikatsiooni. Et uuest hooajast võetakse Premium liigas kasutusele VAR, oli tegu sümboolse sissejuhatusega uude ajajärku.

Eelmiste aastate suurimad üllatused:

2021: 1. Ragnar Klavan maandus kodumaal, 2. Flora tõestas Premium liiga rahvusvahelist taset, 3. Roman Kožuhhovski tõstis Kuressaare uuele tasemele
2020: 1. Paide hõbemedal, 2. Tuleviku vinge hooaja algus, 3. Flora ülevõim
2019: 1. Paide Linnameeskond medaliheitluses, 2. Noortega Flora edukas nii kodus kui ka Euroopas, 3. Vladislav Kreida ja Erik Sorga murranguline esiletõus
2018: 1. Kaotuseta Kalju, 2. Eesti meister selgus viimases voorus, 3. Tabeli teise poole võimekus mängida esinelikuga jalgpalli
2017: 1. Pijpers tõstis noored florakad otse tippu, 2. Tulevik röövis kolmelt suurelt punkte, 3. Uued tuuled väljaku kõrval (Fantasy, ringidepõhine turunduskampaania, meedia kasvanud analüütilisus)
2016: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Infoneti tõus tippu, 3. Tammeka fantastiline start
2015: 1. Flora nooruslik triumf, 2. Otseülekannete plahvatuslik kasv, 3. Uued tuuled tabeli lõpus
2014: 1. Tiitliheitlus lõpuni välja, 2. Tammeka südikas hooaeg, 3. Flora ennenägematud publikunumbrid
2013: 1. Otseülekannete tohutu kasv, 2. A-koondislaste naasmine meistriliigasse, 3. Ettearvamatud tulemused
2012: 1. Levadia noorenduskuuri tulemus, 2. ToetanTammekat.eu, 3. Veelgi ühtlasem tase
2011: 1. Paide võimas edasiminek, 2. Väravarekordi langemine Cekulajevsile, 3. Aina ühtlasem tase
2010: 1. Flora nooruslik tärkamine, 2. Tammeka võimas areng, 3. Uus treenerite põlvkond
2009: 1. Sillamäe võimas esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Tammeka uued jõud
2008: 1. Kalju uued tuuled/publikunumbrite tõus/fänluse areng, 2. Teleülekanded, 3. Sillamäe võimas tagasitulek
2007: 1. Tallinna Kalevi esiletõus, 2. Levadia euroedu, 3. Esiliiga tugevus
2006: 1. Levadia jõudmine UEFA põhimängudele, 2. Vapruse ja Ajaxi südikas esinemine, 3. Tammeka võimas areng

Hooaja suurimad pettumused

Staadion, mis sai hooaja jooksul enim vatti - Sportland Arena. Kõik Tallinna klubid mängisid varakevadised matšid Sportlandi kunstmurul. Viiendas ja üheksandas voorus peeti viiest mängust neli ühel ja samal staadionil. Kas see ei jäta muljet, et tegu oleks justkui Sportland Arena liigaga?

Tallinna Kalev pidas hooaja jooksul Sportland Arenal 4 kodumängu, Flora ja Levadia 6, Legion 17 (1 peeti TNTK-l - H. H.) ning Nõmme Kalju 18. See teeb kokku 51 kohtumist ühel ja samal väljakul. Isegi Narva Trans pidas ühe karikamatši Sportlandil. Pole välistatud stsenaarium, et Premium liigasse tõusnud Harju Laagrigi peab järgmisel aastal Sportlandi poole vaatama, kuigi nende esmane soov on omaenda kodus jätkata.

Kalju president Kuno Tehva kurtis suvel Soccernet.ee-le, et kui kõik meeskonnad mängivad samal väljakul, siis kaovad klubide identiteedid ja nendevahelised rivaliteedid. Liiga jaoks oleks kahtlemata parem, kui igal satsil oleks oma koduväljak, mitte nii, et üle veerandi kõikidest kohtumistest toimuvad samal staadionil.

Eelmine hooaeg lõppes vägeva finaaliga, kui Levadiale piisas Flora vastu viigist, et võita klubi ajaloo 10. meistritiitel. Tänavuse hooaja eel võideti Florat superkarikas uuesti, mis andis lootust, et ka sel aastal läheb nende vahel madinaks. Ei läinud.

Levadia esimene tagasilöök liigas tuli aprillis, kui Florale jäädi alla 0:2. Pärast seda nopiti järjest võite, kuniks mai lõpus suudeti Floraga viigistada. Saabus eurosari, milleks olid ootused Levadia leeris kõrgeks krutitud. Sealt saadi Islandil 1:6 põrumisega ülivalus hoop, mida süvendas 2:2 viik Kuressaarega, mistõttu juhendajad Marko Savic ning Vladimir Vassiljev lahkusid ametist.

Peatreeneri kohusetäitja Ivan Stojkovic ei suutnud Levadiat eurosarjas pinnal hoida ja murdemängude järel oli selge, et tiitliheitlusesse pole neil enam asja. Septembris tegi klubi tänavuse aasta teise treenerivahetuse, kui tüürile asus värske asepresidendi Mihhail Gulordava tuttav Maksõm Kalõnõtšenko, kelle käe all kaotas Levadia esimest korda ajaloos palliplatsil Kuressaarele.

Ühest mängust piisas, et ukrainlane vallandada ja ajutiseks peatreeneriks nimetada Nikita Andrejev. Isegi mängijad on erinevates intervjuudes maininud, et kolm treenerivahetust ja neli-viis juhendajat hooaja jooksul on liig mis liig. Klubist lahkus ka spordidirektor Tarmo Kink ning pärast tänavust hooaega jätab Levadiaga hüvasti tegevjuht Sergei Hohlov-Simson.

Kõikide nende tõmblustega on suuremal või väiksemal määral seotud Viktor Levada paremaks käeks saabunud Gulordava, kes nüüdseks endise spordidirektori sõnul käis värskelt valminud majast kuvaldaga üle. Meistrist ühe hooajaga pilkeobjektiks - see on valus kukkumine ning liiga sportliku poole kui ka kuvandi jaoks halb.

Välistreenerite põrumine

Kui tänavu anti hooajale stardipauk, oli kümnest klubist kuuel välistreener: Levadial serblane Marko Savic, Kaljul portugallane Eddie Cardoso, Kuressaarel ukrainlane Roman Kožuhhovski, Tammekal portugallane Miguel Santos, Transil venelane Aleksei Eremenko ja Vaprusel lätlane Dmitrijs Kalašnikovs. Hooaja jooksul olid ametis veel serblane Ivan Stojkovic ja ukrainlane Maksõm Kalõnõtšenko.

Finišijoone eel on neist välismaalastest alles jäänud kolm: Kožuhhovski, Eremenko ja Kalašnikovs. Kolmest vaid üks ei põrunud, pannes ühe käigu võrreldes eelmise hooajaga juurde - Kuressaare loots Kožuhhovski. Tema käe all näitas Kuressaare stabiilset minekut ja tulemuseks ajalooliselt kõrge viies koht klubi uue punktirekordiga.

Eremenko võttis hiljuti Soccernet.ee-le antud intervjuus enda hooaja kokku lihtsalt: tulemused alla arvestust, ent noorte areng hea. Kalašnikovs, kel seni oli Eestis saripäästja renomee, sai lõpuks kirja ühe täispika hooaja, ent paraku ei toonud see absoluutselt tulemusi, mis on vutimängu suurim valuuta.

Kahtlemata toovad välistreenerid liigasse uusi vaatenurki ja lähenemisi, ent pimesi ükskõik kelle usaldamine tulemusi tingimata ei taga. Hooaja eel kiitlesid välistreenerid palganud klubijuhid kõvasti, ent reaalsuses põruti selles vallas ikka täiega. Meistriks tuli Flora, kelle peatreeneriks on juba alates 2018. aastast Jürgen Henn. Liiga suurim eneseületaja on Kalev, kes hüppas Esiliigast kõrgseltskonda Eesti treeneriduoga Daniel Meijel - Aivar Anniste ning jahib viimase vooru eel kuuendat kohta. Vägevaima sammu edasi astus välistreeneriga Kuressaare, ent Kožuhhovski jaoks on tegemist kolmanda hooajaga. Järeldus: pidev treeneritega vangerdamine tulemust ei too.

Flora ja Levadia fiasko Euroopas

Flora jõudmine Konverentsiliiga alagruppi tekitas eelmisel aastal kadetust suurimas rivaalis Levadias, kelle president Viktor Levada on juba aastaid unistanud mõnes eurosarjas alagruppi kvalifitseerumisest. Kui Levadia asetas Infonetiga leivad ühte kappi, siis toonitati, et moodustatud superklubi peab jõudma alagruppi.

Tänu Florale võis iga Eesti jalgpallihuviline olla mulluse eurohooajaga rahul ja see tekitas optimistliku fooni, et ka tänavu võiks Flora või Levadia kusagile kaugele jõuda.

Levadia alustas teekonda Islandil, kus peeti Meistrite liiga eel-eelringi kohtumisi. Poolfinaalis kohtus valitsev Eesti meister võõrustaja Vikinguriga. Zakaria Beglarišvili viis Levadia mängu algul penaltist juhtima, ent pärast seda leidis aset totaalne krahh - avapoolaeg kaotati 1:3, mäng 1:6. Totaalne põrumine, mis viis ametist Savici ja Vassiljevi ning jättis meeskonnale armi, mida mitmed mängijad hooaja jooksul erinevates intervjuudes ikka ja jälle mainisid. Konverentsiliiga teises eelringis naasti Maltalt 2:3 kaotusega ja kodus ei suudetud 1:1 viigist enamat. Levadia eurohooaeg sai kiire ja muserdava lõpu.

Positiivsel noodil alustas tänavust euroteed Flora, kes võitis kodus soomlaste SJK-d 1:0. Positiivsus kasvas üha enam, sest Seinäjokis juhiti 48. minutiks kahe mängu kokkuvõttes 3:0. Florale terendas järgmine ring, mistap libistati jalg gaasilt maha ning vastased võtsid initsiatiivi endale. Jake Jervis lõi 59. minutil esimese, 66. minutil teise ja 85. minutil kolmanda värava ning kohtumine läks lisaajale. Seal virutasid soomlased tol hetkel kahe mängijaga vähemuses toimetanud Flora võrku neljandagi palli ning sellega oli lootus edasipääsust kadunud. Kaks tippu alustasid hästi, aga lõpetasid fiaskoga, mis jättis mõlema hinge kibeda maigu.

Kõrgliigakõlbulike klubide puudus

Mullu 22. detsembril plahvatas tõeline pommuudis: Viljandi Tulevik loobus Premium liiga kohast. Viljandlaste loobumine tähendas aga seda, et tippseltskonnas jätkas Pärnu Vaprus, kes oleks tabeliseisu tõttu pidanud tänavu mängima Esiliigas.

Veebruarikuu neljandal päeval andis Esiliigast Premium liigasse tõusnud Maardu Linnameeskond teada, et taandutakse tippjalgpallist. Kolm nädalat enne hooaja algust sai Maardu koha endale Tallinna Kalev, kes vaatamata vähesele etteteatamisele suutis komplekteerida ja mängima panna meeskonna, mis konkureerib viimase matši eel kuuendale kohale.

Tulevik, Maardu ja viljandlaste asemel liigasse püsima jäänud Vaprus polnud piisavalt kõlblikud tänavu Premium liigas mängima. Pärnakad näitasid selgelt, et nende mängupilt võib olla kena, aga kui tabelis on enne viimast vooru 11 silma ja võõrsilmängudes pole punktiarvet siiani avatud, siis ei ole nende koht tippseltskonnas.

Ometi ei saa välistada, et Vaprusele taas mingi võimalus tekib. Viimastel aastatel on pidevalt probleeme sellega, et klubid kas majanduslikel, sportlikel või muudelgi põhjustel kõrgliigas pallimisest loobuvad. See, kui Eesti tippliigade vahel ei toimu aga normaalset verevahetust tõusmiste ja langemiste näol, õõnestab võistluse sportlikku printsiipi. Loodetavasti lähiajal see nukker trend hääbub. Ning seda näitab juba aeg, kas tänavu Esiliigast tõusev klubi (või tõusvad klubid) on kõrgliigakõlbulik(ud).

Eelmiste aastate suurimad pettumused:

2021: 1. Tammeka totaalne krahh, 2. Teine hooaeg järjest koroona tõttu kihvas, 3. Publikunumbrite pöördvõrdeline langus sportliku edasiminekuga
2020: 1. Levadia ja Kalju võimetus pakkuda konkurentsi, 2. Narva Transi hooaeg, 3. Koroona nullis suure osa kogukonnajuhtide heast tööst
2019: 1. Transi kurbnaljakas treenerite-tsirkus, 2. Aleksandar Rogici ehitatav superklubi jäi tühjade pihkudega, 3. Jõuetud sammud Eestist edasi 
2018: 1. Euroopas lati alt läbi, 2. Kalevi suutmatus tulemusi teha, 3. Nurjunud hooaja algus
2017: 1. Sillamäe koosseisu- ja rahaprobleemid, 2. Suureskoorilised hävingud, 3. Paide profisats oodatust kehvem
2016: 1. Publikunumbrid, 2. Tarva mannetu punktisaak, 3. Noorte kesine pealetulek
2015: 1. Kalju äravajumine, 2. Viljandi sukeldumine kuristikku, 3. Sillamäe hambutus
2014: 1. Kihlveoskandaal, 2. Masendav Tallinna Kalev, 3. Esimese ja tagumise poole selge eraldumine
2013: 1. Tallinna Kalevi kihlveoskandaal, 2. Jätkuvalt leige publikuhuvi, 3. Tallinna Kalevi finantskrahh
2012: 1. Flora korduvad palgajamad, 2. Publikunumbrite paigalseis, 3. Noorte kesine pealetulek
2011: 1. Ajaxi peksukotistumine, 2. Tammeka paigalseis, 3. Levadia mandumine
2010: 1. Kihlveoskandaalid, 2. Publikunumbrite langus, 3. Flora palgaskandaal
2009: 1. Põnevuseta tiitliheitlus, 2. Flora kõrge kukkumine, 3. Kalju täitumata ootused
2008: 1. TVMK kadumine, 2. Kihlveoskandaalid, 3. Klubide raske majanduslik olukord
2007: 1. Publikunumbrite vähenemine, 2. Balti liiga häving, 3. Levadia lepingujamad
2006: 1. Neemelo kadunud sära, 2. Publikunumbrite langemine, 3. FC TVMK allakäigutrepp