Napilt enne jaanipäeva Iirimaa mulluse pronksiklubi Sligo Roversiga käed löönud Frank Liivak (25) andis uue koduklubi kanalitele esimese intervjuu, milles rääkis oma plaanidest ja kogemustest ning puudutas ka rahvuskoondise teemat.

Liivaku sõnul kuulis ta esimest korda Sligo klubist alles siis, kui peatreener John Russell temaga ühendust võttis. Varasemad teadmised Iirimaa klubijalgpallist piirdusid meeskondadega, kes ühel või teisel ajahetkel Eesti klubidega eurosarjas madistanud, kuid suuri taustateadmisi polnud senisel Levadia ääremängijal ette näidata.

"Varem teadsin ainult Shamrock [Roversit] ja Dundalki, sest Eesti meeskonnad on nende vastu mänginud," ütles Liivak klubile antud videointervjuus. "Aga kui hakkasin Sligo kohta lähemalt uurima, siis üllatusin väga positiivselt. Kõik lood, mida ma kuulnud olen – ka eestlastelt, kes on Sligoga seotud olnud –, on olnud väga positiivsed. Olen väga põnevil."

Sligo juures võlus Liivakut eelkõige kohalik jalgpallikultuur ning võimalus mängida publikule, kelle jaoks on jalgpall suure au sees. "Olen kuulnud siinsest staadioniatmosfäärist väga palju head," kinnitas Liivak. "See on küll väike linn, mis see-eest aga hingab jalgpalli. Jalgpalluri jaoks on see kõik, mida soovida oskad. Tahad ju ikka mängida keskkonnas, kus jalgpall läheb inimestele korda."

Sligo kodustaadion kannab nime The Showgrounds ehk maarjamaa keeli Etendusväljak. Vahva nimi tõmbas ka Liivaku suunurgad klubiga tutvumisel ülespoole. "Kui seda nime esimest korda kuulsin, siis ... ma ei ole kunagi paremat staadioninime kuulnud," tunnistas ta naerulsui. "Ma olen valmis show käima tõmbama!"

Uues koduklubis asub eestlane kandma särki numbriga 10. Kas selle põhjal võib teha järeldusi ka tema mängustiili kohta? "Sõltub, millisest number 10-st me räägime. Kui võrrelda Messiga, siis mitte keegi ei ole nagu tema," muigas Liivak. "Mulle meeldib olla loov ning teha äärel spurte – olen kombinatsioon 10-st ja 7-st. 7 on olnud minu õnnenumber, aga 10 võib selleks edaspidi saada!"

Senise karjääri vältel on Liivak pidanud Eesti A-koondise eest 24 kohtumist ning löönud kolm väravat. Viimasest koondisekutsest on aga varsti möödas peaaegu kaks aastat – platsile jõudis ta Sinisärkide eest viimati 2020. aasta novembris. Unistust rahvusesinduses pallimisest ei ole ta aga maha matnud. "See on mu suur eesmärk," kinnitas ta.

"Kui ma olin Eestis ja liikusin Florast Levadiasse, siis ... Eestis on see suur teema, mille kohta on palju lugusid," jutustas Liivak. "Olin kogu elu koondisesse kuulunud, aga pärast Levadiaga liitumist ei kutsutud mind enam kordagi. See ei ole lihtsalt teooria, vaid fakt, aga Eestis meeldivad inimestele erinevad teooriad. Kes teab, võib-olla on neil tõepõhigi all," muigas ta kavalalt.