21-aastane Karl Jakob Hein on Eesti koondise esiväravavaht ja võtmemängija, sest väikese jalgpalliriik vajab pea iga eneseületuse jaoks kollkipri tõhusat panust. Hein usub Eesti jalgpalli helgemasse tulevikku, annab selle nimel igapäevaselt Londoni Arsenalis rügades oma panuse ja rõhutab – ainus tee paremate tulemusteni on läbi ränga töö.

2020. aasta sügisel pidi toonane koondise peatreener Karel Voolaid otsustama, kes hakkab Rahvuste liigas Eesti väravat kaitsma. Eelmised paar aastat koondise esivahiks olnud Sergei Lepmets oli koroonapandeemia puhkedes oma koduklubi Levadiaga tülli läinud ja profikarjääri lõppenuks kuulutanud.

• Sõelmäng | Thomas Häberli: võidusurve lasub Poolal. Meil pole vaja üle mõelda, vaid tuleb minna võitu püüdma!
• Sõelmäng | Anier ja Jürgens muidugi, aga kes veel, kes kindlasti mitte ja kes on jokker?
• Sõelmäng | Wengeri piredus ja Mourinho tõredus tekitasid võistluse, mida Klopp põlgab, aga Eesti naudib

Valituks osutus toona kõigest 17-aastane Hein, kes oli kaks aastat varem siirdunud Londoni Arsenali akadeemiasse. Noor väravavaht haaras võimalusest kindlalt kinni – alates tema debüüdist on Eesti meeskond pidanud 22 valiksarja ja Rahvuste liiga kohtumist ning Hein on neist puuri kaitsnud 16-s. Täisnoos on jäänud paari vigastuse taha.

2021 septembris mängis Eesti Heina superpartii toel võõrsil välja 0:0 viigi samal suvel EM-il 1/8-finaali jõudnud Walesiga. Kuu hiljem võõrustati A. Le Coq Arenal Valgevene meeskonda ja Heina vingete tõrjete järel võttis otsatribüün üles laulu "Hein on ees, kas näed sa!". Eestis maksab aga teatavasti reegel, et kes laulu sisse pandud, see ka rahva südames.

Platsil on Hein tõusnud Eesti koondise üheks liidriks. Vanust võib tal küll olla napilt, aga Arsenali esindusmeeskonna liikme staatusest tulenevad autoriteet ja rahulikkus paistavad platsil silma. Kui eelmise aasta sügisel Aserbaidžaani vastu Konstantin Vassiljev pingile võeti, käskis peatreener Thomas Häberli kaptenipaela Heinale anda.

Mõeldes 21. märtsil Varssavis eesootavale sõelmänguga Poolale, on Hein kindlasti üks Eesti võtmemängijaid, sest kui üllatusi tunneb jalgpalliajalugu rohkesti, on nende seas vähe selliseid, kus väike oleks suurel selja prügiseks teinud ilma väravavahi tõhusa panuseta. Hein kinnitab, et on "elu võimaluseks" igatpidi valmis.

Esmalt baasküsimused. Karl, milline on su sportlik vorm kaks nädalat enne tähtsat koondisemängu?
Väga hea! Olen juba viimased aasta-kaks rääkinud, et tunnen end koondisesse tulles aina paremini. Praegu jälle – ma tunnen end paremini kui kunagi varem ning olen uueks ja väga põnevaks väljakutseks kindlasti valmis.

Mille osas sa viimase kolme kuu jooksul paremaks oled läinud?
Kõige taga on pidev treeningtöö keskkonnas, kus igapäevaselt toimetan. See on peamine ja mind väga palju arendanud. Ptui-ptui-ptui, kaks aastat pole ma vigastustega kimpus olnud, vaid saanud hea rütmiga trenni teha ning siin-seal mängida. Arengu taga on heas korras püsinud tervis ning Arsenali pakutav keskkond, mis on niivõrd tugev ja võimas, et siin ikkagi ei ole midagi muud teha, kui areneda. Muidu läheb siin raskeks.

1. märtsil mängisid Arsenali U21 rivistuse eest Chelsea duubli vastu ja võitsite 4:2. Kas mäng oli sinu jaoks pikemalt ette planeeritud ja kuidas see toonusele kaasa aitas?
Väga palju aitas kaasa. Plaan nägi ette, et enne koondisepausi saan minuteid, et mängurütm kätte saada. Tunne oli hea.

U21 meeskonnad mängivad duublite liigat nimega Premier League 2. Kas sealt saab võistlusmängutunde kätte?
Kindlasti saab. Eks akadeemia-jalgpall ole mõeldud nooremate mängijate arendusplatvormiks, aga seal on siiski väga kõrgel tasemel mängijad, isegi Euroopa tipud. Iga mängu minnakse võitma, niisama keegi väljakul ei tolkne. Eriti siis, kui suured klubid omavahel vastamisi nagu mul viimati. Tippklubide omavaheline rivaalitsemine kandub ka U21 tasemele. Need mängud on küllaltki kõvad andmised. Oli ka see minu matš Chelsea vastu.

Novembris pärast mängu Rootsiga ütlesid märtsi silmas pidades, et "kui selline elu võimalus otsa vaatab, siis peame täiega peale minema. Tihti ei teki selliseid võimalusi.". Milliseid mõtteid see Poolaga eesootav mäng sul talve jooksul igapäevaselt koduklubis toimetades on tekitanud?
Jah. Nii ongi, nagu toona ütlesin. Selline võimalus tuli ja vähemalt minul on see teadmine olnud novembrist alates kuklas ja alati meeles. Olen selle nimel moel või teisel tööd teinud, sest meil on väga suur ja äge võimalus midagi korda saata.

Kindlasti ootab meid väga raske mäng, sest Poola on väga korraliku tasemega meeskond, aga peame võistkonnaga üles leidma hea tooni ja hea mineku. Atmosfäär on meil kogu aeg hea olnud. Tulemused tulemusteks, aga atmosfäär on tõesti kogu aeg hea. Nüüd tuleb mullusest valiktsüklist õppida ning leida uuesti üles ühtne hingamine ja hea mängurütm.

Seda 2021 sügisel võõrsil Walesi vastu näidatud vaibi tahaks näha!
Jah, seal oli meil rütm kuidagi hea, kuigi Wales mängis kodupubliku ees. Usun, et Eesti meeskonnas on kõik vahvate tulemuste saavutamiseks vajalik olemas. Lihtsalt eelmise aasta valiktsükkel kulges väga raskelt ja lõi hea rütmi sassi. Nüüd on Eesti kõrgliiga mängijatel uus hooaeg alanud ja vast saame Poola vastu minna uue hooga.

Nüüd ma võibolla palun reeta mõned saladused, aga eeldan, et Eesti koondislastel on omavahel mingid WhatsAppi grupid või midagi sellist, kus koondisekogunemiste vahelisel ajal suheldakse. Kui on, siis on see Poola-mäng seal talve jooksul ka jutuks tulnud?
Otseselt mängu Poolaga me vestlusgrupis arutanud ei ole. Aga novembris rääkisime olukorra läbi ja tegime väikese analüüsi, kuidas edasi minna.

Varssavis astub sulle ilmselt vastu ka meeskonnakaaslane Jakub Kiwior, kes on Poola koondise kindel põhimees. Olete omavahel 21. märtsi duellist rääkinud kah?
Põgusalt oleme rääkinud, aga pigem ikkagi põgusalt, sest tema inglise keel pole kõige vabam. Olen staadioni kohta uurinud ja oleme natuke nalja visanud, aga midagi detailset rääkinud mitte. Jakubil on praegu väga hea hoog sees, tuleb huvitav andmine tema vastu.

Olukorras, et koht EM-finaalturniiril on kahe mängu kaugusel, oli Eesti meeskonda ka 2011, kui sa olid üheksa aastat vana. Mida sa nendes Iirimaaga peetud mängudest mäletad?
Esimest mängu mäletan päris hästi. See oli meeskonnale, väikesele minule ja eeldan, et ka kõigile fännidele ikkagi suur šokk, et ruttu tuli punane kaart ja lõpuks 0:4 kaotus. Koondisel oli ju hea hoog sees ning alagrupist edasipääs kõva saavutus. Kõik olid väga optimistlikud. Pärast mängu oli mul süda murtud ja väga kahju. Nüüd on meil analoogne võimalus asju teisiti teha. Niimoodi mõeldes võib tõesti öelda, et elu võimalus.

Kas sul käis juba toona ka peast läbi mõte, et kunagi klaarin ise selle puudujäägi ära?
Mul oli toona juba peas kindel siht, et tahan Eesti jalgpallikoondises mängida. Aga nii detailselt, et lähen kunagi Iirimaa vastu juhtunu osas vigade parandust tegema, ma ei mõelnud. Lootsin lihtsalt, et jõuan koondisesse ja äkki mängime kunagi mõnel finaalturniiril.

Igal tippsportlasel on ju eesmärgid, mille nimel ta seda kõik teeb. Jalgpallis jaotuvad eesmärgid individuaalseteks ja võistkondlikeks ning viimased omakorda klubi ja koondise-eesmärkideks. Mis on sinu suur ja pikaajaline eesmärk Eesti koondise mängijana?
Muidugi tahan ma Eesti jalgpallile rõõmu pakkuda. Ma olen üldse Eesti asjas hingega väga sees ja patrioot. Mulle lähevad kõik Eesti koondise tegemised sügavalt korda. Ma tahan loota, et suudame ikkagi astuda edasi ja tõusta tasemele, kuhu praegu on jõudnud näiteks Soome.

Euroopa tugevaks keskmikuks saamine on pikemas perspektiivis loogiline eesmärk. Tuleb lihtsalt palju tööd teha ja loota nooremale põlvkonnale, et sealt tuleb uut kvaliteeti. Aga seda võin kinnitada, et niisama ei tule midagi, vaid asju tuleb teha korralikult ja väga kõva tööga. Muudmoodi pole võimalik, sest tänapäeva jalgpall areneb nii võimsas rütmis.

Sa oled küll 21-aastane, aga 27 A-maavõistlusega juba kogenud koondislane, kelle debüüdist möödub sügisel neli aastat. Sa oskad ja võid juba asju öelda. Kas sa näed viimasel ajal koondisesse tulnud noortes seda põlemist, mida sa tahad näha?
Jah, näen. Martin Vetkal on väga hea näide. Ta on põlemist täis. Kõik me noored oleme! Ja tegelikult on seda põlemist terves meeskonnas. Kui me väljakule läheme, siis tahame pakkuda Eesti inimestele head emotsiooni ja tulemust, aga maailma jalgpall areneb väga võimsas rütmis.

Jalkas on nii, et noored annavad alati seda uut energiat. Aga usun, et Kostja ja Sergei Zenjov olid noortena samamoodi näljased. Nad on ju siiani väga näljased! Ent muidugi on Eesti koondisel vaja, et andekaid noori tuleks järjest peale.

Aitäh, Karl. Poola ootab.
Just nii, väga vägev värk!

* * *

"Sõelmäng" on Eesti meeste A-koondise praegusi, endisi ja tulevisi tegemisi puudutav Ott Järvela artiklite seeria, millega Soccernet.ee juhatab sisse 21. märtsil Varssavis toimuva Poola - Eesti sõelmängu, mille võitjat ootab viis päeva hiljem Walesi või Soome vastu finaal, mille võitja tagab koha EM-finaalturniiril, kus D-alagrupis minnakse vastamisi Hollandi, Austria ja Prantsusmaaga.