Palju õnne, Patrik Kristal! Nii on sobiv seda lugu alustada, sest Eesti kõigi aegade noorim A-koondislane saab täna 18-aastaseks.

"Kindlasti mitte!" tuleb Kristalilt poole sekundiga lõbus, aga raudkindel vastus, kui vihjata, et äkki saavad igasugused nooruse-naljad nüüd vast lõpu. "Kindlasti mitte. Ma käin ju ikka veel koolis, pean õppima, arvuti on kaasas ja ... Kindlalt tuleb mingeid nalju veel. Ma ei pääse niipea sellest, ma arvan."

Ehk siis, kui kool ükskord läbi? "Siis ... ma loodan, jah. No siis võiks ka ikka noor olla veel muidugi! Loodan, et siis pole seda juttu, et kunagi oli noor ja lootustandev mängija, nüüd on juba kogenud ..." lõõbib Kristal seepeale vastu. Nii et kapten Karol Mets ja teised võtavad tema kallal edasi? "Ikka võtavad, kindlasti võtavad! Omavaheline nali on meil väga hea, see mind üldse ei häiri."

Nali naljaks, kuid vahepeal oli Kristali jaoks koduklubis Kölnis asi sellest kaugel. Mänguminutid kuivasid päris kokku, kolmes kohtumises ei pääsenud eestlane üldse pingilt platsile ja ülejäänud neljas jagus talle mänguaega näpuotsaga. Kui arvestada, et hooaja viiest esimesest kohtumisest neljas oli Kristal kuulunud algkoosseisu, tuli selline asjade käik ootamatult.

Kas tõesti võis põhjus olla 1. septembris? Meenutuseks – Kristal saabus toona, esmaspäevasel päeval koondise juurde, ehkki Kölni duubelvõistkonnal oli samal õhtul mäng Wuppertaleriga. "Leidsime lahenduse. Mingit häda sellest ei tule ... loodetavasti!" lausus Kristal tollal Soccernet.ee-ga vesteldes otsekui prohvetlikud sõnad.

Kölni naastes järgnes aga seeria – pink, 12 minutit, 30 minutit, 5 minutit, pink, pink, 5 minutit. Kas koondise tõttu klubi juurest puudumine ikkagi mõjutas? "Otseselt niimoodi ei öeldud. Aga mingi aim nagu oli," tunnistab Kristal. "Läksin tagasi ja öeldi, et selle mängu me võitsime, kus sind ei olnud. Sa oled nüüd ainult kaks päeva meeskonnaga olnud, sa ei saa mängu. Ja siis oli nii, jah. Aga nüüd on jälle korras. Vist!"

Pingipoisi rolli ja sealt välja

Korras on hetkel tõesti, sest kahes viimases kohtumises Velberti ja Rödinghauseniga on Kristali arvele jäänud taas 90 minutit – sel hooajal seejuures alles teist ja kolmandat korda. Laupäevases 3:2 võidumängus Rödinghauseni üle tegi Kristal eeltöö Kölni avaväravale, saades statistikasse kirja hooaja esimese väravasöödu.

Pinginühkimine ei ole Kristalile senise karjääri jooksul otse öeldes olnud just ülemäära tavaline tegevus. Kuidas ta sellega hakkama sai? "Oli küll selline veider aeg. Rutiin läks natuke sassi – mis ma teen pärast mängu? Muidu teadsid, et mängu järel kohe jõusaal ja nii edasi. Aga nüüd oli trenn ja tuli minna välja," meenutab poolkaitsja.

"Aga tegin seda, mida ma kõige paremini oskan – olin mina ise edasi ja andsin trennis endast maksimumi. Usun, et nüüd kannab see vilja. Kaks viimast mängu on minu poolt väga head olnud, viimases andsin väravasöödu ja sain ka selle eest kiita. Vahet ei ole, mis situatsioon on, pead lihtsalt edasi panema!" tutvustab ta põhimõtteid.

Kristali sõnul käis peast läbi ka plaan minna treenerilt uurima, milles asi. "Aga sain aru, et kui ma trennis samamoodi edasi teen, siis ühel hetkel see ju peab muutuma. Kui sa oled trennis hea, siis ükskõik milline treener peab sind mängitama!"

Noortel mängijatel on Kölnis ka mentoreid, kellelt niisugustes olukordades nõu küsida. Otsuse tegemine jäeti siiski Kristali enda teha. "Sain info, et sa võid treeneri jutule minna, aga see on sinu otsustada. Öeldi, et see on sinu jaoks uus olukord, aga ole see, kes sa oled. See väga meeldib neile tegelikult, kui sa ei hakka mingit viha välja näitama ega uksi paugutama," jääb Kristal sellega igati rahule, kuidas asjad lõpuks lahenesid.

Äsjane eeltöö väravale näitas, et Kristali loomingulisus ei ole kuskile kadunud. Saksamaal pannakse küll rõhku distsipliinile, ent temalt oodatakse siiski ka teravuse loomist. "Eesti liigas ma võisin seal keskel oma asju teha ja kui ei tulnud välja, siis oli ka okei, küll kaitsjad saavad hakkama. Aga seal on vastas sellised vennad, kes tulevad kohe kontrasse sul sellise asja pealt. Kui välja tuleb, siis ega keegi ei ütle midagi, aga põhimõte on, et pigem tee lihtsad asjad enne ja pärast võid olla see, kes sa oled. Seda on küll alati öeldud, et selle pärast me sind siia ka tõime. Pead võtma riske!" kirjeldab Kristal talle seatud nõudeid.

Vägevad fännid

Kölni duubelmeeskond alustas Regionalliga uut hooaega viiest mängust saadud nelja kaotusega, kuid on alates septembri algusest noppinud kümnest mängust kuus võitu, kaks viiki ja vaid kaks kaotust. Tabelis on kerkitud kaheksandaks. Kristali sõnul pakub liiga koosseis igal nädalal erinevaid väljakutseid ning seda demonstreerib hetkel ka tabeli teravaim tipp. Esikohta jagavad võrdselt 30 punktiga Kölni teine klubi Fortuna ning praegu esiliigasse kuuluva Schalke duubel.

"Ongi kaks varianti – kas sul on väga tugev U21 võistkond või siis sats, kes tahab väga tõusta kolmandasse liigasse. Meie regioon on kõige tugevam ja sealt läheb otse üles ainult üks sats, ilma et peaks play-off’e mängima. Nii et seal on kindlasti satsid, kes tahavad tõusta ja kellel on endisi Bundesliga või Bundesliga 2 mängijaid väga hea kvaliteediga," selgitab Kristal.

"Selles mõttes on meil U21-ga nende vastu natuke raske, et seal on vanemad ja kogenumad mängijad, kes füüsisega lihtsalt võtavadki võidu ära. Võrreldes eelmise aastaga on küll meil ka balanss natuke parem kui eelmisel aastal. On palju noori, aga kogenumaid mängijaid on ka satsis sees. Oleme tegelikult stabiilsemad olnud kui mullu. Kaotused, mis tulevad, tulevad kõik meie enda eksimuste pealt. Ei ole nii, et vastane on palju parem. Me oleme ise lolle eksimusi teinud," võtab Kristal Kölni duubli senise hooaja kokku.

Mänge ümbritsev melu on samas ka Regionalligas selline, mis toob automaatselt Kristali näole naeratuse. "Regioon on selline, kus fännid on igal pool kohal. Sul võivad seal olla esinduse fännid, aga meid ikka vihatakse!" muigab ta. "Ja see on äge! Gladbachi U21-ga oli ka nagu päris derbi. Väga tõsiseks läheb. Mulle see fännikultuur väga meeldib," viitab ta septembris 700 pealtvaataja ees toimunud mängule.

Omaette ooperist oli oktoobrikuine mäng sama linna teise klubi Fortunaga, mida tuli tribüünile jälgima üle 3000 inimese. "Meil üritatakse isegi duubli mänge panna meelega esinduse mänguga mitte ainult samale päevale, vaid ka samale kellaajale, et jumala eest need ultrad sinna ei tuleks!" naerab Kristal. "Aga kui nad tulevad, siis see on ... Nad on meiega teinekord kaks tundi kuskile bussidega kaasa sõitnud. Väga äge!"

Seejuures ei tehta väga suurt vahet, kas väljakul ajab oma asja Bundesligas praegu 9. kohta hoidev Kölni esindusmeeskond või neli liigataset allpool mängiv duubel. "Kui sa tasemel oled, siis fännid nõuavad sinult ka. Näiteks mingi mängu järel, kui läksime fänne tänama, siis keegi tuli ja ütles, et hea mäng. Surusin kätt. Ja pärast mängu hakkasin kirju saama, et väga hea mäng ja aitäh, et meid tähele paned. Nad võtavad sind samamoodi nagu sa mängiksid esinduse eest. Ma ei teadnud, et nad nii pühendunud on!" kiidab Kristal.

Ent kohustuslik küsimus – kuidas on kontaktid esindusmeeskonnaga? Kristal möönab, et praegu napid, kuid ta ei eeldagi, et peaks tegema kohe-kohe hüppe Bundesliga tasandile. Aga unustatud teda pole. "Käisin viimati mingeid kehaskänne esinduse juures tegemas ja nimi oli veel tahvli peal!" muigab ta.

Duubli mängijaid kutsutakse esinduse juurde peamiselt siis, kui keegi ootamatult viga saab. "Olen suhtluses olnud, praegu pole seal käinud, aga see mind ei häiri," võtab Kristal teema kokku. "Seal on ju ikkagi Bundesliga tase. Ega meil ka kehvad trennid pole. Ja me ju mängime ka liigat, meil on seal oma taktikad ja asjad – ei saa iga päev ära käia. Ma ei muretse. Aega on."

Homme ehk päev pärast Kristali sünnipäeva mängib Eesti MM-tsükli viimase valikmängu Norraga. Kas võiks äkki Oslos ... "Sünnipäevakingi teha endale, jah?" haarab Kristal poolelt lauselt sõnasabast kinni. "Ei, väga hea oleks! Vaatame, mis juhtub! Meil ei ole ju midagi kaotada. Läheme ja anname kõik, üritame väikese üllatuse ära teha ja teeme alagrupi ka huvitavaks. Paneme täie tuhhiga, kodus saime nendega ju okeilt hakkama. Lasime ainult ühe värava lüüa ja tekitasime võimalusi. Proovime samamoodi teha!" pakatab ta optimismist.

Eesti peab MM-valiksarja viimase kohtumise neljapäeval, 13. novembril, kui Oslos Ullevaali staadionil kohtutakse Norraga. Mäng saab avavile Eesti aja järgi kell 19.00. Koondiseaasta viimane mäng toimub 18. novembril Limassolis, kus maavõistluses minnakse vastamisi Küprose koondisega.