Võrdle seda Eesti ja Soome asja natuke süvitsi.
Ütleme nii, et seal läks jalgpall inimestele korda. Kui sa mängid, siis keskmine pealtvaatajate arv oli umbes 2000 ja tippmängudel lausa 4000. Me räägime esiliigast. See on ikka natuke teine kui siin, kus see väga kedagi ei huvita. Kui nii tohib öelda. Kotka staadion on puhas vutistaadion ja fännid on ainult meetri kaugusel ja on kohe tunda, kui asjad ei lähe päris nii nagu peaks. See on ikka päris teistmoodi.

On kohe tõelise jalgpalli tunne?
On küll, see on päris mõnus. Fänn annab sulle kohe tagasisidet. Kui võidad, siis tulevad inimesed linnas sinuga rääkima. Tegelikult ma läksin meelega natuke linnast eemale elama, et oleks rahulikum. Iga vennaga ei pea ju alati juttu rääkima. Kaotuse korral on muidugi keeruline, saad kohe tunda, et oled kaotanud.

Kalevis olles oli sul periood, kus mängisite hästi, aga tulemusi ei tulnud. Võrdle rasket perioodi Eestis ja Soomes.
No siin ju ei juhtunud midagi. See läheb korda ainult oma ala inimestele.

Kas Soomes olid fännid neljanda kohaga rahul?
Meil oli voor enne lõppu võimalus kolmas koht võtta, aga viimast mängu ei suutnud võita. Kolmas koht oleks fännidele olnud väga bueno, aga natuke jäi kripeldama.

Räägi Kotka kohapealsest elust ka lähemalt. Kuidas seal elada on?
Kotka on väga vinge merelinn. Soomes on hästi suur venekulttuuri, nagu nad ise ütlevad. Seal on hästi palju saari, mille vahel suviti sõidetakse ja üheskoos aega veedetakse. Sellist mõnusat paadikultuuri Eestis kahjuks ei ole. Samamoodi on neil vaba aja veetmise ehk mökkikulttuuri, mis on väga levinud. Niipea kui aega on, siis lähed kuhugi loodusesse. See on lihtsalt fantastiline. Eestis on ühiskond sellisel närvilisel tasemel, kus üritatakse kõike endale krahmata. Seal seda ei ole. Kõik on rahulikud ja ei muretse selle pärast, et võivad töökoha kaotada. Seal ei ole kuhugi kiiret. Kui ma tulen koju, siis naine ütleb, et ma autoga natukenegi kiiremini sõidaks, et kuhugi jõuaks ka. Nii ongi – kui on 50 ala, siis sa sõidad natuke alla. Kõik on harjunud sellega. Ma olen väga-väga rahul. Samamoodi on seal vutikultuur ja -tase väga hea. Teises liigas on mängijate teadlikkus ja jalgpalliharitus Eestiga võrreldes suurepärane.

Elad sa seal üksinda?
Jah, lapsed käivad Eestis koolis ja pere on siin. Aga see ei tähenda, et ma seal üksinda oleks. Kuna ma seal ka ise mängisin, siis on mul sinna palju sõpru jäänud. Me oleme kogu selle aja perekonniti lävinud ja seda siiamaani.

Räägime veel jalgpallist ja seda Eesti kaudu. Sinu käe all oli noorem Usta ehk Taaniel ning nüüd tõid juurde ka Hindrek Ojamaa. Kuidas nendel läheb?
Usta on päris huvitav poiss ja on sel talvel teinud väga huvitava hüppe. Ojamaaga on nii, et tema ääre peal oli varem hispaanlane, kes läks tagasi Hispaaniasse. Mul oli sinna kohatäidet vaja ja kui pakuti Ojamaad, siis võtsin ta vastu. Kõrgliigast välja kukkunud Vepsu (Ojamaa eelmise klubi VPS hüüdnimi – R. V.) ajalugu on selline, et nad on mänginud nii nagu mulle meeldib ehk ründavas ja pallivaldavas stiilis.

Aga tutvusta Ustat lähemalt, sest Eesti jalgpallisõbrad näevad teda ainult koondises. Milline inimene ja jalgpallur ta täpsemalt on?
Ta on hästi tagasihoidlik ja usklikust perest pärit. Ta on täpselt seda tüüpi nagu üks jalgpallur olema peabki. Kui tahad jõuda kuskile, siis sa pead olema väga alandlik ja töökas ehk ei tohi võtta teele veeretatud väljakutseid negatiivselt. Te peate teda nägema, sest ta on tõesti jube huvitav kutt! Me võtsime ta meeste juurde eelmise aasta juunis-juulis ja alguses mõtlesime küll, et pagan, kipub jalgu jääma. Aga juba poolteist kuud hiljem tõstis pead ja sai treeningutel enam-vähem hakkama. Eks mingid probleemid olid ikka, aga nüüd, esimesed talvised kaks nädalat võitleb juba esiründaja koha pärast.

Ojamaa peale mõeldes, siis meil vabanes Eesti koondises just üks paremkaitsja koht. On tema variant õhus?
Ma ei oska koondise koha pealt veel midagi öelda, aga kui Gert lõpetas, siis loomulikult on variant õhus. Ma täpselt ei tea, kas Hindrek kuulub sinna koondise suuremasse ringi, aga lõpuks sõltub kõik ikka temast endast. Tegelikult on Soome Veikkausliiga kõik pundid Eesti omadest üle, siin ei ole küsimust ka. Tase on ikka hoopis teine.

Ühesõnaga VPS oli parem kui Flora?
Ma ei oska öelda, kas Florast parem, aga vähemalt lähedal küll. Ma ütlen ausalt, et Veikkausliiga tase on sigahea. Rääkida ja trummi taguda, et Soome tase on nigel ... Ärge peale võtke!

Sa oled nüüd aasta aega saanud Eesti jalgpalliasja kõrvalt vaadata. Mis mõtteid see tekitanud on?
Ma ütlen sulle nii, et vahel tekivad artikleid lugedes päris kummalised mõtted. Võib-olla on see normaalne, ma ei oska öelda. Põhikoondis põhikoondiseks, aga noortes lähevad asjad aastast aastasse hullemaks. See on mure ja paneb kukalt kratsima. Midagi on selgelt valesti.

Kas see tekitab sellist emotsiooni, et tahaks tagasi tulla ja juurde panna või tahad täitsa välja astuda?
Selle tagasi tulemisega on alati see, et sa võid ükskõik kui kõvasti rahmida ja joosta, aga kui sa ei tea, kuhu joosta ... Ma tunnen järjest rohkem, et see on nagu kommunismi ehitamine. Kõik ehitavad silmad peas põledes, aga mida nad ehitavad ... Põhjused, miks asjad ei toimi, on vaja teada saada! Mina seda ei tea. Kui sa vaatad Soome noori, siis see on totaalselt teine maailm. Soome U21 koondis võidab Ukrainat, kes on eelmise aasta maailmameister. See on nii suur erinevus. Seal on seda muidugi väga hea vaadata, et kuradi hästi panevad, aga tegelikult on see kurb.

On sul lahendusi ka?
Kui sa oled koolis ja ei oska lugeda, siis kelle viga see on? Algõppe viga. Näide. Eesti haridussüsteem on uuringute põhjal maailma parim. Kui nüüd mõelda, et need inimesed, kes seda süsteemi välja töötavad, ei oma samas valdkonnas kõrgharidust, siis ajab see ju naerma. Sama asi on jalgpallis ka. Me räägime spetsiaalsest jalgpalliharidusest - kui sul teoreetilist haridust ei ole, siis sa ei saa õpetada õpetajaid. Sa ju ei tea, mida sa õpetad. Saad õpetada ainult oma nurga alt, aga sul pole kogemusi.

Soomes on need inimesed kõik haritud?
Soome on läinud seda teed, et teadmised ostetakse sisse. Sami Hyypia akadeemia ja Soome jalgpalliliit on need teadmised Portugalist-Hispaaniast sisse toonud. Just need inimesed, kes õpetavad ülikoolides jalgpalli, annavad seda infot edasi. See on toonud edu. Meil on üks abitreener Soomes selline, kes võib sind pikali rääkida teemal, kus mingi situatsiooni ajal peab olema väike sõrm. Reaalselt! Seal on taga väga palju teoreetilist teadmist ja see on see alus, miks on praegu Soome jalgpall tõusuteel.

Pole vist väga halb aasta, kus olla Soomes jalgpallitreener?
Seal on selline buum, et täitsa hull kohe. A-koondist näete siin teie, aga ka selle ümber on väga palju. Seda on mõnus vaadata. Kui sa loed lehte, siis näed ainult jalgpalli. Kui vaadata seda, kuidas väikestes klubides treenitakse, siis neil ei ole raha rohkem. Aga sinna haridusse panustatakse! Kui sa vaatad, kuidas seal piirkondlikul tasandil asjad toimuvad, super. See põhineb kõik oluliselt detailsemal lähenemisel.

Kui palju abi võiks olla jalgpallihallidest?
Hallid toovad teatud edasimineku, muidugi. Aga ma arvan, et see teadmine tooks kordades suurema efekti. Asja ei saa õpetada, kui sul ei ole teoreetilist pagasit. Paneb mõtlema. Vahel on kurb mõelda ja vaadata, kuidas 25 aastat on plaan olnud. Oled nagu kõvasti ratast sõitnud ja higistad, aga tegelikult väntad jõusaali rattal. Ma ütlen ausalt, et see ei ole kriitika, vale või õige, vaid lihtsalt minu arvamus. Kõik teevad ju tööd igapäevaselt oma parima äranägemise nimel.