SUUR INTERVJUU | Karel Voolaid: tänapäeva jalgpallis pole treeneril võimalik töötada hirmus, et töö lõpeb varem ära või kaob (2)

Eesti jalgpallikoondise peatreener Karel Voolaid. Foto: Brit Maria Tael

Järgmisel nädalal avaldab Eesti jalgpallikoondise peatreeneri kohusetäitja Karel Voolaid oma esimese rahvusmeeskonna nimekirja. Soccernet.ee istus eelmisel teisipäeval Voolaiuga A. Le Coq Arenal tunnikeseks maha, et arutada nii A-koondisega seotud teemasid kui ka arutleda (Eesti) jalgpallist üldisematel tasanditel.

Voolaid möönab, et võttis koondise peatreeneri ameti vastu keerulises olukorras. "Tunnen, et olen valmis. Kujuneb see töö siis lühi- või pikaajaliseks, aga mina võtan selle väljakutse nüüd ja praegu vastu. Sellises koosluses, selliste mängijatega, sellises olukorras. Tänapäeva jalgpallis pole treeneritel võimalik töötada hirmus, et töö lõpeb varem ära või kaob," sõnab ta.

Suhtumine, et karta ei tohi, kumab peatreenerist läbi ka muudes küsimustes. Näiteks muretseb ta, et võib-olla otsivad Eesti jalgpallurid välismaale siirdumiseks liiga kindlaid variante ega võta piisavalt riske. Kõik ei pea minema lepase reega, raskused ju karastavad. "Väärtustan väga mängijaid, kes ihkavad pühendunult tippu jõuda ega astu sellelt teelt vahepeal kõrvale."

REKLAAM

Senised ligi poolsada ametis oldud päeva on Voolaid keskendunud eelkõige mängijate kaardistamisele. "Hakkasin uurima meie mängijate kohta asju, mida arvasin, et ma ei tea. Kuigi paljusid tunnen hästi, siis on mitmeid, kellega ma otseselt koos töötanud pole. Teen endale selgeks, millised on meeste individuaalsed kvaliteedid rollides, kus nad on oma klubide juures."

Suveks planeeritud pikem puhkus tuli värskel A-koondise juhendajal korstnasse kirjutada. Nädala jõudis Voolaid küll hinge tõmmata, aga see oli ka kõik, sest Eesti koondise kandidaatide mängude jälgimisele – peatreener on võtnud eesmärgiks, et vaatab läbi kõigi kandidaatide kõik klubimängud – ja nendega suhtlemine on ajakulukas.

Millest täpselt mängijatega jutt käib?
Kui intervjuu avaldataks juba homme (Soccernet.ee vestles Voolaiuga teisipäeval, 13. augustil – O. J.), siis võiks mõni vend arvata: pole helistanud, kas ei arvestagi? Mängijate hulk, kellele olen kõned teinud või teen, on päris märkimisväärne. Ning mul on reegel, et ma ei helista enne, kui olen mängijat kahes-kolmes klubimängus näinud.

Jutu sisuks on oma ideede põgus tutvustamine, et nad saaksid enamvähem aru, mis on kavandatavad muutused. Samuti rõhutan, et tahan olla väga kursis nende tegemistega, et tekiks olukord, kus saan näiteks Joonas Tammele helistada, kui olen ta mängus mõnda enda jaoks huvitavat seika täheldanud.

Uurin üldiseid asju – kuidas on suhted klubitreeneriga ja kuidas sujus ettevalmistus hooajaks, milline on eeldatav roll ja klubisisene konkurents, kas elutingimused on korras ja üldine meeleolu hea? See pole ametiaja esimese kuu bravuur, vaid mu üldine stiil ongi, et soovin mängijate tegemistega võimalikult detailselt kursis olla.

See on palju aega nõudev ambitsioon.
On küll, jah. Aga mängijad on väga erinevates olukordades ja meist kaugel. Henri Anierist Lõuna-Koreas kuni Madis Vihmannini Šotimaal. Tuleb teha kõnesid, et nende täpsest olukorrast aru saada.

Kui U21 koondise peatreenerina piisas näiteks Artur Uljanovi täpse seisu fikseerimiseks 10-minutilisest vestlusest Kaido Koppeliga (Tartu Tammeka peatreener – O. J.), siis Vihmanniga tuleb mul nädala-kahe pärast uuesti rääkida, et kuidas seal St. Johnstone'is nüüd päriselt on? Kas viiemehelist kaitseliini kasutati ainult Glasgow Celticu vastu või muidu kah? Või et miks ta mängib vasak-, mitte paremsisemist keskkaitsjat.

Loen siit välja, et soovid koondises kasutada mängijaid võimalikult analoogses rollis sellega, mida nad klubis kogevad?
Või siis näha seoseid nende rollidega. Kui näen Mattias Käiti Domžales tegutsemas, siis mõtlen, kuidas see seostuks rolliga, mida mina talle ette näen. Ideaalis on kõige parem variant tõesti see, kus koondises mängitakse samal positsioonil, kus klubis. Eriti, kui mängijad omavahel ka kokku loksuvad. Näiteks Artur Pikk ja Henrik Ojamaa mängivad Legnica Miedzis koos vasakul äärel ja ühe variandina tuleb mul kindlasti sama lahendus läbi sõeluda.

Tähtis on ka teada, kas mõne mängija jaoks on teatud positsioon mugavam või ebamugavam? On jutt, et Tamm ei tunne end vasakpoolse keskkaitsjana kuigi hästi, aga kui ta nüüd Lilleströmis edaspidigi sel kohal mängib, siis on minu asi uurida, et kuidas ikkagi on? Et kas on ebamugav või mitte? Võib-olla ütleb ta, et polegi nii hull. Aga need jutuajamised pole stiilis, et mina küsin, kas sa saad, ent kui ta ütleb "ei", siis on lõpp. Pigem ikka kaalume üheskoos erinevaid lahendusi.

Soccernet.ee vestles rahvusmeeskonna peatreeneriga eelmisel teisipäeval A. Le Coq Arenal. Foto: Brit Maria Tael

Eeldan, et koondise peatreener oskab une pealt öelda need 23 mängijat, kelle ta just tol hetkel MM-valikmängus protokolli kannaks?
Kusjuures ei oska! Ja see on positiivne, sest alates umbes 17-ndast kuni 30-nda mängijani on kaalukausil päris palju "aga juhul kui" nüansse. See 23 pole üldse nii kindlalt paigas. Eriti praegu, kui mitmed mängijad, eriti nooremad, on teinud väga tugevaid avaldusi.

Järgmine küsimus ongi, et kui palju on see sinu peas olev 23 ametis oldud aja jooksul ehk vahemikus 3. juuli – 13. august muutunud?
Pigem olen keskendunud suuremale numbrile kui 23, sest oma tööd teen ikkagi suure nimekirjaga. Selge see, et oleme abitreeneritega juba ka väiksemat nimekirja joonistanud. Seis on huvitav, sest sisuliselt on praegu võistkonnata ainult Nikita Baranov, kes äsja Bulgaarias klubita jäi.

Mängijate valiku teemal jätkates. Frankfurdi Eintrachti vastu peetud FC Flora mängude ajal ja järel vaatas mulle väga mitmest kohast vastu sõnum "las need noored ja vihased kutid mängivad Eesti koondise eest". Kui mitu florakat end klubi tänavuse eurohooajaga end sinu plaanidesse ehk laiemasse nimekirja mängis?
Minu plaanides olid nii endised kui ka praegused U21 koondislased. Küsimus oli signaalides, mida nad nendes eurosarjamängudes annavad. Mitte ainult mulle, vaid ka teistele kandidaatidele. Arusaadavalt jäid Flora mängijad silma juba ainuüksi eurosarjas saavutatud tulemuste pärast.

Aga samamoodi vaatasin ja vaatan hoolega kõiki Ilja Antonovi (mängib Armeenia meisterklubis FC Ararat – O. J.) esitusi eurosarjas. Ning Kasahstani liigat (seal mängivad Sergei Zenjov ja Artjom Dmitrijev – O. J.) kõrgliigat jälgin sama tõsiselt. Ma ei aseta Flora eurosarjamänge Eintrachtiga teistest kõrgemale, ent jah, seal tehti küllaltki tõsiseltvõetavaid avaldusi.

Samas on mul piisavalt hea silm, et näen tugeva avalduse tegemisel ära ka nõrkused. Ning saan aru, kas need on "oih, korraks juhtus" nõrkused või sellised, mille ära peitmiseks rahvusvahelisel tasandil pole antud noor mängija tegelikult veel valmis. Erinevalt võib-olla mõnest kogenenumast jalgpallurist.

Ühelt poolt saan eufooriast ja vau-efektist aru, aga samas pean mängijaid ka kriitiliselt vaatama ja andma hinnangu, kas asjad, mis mõnel mehel läksid Eintrachti vastu õnneks, läheksid samamoodi ka mängus, kui teda tuleb kimbutama Hollandi või Saksamaa koondislane?

Aga kindlasti tekitasid Flora mängijad minu peas positiivseid agasid ja võrdlusmomente ning tõstsid oma aktsiaid.

"Kindlasti tekitasid Flora mängijad minu peas positiivseid agasid ja võrdlusmomente ning tõstsid oma aktsiaid," sõnab Voolaid kommentaariks Flora eurosarjamängudele Frankfurti Eintrahctiga. Foto: Brit Maria Tael

Kas sinu ametiajal võib prognoosida olukorra, kus FC Florast kuulub MM-valikmängudeks Eesti A-koondisesse selgelt rohkem mängijaid kui FCI Levadiast ja Nõmme Kaljust, jätkumist?
Tabeliseisu järgi oleks ebaõiglane kedagi koondisesse kutsuda. Tuleb vaadata, millistel positsioonidel on millised kandidaadid. Klubi nimi tuleb nende valikutega kaasa.

Näiteks keskväljal on konkurents numbriliselt päris suur ning keegi ei saa rinda kummi lüüa ja öelda, et koht on minu, sest mängin nii kõvas klubis, kus saan nädalast nädalasse nii häid mänge, et küsimust koondisesse mittekutsumise osas ei teki.

Sektorites, kus kaalukausid on võrdsemad, võib teatud hetkedel juhtuda, et nimekirjas on palju ühe klubi mehi. Aga sel juhul on nad lihtsalt neil vakantsematel positsioonidel parimad valikud.

Kaljus ja Levadias on kvaliteetsed välismängijaid, näiteks Reginald, Jevgeni Ossipov ja Gando, sageli kandvas rollis. Kui Eesti mängijad nii suurt vastutust ei saa, siis milline on nende väärtus võrreldes meestega Floras, kus on üks välismaalane, vahetusmees Anselmi Nurmela. Need asjaolud mõjutavad kaalukausse.

Premium liiga tabeliseisust tulenevalt tekib ka küsimus, kas Paide Linnameeskonna treeningprotsess on sinu meelest juba piisavalt kõrgel tasemel, et selle mängijatel on võimalik valikmängude konteksti silmas pidades Eesti A-koondisesse jõuda? Või piirdub see ring siiski kolme Tallinna tippklubiga?
Paide murrab ja sulatab jääd, sest minevik on rääkinud selgelt Tallinna kolmiku ehk Flora, Levadia ja Kalju kasuks. Võib-olla on olukord Paide A-koondise jaoks paslikus vanuses mängijate jaoks veidi keerulisem, sest kuidas tuua koondisesse küpses vanuses mängijad, kes pole varem peaaegu üldse pildis olnud?

Näen, et mingid mängijad on Paides arenenud, mis paneb mind neid tõsisema pilguga jälgima. Väga olulises fookuses on Paidesse kuuluvad noortekoondislased, kellest mõned on seal isegi põhitegijad. Kui Paide suudab neid enda juures hoida ning kasvada pidevaks ja tõsiseks medalinõudlejaks, siis võib rääkida, et need sujuva tõusu teinud mehed on A-koondisekoha välja teeninud.

Ma pean ka vaatama, kas pikki aastaid või mõnda aega enam koondiseringi mittekuulunud mängijad on need, kes Paidet edasi veavad? Kas on välismaalastega väga hästi täkkesse pandud või on kandvad jõud eestlased? Paide puhul ütleks hetkel, et mõlemat. Aga välismaalased on ikkagi väga märkimisväärses rollis.

Koondise nõudmiste täitmiseks olukorras, kus vastas on Holland, Valgevene või Saksamaa, on vaja, et Premium liiga klubisse kuuluv mängija oleks oma meeskonnas platsil üks vastutajaid?
Jah. Ning teine asi, mida ma väga väärtustan, on eelnev karjäär. Kas ta on olnud kogu aeg täisprofessionaal? Mängija, kes on, on pidanud läbi tegema tõusud-mõõnad ja roninud üle kivide-kändude. Järelikult on ta kogu aeg endasse uskunud ega ole kunagi järgi andnud.

Mängija, kes on vahepeal sellelt teelt kõrvale astunud, on tagasi pääsenud võib-olla põhjusel, et tol hetkel polnud piisavat konkurentsi. Ilma mängijat süüdistamata pole ta oma potentsiaali õigesti hinnanud ja kes teab, kui kaugele oleks ta jõudnud. Väärtustan väga mängijaid, kes ihkavad pühendunult tippu jõuda ega astu sellelt teelt vahepeal kõrvale.

Eelnev ei tähenda, et Eestis ei või juhtuda teistpidised lood. Meil võib ka tulevikus tekkida mängijaid, kes on vahepeal paar aastat eikellegimaal, ent tulevad siis ja löövad ukse pauguga lahti.

Eesti koondis enne juuni alguses A. Le Coq Arenal peetud MM-valikmängu Põhja-Iirimaaga. Foto: Oliver Tsupsman

Eesti koondise puhul on viimased paar aastat jõudnud jutt üha sagedamini punkti, kus tõdetakse, et "mängijate valik on nagu ta on" ehk kehvem kui varem. Miks on olukord selleni jõudnud?
Kui oleksin kümneid aastaid skaudina töötanud, oskaksin teha süvaanalüüsi välisturu kohta. Kas käib hinnasõda? Kas viimasel kahel-kolmel aastal on käsil järjekordne nii tugev aafriklaste pealetung, et turg on mängijatest üle uputatud ning meie mehed ei saa selles virvarris jaole? Või ollakse turul liiga ettevaatlikud, aga aeg keerleb nii kiiresti, et meie mängijad ei jõua pera peale?

Palju meil neid klubisid on, kust välismaale minnakse? Kalju puhul see igapäevane pole. Levadiast on juhtunud, aga harva. Flora tundub väga valivat, kes võiks millal ja kuhu minna. See pole halb, aga aeg pidevalt läheb ja mängija vananeb.

Koondise peatreenerina soovid sa, et välismaal mängiks võimalikult palju mehi?
Tahan, et mängija satuks võimalikult õigel ajahetkel võimalikult heasse kohta. Välismaale minejatel on ju edukamaid ja keerulisemaid lugusid.

Olemasolevat talenti on ebaõnnestunud välismaale siirdumistega läinud raisku ja see on Eesti koondise tulemustele pärssivalt mõjunud?
Jah. Aga samas on muututud väga ettevaatlikuks ja valivaks. Väga ei taheta "äkki õnnestub" sammu teha, vaid kõiges jube kindel olla. Kui karjääri planeerides on otsused hästi tasakaalukad, siis võib juhtuda, et vaba koht krabatakse kellegi teise poolt ära.

Viimase kuu aja jooksul olen analüüsinud Norra liigat ja vaadanud Bergeni Branni (Taijo Teniste), Stabaeki (Vihmann kuni augustini) ja Lilleströmi (Tamm) mänge. Näen, et Eesti mängijatel on võimalik sinna turule minna. See liiga pole hirmkõva. Jah, Norras on häid leegionäre, aga see liiga pole kaugeltki võimatu.

Eelistaksid Eesti mängijaid näha Norras, sest Premium liiga tempo pealt on ikkagi keeruline A-koondisesse tulla. Eriti siis, kui pole võtta kogemusi, nagu Konstantin Vassiljevil või Gert Kamsil, kes saavad selle ümberlülitumisega hõlpsamini hakkama?
See on siis keeruline, kui eesootav väljakutse on ekstreemne, milleks pean mänge Hollandi ja Saksamaaga. Põhja-Iirimaa ja Valgevene vastu ei nimetaks ma seda väljakutset ekstreemselt keeruliseks, vaid raskeks.

Kui hüpata minevikku, siis Eesti koondise jaoks on kõik matšid keskmise tugevuse vastastega olnud rasked. Pole seda, et läheme ja liugleme kuskilt läbi. Ekstreemsed duellid on alati olnud keerulised ja seal on vaja eneseületust.

Premium liiga tippklubides mängivad koondisekandidaadid omavad üksjagu rahvusvahelisi kogemusi. Tahaks, et nii nende kui ka meie jalgpalliavalikkuse mõtteviis oleks, et kuigi regulaarselt pole mängijad tolleks tasemeks valmis, siis episoodiliselt on võimalik end kokku võtta ja oma potentsiaal maksimaalselt letti lüüa. Siis on ka Premium liigast võimalik valikmängus vajalikule tasemele tõusta.

Seda tõestasid ju ka Kalju mängud Škendijaga ning Flora mängud Niši Radnicki ja Eintrachti vastu?
Just. Kui mängiksime selliseid kohtumisi nädalast nädalasse ehk näiteks Kalju kohtuks kaks kuud järjest Škendija-masti meeskondadega, siis tuleks punkte vähe. Aga seejärel toimuks ilmselt mingi kohanemine.

Loodetavasti liigub Premium liiga veidi kiiremate sammudega edasi. Paidest ja Tammekast on tekkinud arvestatav jõud, Narva Trans proovib samuti. Oleks tähtis, et meie kuues, seitsmes ja kaheksas klubi suudaksid pakkuda arvestatavat sparringut Premium liigas pallivatele koondisekandidaatidele.

FC Flora kaotas hiljuti 0:1 Tartu Tammekale. "Oleks tähtis, et meie kuues, seitsmes ja kaheksas klubi suudaksid pakkuda arvestatavat sparringut Premium liigas pallivatele koondisekandidaatidele," sõnab Voolaid. Foto: Oliver Tsupsman

Räägime ka Eesti treenerite tasemest, sest mängijate tase on ju vältimatult seotud treenerite omaga. Eesti jalgpallitreenerite koolitamine on olnud sinu töö eelmised seitse ja pool aastat. Milline on Eesti treenerite tase võrdluses näiteks Põhja- ja Balkanimaadega. Mis eristab?
Seda, et Eesti treenerid ei oska käituda või olla, ei ole. Näiteks Flora juhendaja Jürgen Henn ju kees euromängudes väga kõvasti, aga suures plaanis sai ta oma karjääri esimese "mina ise teen" eksamiga päris hästi hakkama, sest võistkond ei lagunenud koost ei emotsionaalselt ega füüsiliselt.

Edasi peaks Premium liiga juba lihtne olema, aga tuli kaotus Tammekale. See näitab teistpidi klassi. Kõige paremini õpetab nende olukordadega toime tulema peatreeneri rollis olemine. Me võime ju koolitusel rääkida lugusid, kuidas on olnud, aga päriselt jõuab kõik pärale alles platsi ääres.

Võib juhtuda, et teatud treenerid, näiteks Kaido Koppel ja Vjatšeslav Zahovaiko, võivad edukalt toimida ka ilma oluliste rahvusvaheliste kogemusteta, sest nad on persoonidena nii tugevad, et ei lagune otsustaval hetkel koost. Aga mingi treener peab 10-15 rahvusvahelist mängu alla saama, et surin kerest ära kaoks.

Sellest muuseas ei kirjutata üldse. Keegi ei küsi treenerilt pärast mängu: kuule, kas surises kah, kas selg oli märg? Välja võib ju kõik paista stoiline ja rahulik, aga tegelikult on need mängud jalgpallitreeneri jaoks nii erilised hetked.

Aga kui rääkida tippmängijate ettevalmistamisega tegelevatest treeneritest. Neist, kes töötavad jalgpalluritega vanuses 14-18 aastat. Kas küsimus on ainult jalgpallilise kultuurkihi paksuses, mis kasvab omas ja rahulikus tempos, või näed sa treenerite koolitajana, et seal saaks midagi selgelt paremini teha?
Treenerite eesmärk on anda noortele võimalikult hea pilt tippjalgpallis toimuvatest tegevustest. Eelkõige sellest, kui karm see maailm on. Tuleb olla hea tehniliselt ja füüsiliselt, vaimselt ei tohi murduda ja leppida kodust pikalt eemal viibimisega. Samuti on vaja kohaneda, et su ümber on teiste rahvuste esindajad. Treener peaks ette valmistama kirjeldatuga kursis olevat noormängijat.

Aga meil ei ole jalgpalliakadeemiaid, vaid treeneril on grupis seinast seina tasemega lapsed, kelle kõigi vajadusi on ta heas mõttes kohustatud teenindama. Lapsevanemad maksavad trennitasu ja kuigi mõnel jääb rohkem trenne vahele ning toimetamine pole alati eeskujulik, siis treener peab ikkagi mõtlema, et ta on üks 20-st minu treeninggrupi lülist ja mis õigusega saaks temast keelduda?

Eliittreeningute kontseptsiooni tuleks äkki viia praegusest veelgi madalamate vanuseklassideni?
Klubid üritavad noori taseme järgi gruppidesse jaotada. Ent regulaarsust, kus kõigil Premium liiga klubidel oleks igas vanuseklassis eliit- ja tavagrupp, meil pole. Jalgpalli harrastajate hulk on suur, aga mitte nii suur. Kui näiteks Pärnu Vaprus sooviks tekitada olukorra, kus neil on ühes vanuseklassis kaks treeningrühma, kes toimivad põhi- ja duubelmeeskonna põhimõttel, siis nõuaks see umbes 45 mängijat. Võib-olla Pärnu maakonna peale saaks selle hulga kokku.

Aga lisaks nõuaks see süsteem rohkem treenereid, kellele on vaja leida palgaraha. Kõik need agad põrkuvad ja pidurdavad eliitsüsteemi, kust kasvaks välja rohkem paremaid jalgpallureid. Ma tunnen valu, kuidas pigistada olemasolevast maksimum välja. Potentsiaali paremini teha kindlasti on.

Eesti jalgpallikoondise peatreener Karel Voolaid. Foto: Brit Maria Tael

Nüüdseks endise treenerite koolitajana, siis millise koolituse sa iseendale hetkel kõigepealt määraksid? Kas on mingi kindel nüanss, milles end kindlasti täiendada sooviksid?
Õppeprotsess ei lõpe kunagi. Kusjuures nüüd olen saavutanud staatuse, et kui sooviksin olla universaal ja kõigest hästi palju teada, siis näiteks tehnoloogilistes küsimustes peaksin leppima, et ma ei saa end sinna väga põhjalikult sisse puurida, sest absoluutse tipu kutsumust mul selles asjas pole.

Küsimustes, et kuidas absoluutses tipus erinevate pingete, taktikaliste küsimuste ja raskete olukordadega hakkama saada, on koolitusi pigem vähe. Küll on võimalik jälgida tipptreenerite talitamist erinevates olukordades. Eneseanalüüs ei tohi ära kaduda.

A-koondise peatreeneri töö oluline osa on ju positsioonide võtmine ning nende läbi hoiakute ja suhtumise kujundamine, signaalide väljasaatmine?
Mida tähendab autoriteet? Kas see seisneb karmuses mängijate suhtes või nendega ühiste arusaamide leidmises? Milline on karmikäeline treener? Kas aus ja rahulik?

Olen mitu korda mõelnud, et kas Tarmo Rüütli polnud siis karm treener? Minu meelest oli ta väga range treener, sest üldiselt oli kord majas nii platsil kui ka väljaspool seda. Ent öeldakse, et ta andis vabadust. Aga see ei tähenda, et ta polnud karmi käega, sest ilma selleta pole võimalik tulla mitu korda Eesti meistriks ja koondisega neid tulemusi välja mängida.

Mis asi on karmus? Kas see, kui laps mäletab, et isa lõi ukse kinni nii, et pilpaid lendas? Või see, kes ütles rahulikult ja rangelt, aga kordagi häält ei tõstnud?

Üldisemate teemade juurest A-koondise juurde naastes, siis lõpetuseks kaks spetsiifilist küsimust. Esiteks, kuidas sündis abitreenerite valik (Aivar Anniste, Vladimir Vassiljev, Mario Hansi, Mart Poom) ja kas saad aru inimestest, keda see valik kulmu kergitama pani?
Tõenäoliselt kergitasid samad inimesed kulmu juba minu määramise peale. Seejärel oli ju vältimatu, et kui teen endale sobivad valikud, siis kergitatakse taas. Minu jaoks on nad nagu mängijad, kes väärivad võimalust A-koondist esindada ja kelles ma näen potentsiaali.

Aga nad pole olukorras, et läheme ja proovime. Või et kui ei tule välja, pole hullu. Me suhtume oma töösse ikka kriitiliselt. Keegi pole seal juhuslikult, vaid nad kõik olid minu jaoks ideaalsed valikud. Me soovime teha tööd nii, et meist jääks meeskonna näidatava mängu näol hea mulje.

Ning laiemale avalikkusele mitte ülearu tuntud inimesed treeneritetiimis pole ju midagi erakordset. Kui Magnus Pehrsson sai Eesti koondise peatreeneriks, tõi ta enda kõrvale Jesper Norbergi. Kas siis küsiti, et kellega tegu? Ei, sest kõik said aru, et tal on Pehrssoni nägemuses mingi kindel roll.

Kuidas teie tiimis rollid jaotuvad?
Mardi roll on, nagu ikka, väravavahid. Aga kui päris tegevus lahti läheb, siis võib-olla see roll natuke muutub ja tema vastutus nihkub ka väljakumängijate peale. Mario ja Vladimiri töö on vastaste päris pisikeste detailideni skautimine. Nad peavad koguma võimalikult palju infot ja tekitama hea filtri. Lisaks on nad minu lisasilmad ja -kõrvad treeningprotsessis. Aivari roll on mängijate kõikvõimalikud tunnetused treenerite tiimini tuua. Ta on mängijatele võib-olla veidi lähemal kui ülejäänud treenerid.

Eesti koondise eelmine MM-valikmäng lõppes 0:8 kaotusega Saksamaale. Foto: Brit Maria Tael

Ning sinu ülesanne on mängijad üles kütta, et ei juhtuks nii nagu Mainzis?
Ma ei tea, mis seal täpselt juhtus. Täpselt teavad täpselt need inimesed, kes alati kõike täpselt teavad. Senine suhtlus mängijatega viitab, et midagi positiivset seal pinna all küll hõõgus, ent see ei realiseerunud mõnusaks kondiraginaks, et sakslased oleks meist jagu saanud ainult väga valusa higiga. Miskipärast see võitluslikkus ei avaldunud. Võib-olla polegi vaja hästi tugevasti kange tõmmata, vaid ainult ühte kangi ja õigesti.

Vaatan ju iga päev nende samade mängijate esitusi klubides ja nad on väga ülesköetud. Meie välismaal tegutsevad jalgpallurid on praegu emotsionaalselt väga heas seisus, vingus ninaga olukorras ei näe kedagi. Järelikult on see õige hoiak pealispinna all olemas ja kui nad septembris Tallinna saabuvad, peab kõik samamoodi jätkuma. See on minu väljakutse.

Su leping on lühiajaline ning seis pingeline, sest olukorra päästmine ehk viimase koha vältimine sõltub ilmselt kahest mängust Valgevenega, kui just mõnes muus matšis imet ei juhtu. Miks ütlesid, et "ajastus on minu jaoks selgelt õige", sest tegelikult võib ju juhtuda nii, et üks-kaks äpardust platsil tähendavad, et alaliidul on väga keeruline sinu lepingut pikendada?
Olen viimasel ajal oma elus teatud väljakutseid kõrvale pannud, sest pole tundnud, et õige hetk on käes. Praegu tunnen vaatamata väga keerulisele seisule ja suurele väljakutsele, et olen valmis. Kujuneb ta siis lühi- või pikaajaliseks, aga mina võtan selle väljakutse nüüd ja praegu vastu. Sellises koosluses, selliste mängijatega, sellises olukorras.

Olgu see CV-s lõpuks kirjas helgemalt või kehvemalt, aga tipptaseme treener ei tohi seda enam peljata. Tänapäeva jalgpallis pole treeneritel võimalik töötada hirmus, et töö lõpeb varem ära või kaob, sest tippmängudega kaasnevad paratamatult väga olulised asjaolud, mis pole treenerite käsutuses.

Paljud muidugi on. Ja ma ei muutu treeneriks, kes otsib vabandusi, vaid tahan olla nii konkreetne kui selles töös võimalik. Aga kui asjaolud on paratamatud ja ei saanud midagi teha, siis tuleb olukorraga leppida ja edasi elada. Ent kõik, mis võimalik, tuleb ära teha.

Aga miks praegu? Lõpuks ma jäängi seda õiget ajastust ootama ja otsima. Praegu tundsin, et nüüd on see õige hetk.

* * *

Karel Voolaid

  • 42-aastane Voolaid on treenerina töötanud üle 20 aasta.
  • Viimase 19 aasta jooksul on ta pea- või abitreenerina olnud seotud kõigi noormeeste järelkasvukoondistega, töötanud Nõmme Kalju peatreenerina, FC Floras nii Arno Pijpersi kui ka Pasi Rautiaineni abitreenerina ja duubelvõistkonna peatreenerina ning Soome kõrgliigas Turu Palloseura abitreenerina; noortetreenerina on Voolaid ametis olnud Tartu FC Santoses ja FC Floras.
  • Voolaiu jalgpalluritee algas Paide spordikoolist. Pärast erinevate meeskondade esindamist Eesti meistrivõistluste madalamates liigades, tegi ta sel kümnendil debüüdi ka Eesti Premium liigas, kui tõmbas selga Paide Linnameeskonna särgi.
  • Aastatel 2003-2008 ja 2012-2016 tegutses Voolaid treenerite koolitajana, alates 2016. aastast oli jalgpalliliidu treenerite koolitusjuht. UEFA Pro litsentsi kursuse lõpetas ta 2008. aastal.

SEOTUD LOOD
Kommentaarid

Steve Kullus   •  
(176.46.111.***)
(Y)
Alexej Lvov   •  
(89.235.210.***)
Terekest Karla.
Nagu eesti rahva sõna räägib --Pikk jutt ,on sitt jutt....
Seda udu mis Järvela ajab koos sinuga ,pole mõtted lugega - mõlemad soonite...
Parem vasta ,kas Valgevene vastu - lähete võitma? Ja kogu lugu...või siis vastuseks jälle ---bla,bla,bla....

Sisene
Su nägu kõlab tuttavalt
108 päeva pärast Liverpooli triumfi Madridis lüüakse Meistrite liigas pall jälle mängu. Uus hooaeg, uued unistused. 
MEISTRITE LIIGA
PREMIUM LIIGA
TASKUHÄÄLINGU UUS OSA
Pikk ette (ja ise järele) | KTM-käki puhul kohtunike tanki lükkamine pole õiglane
PÕNEVAT
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
27
21
3
3
74:17
66
2.
Tallinna FCI Levadia
28
20
4
4
86:23
64
3.
Paide Linnameeskond
28
18
5
5
62:21
59
4.
Nõmme Kalju FC
26
14
10
2
50:26
52
5.
Tartu JK Tammeka
28
10
6
12
40:44
36
6.
JK Narva Trans
28
8
9
11
44:42
33
7.
Viljandi JK Tulevik
27
5
7
15
29:51
22
8.
JK Tallinna Kalev
27
4
5
18
18:70
17
9.
FC Kuressaare
28
4
5
19
17:67
17
10.
Maardu Linnameeskond
27
4
4
19
21:80
16
REKLAAM
SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

https://www.zone.ee/
OTSEÜLEKANDED

Soccernet.ee selle nädala otseülekanded:

  • N, 19.00 Tammeka U21 - JK Järve (Esiliiga)
  • R, 19.00 Portugal U17 - Eesti U17 (sõprusturniir)
  • L, 13.00 Paide - Tulevik (Premium liiga)
  • P, 13.00 Kuressaare - Maardu (Premium liiga)
  • P, 17.00 Eesti U17 - Sloveenia U17 (sõprusturniir)
  • KÕIK näidatud mängud on siin!
SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
66
Tallinna FCI Levadia
64
Paide Linnameeskond
59
Nõmme Kalju FC
52
Tartu JK Tammeka
36
JK Narva Trans
33
Viljandi JK Tulevik
22
JK Tallinna Kalev
17
FC Kuressaare
17
Maardu Linnameeskond
16
PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK