Tony Varjund sõlmis aasta alguses esimese välislepingu Utrechtis, kuhu ta jäänud püsima vaatamata napile mänguajale. Eesti U21 koondise ründaja rääkis, et kuigi U19 võistkonna juurde vajumine oli alguses pauguks, siis edu korral peaksid õiged uksed uuesti avanema.

Tallinna FC Floras mullu kaheksa väravat löönud ja viis väravasöötu välja jaganud Varjund pole uues koduklubis lõkkele löönud. Ta on skoorinud rohkem kui poolaastaga mõnel üksikul korral ning värskeimalt augusti lõpus U19 võistkonna rivistuses. Jääb mulje, nagu Varjund on Hollandisse ära kadunud, kuid mängija ise rääkis totaalselt teist juttu.

"Ma arvan, et mul on kõik positiivne. Ma tulin koondisesse väga okeis konditsioonis: mul oli väga pikk hooaja ettevalmistus ja minuga tehti hästi palju individuaalset tööd. Kuigi ma olen mänguminuteid pidanud koguma ka U19 võistkonnas, siis tunnen, et vorm on hea - võib-olla isegi elu üks parimaid!" alustas Varjund vestluses Soccernet.ee-ga.

Ta jätkas, et pidi suvel tegema mõnda aega eraldi trenni. Pall hakkas veerema puusapiirkonda löönud pisivigastusest, mis suunas treeneritetiimi analüüsima, milline on noore eestlase jooksustiil. Tuli välja, et Varjundi põlved on joostes üsna madalal ning nii hakati treenima nende tõstmist.

"See oli üks sellistest asjadest, mida pole mulle varem tehtud. Väga meeldis! Kui iga mängija tahaks natuke juurde panna, siis see oleks üks neist kohtadest," jätkas Varjund, kelle tervis on nüüd püsinud korras. "Mind filmiti paar korda - igal nädalal tehti mingeid klippe ja analüüsiti. Tegime spetsiaalse vennaga kogu aeg kõrval harjutusi. Selles mõttes oli selline tähelepanu väga tore."

Just mängija hoidmine ongi see, mis Varjundile Utrechtis meeldib. Kuigi sel suvel oli tal pakkumisi ka näiteks Hispaaniast, otsustas ta Hollandisse jääda. "Ma ütleks, et klubi otsused on kõik olnud läbimõeldud. See kõik on minu jaoks kulgenud loogiliselt. Jah, ma läksin sinna - just duublisse - väga suurte ootustega, aga ma pole seal nüüd üldse mänginud," selgitas Varjund.

"Aga siin on selles suhtes nagu Eestis: kui tuleb esindusest alla ründaja, siis tema mängib. Kui võtta duubli ründajad, siis ka nemad keegi pole väga mänginud. Ma lihtsalt proovin töötada ja küll see võimalus tuleb," toonitas 18-aastane Varjund, kes sai eelmisel poolaastal Jong Utrechtis kirja viis pingilt sekkumist.

Kui rängalt on see noort ründajat tegelikult närinud? "Eks jah see esimene nii-öelda pauk oligi, et sa lähed sinna, saad alguses kümme minutit ja hakkab vaikselt minema, aga siis saab keegi esinduses terveks ja asi vajub ära. See on ikka jõle raske. Aga me oleme klubiga rääkinud ja tean, et neil on see huvi olemas. Isegi kui ma ei mängi, siis nad näevad minus midagi ja ma lihtsalt proovin endast iga päev maksimumi anda. See on selline igav jutt, jah, aga nii ta on," muigas ta korraks.

Ründaja peab lööma väravaid ... ja jooksma palju

Utrechti esindusmeeskond mängib Hollandi kõrgliigas ning duubel esiliigas. Klubi U19 võistkond, kes alles alustas hooajaga (2:3 kaotusega) ning Varjund koos nendega, mängib riigi parimal U19 tasandil. "Olen veel selles vanuses, et saan U19 liigat mängida. Võib-olla, jah, see ei tundu kõige atraktiivsem, eriti kui oled läinud U21 tiimi. Aga samas on see kõige tugevam Hollandi U19 liiga," rõhutas Varjund, kes saab vastamisi käia näiteks nii Amsterdami Ajaxi, PSV kui Feyenoordi noortega.

Ta jätkas, et koormuse mõttes pakub juba noorteliigagi korralikku väljakutset. "See on väga-väga raske just võhma mõttes. Seal on pigem see, et sa võid sprintida väga palju ja värki, aga kui su GPS pole seal, kus ta peab olema, siis pead juurde panema," kirjeldas ta ja jätkas, et oskuste või tehnika taha ei tundu midagi jäävad. "Pigem on see võhma pool. Seal on vennad, kes on seal olnud terve elu ja harjunud, aga ma tulin mitte nii kõva taseme pealt."

Varjund meenutas, et eelmisel poolaastal, mil Jong Utrecht lõpetas liigas alles eelviimasena, oli ka mänguliselt väga keeruline. "Eks see oli väga selline hambad ristis. Nüüd tuli meil uus treener ja spordidirektor, kes on väga teistsuguse mängunägemisega. Me küll kindlasti ei mängi kõige domineerivamalt, aga meil on hetkel päris head seisud," märkis ta seni olnud võidu, viigi ja kahe napi kaotuse peale.

Duubliga, kelle ridadesse pole Eesti U21 koondislane alanud hooajal veel mahtunud, puutub ta peamiselt kokku mängueelsetel treeningutel. Varjund tõi uhkeimate nimedena välja Hollandi U21 koondise ründaja Noah Ohio ja Zidane Iqbali, kes mängis paari aasta eest Manchester Unitedi esinduses. "Lahe on selliseid vendi näha! Nad on ülimalt professionaalsed ja ka viisakad. Noore mängija jaoks on see kõik väga lahe," läksid Varjundi silmad põlema.

Töö käib aga ikka selle nimel, et Varjund saaks ise ka sinna uhkete nimede sekka. Kuna ründaja töö on lüüa väravaid, siis usub ta, et see olekski kuldne uks duubli juurde. "Muidugi pead sa palju ka sellist musta tööd tegema. Näiteks kui me võtame mängu kellegi vastu, kes tahab tõusta Eredivisiesse, siis võib sul ründajana olla mängu peale ainult üks võimalus. Ja ülejäänud aja kõik kannatavad," analüüsis ta.

"Aga päeva lõpuks pole midagi muud, kui väravaid lüüa. See on mingis mõttes üsna vanakool, et igal liinil on mingi oma taktika ja mängustiil, aga kuna me mängime ainsa tipuründajaga, siis pead lihtsalt lööma. Kui ma suudaks nüüd U19 tiimis ebareaalselt lüüa - kasvõi iga mäng neli! - siis loogiliselt peaks duublisse saama ja üldse võiks ikka väga hästi minna," on hooaega ühe tabamusega alustanud Tony Varjundil Utrechti naasmisel plaan paigas.