Üheväravalistest kaotustest on kõrini – nii võiks Eesti koondise peatreeneri Jürgen Henni mängueelse mõttekäigu kokku võtta. Jah, Henn sõnastas selle natuke elegantsemalt, aga öeldu sisu see ei muuda. Ega peagi muutma, sest eesmärk on ometigi aus ja õige. Mida see napp kaotus lõpuks muud ikka on kui lihtsalt järjekordne lüüasaamine? Oleks-poleks-mõttemängud ju punkte tabelisse ei too.

Slovakkiale jäädi mullu kahel korral alla 0:1, Iisraeli vastu mindi märtsis juhtima, aga kaotati ikkagi 1:2. Samas tuleb endiselt tõdeda, et Eesti meeskondlik kaitse vajab parandamist. Slovakkia tegi sügisel nii Tallinnas kui ka Trnavas Eesti väravale 26 lööki, Rootsi proovis õnne võõrsil 27 ja kodus 19 puhul. Isegi aserid, kellel kahe mängu kokkuvõttes selg prügiseks tehti, said Tallinnas üritada 15 ja koduplatsil 16 korral.

Märtsis sai Iisrael Eesti vastu kirja 29 ja pea terve avapoolaja vähemuses mänginud Moldova 15 lööki. Kui madalaim number on kaheksa mängu peale seesama 15 ja kõrgeim jääb 30 alla ehk keskmiseks kujuneb ligi 22 pealelööki mängus, ütleb väga lihtne loogika, et oma värava puhtana hoidmist võib võtta juba märkimisväärse saavutusena.

Silmale on Eesti koondise mäng olnud Henni käe all varasemast palju ilusam vaadata. Ent numbrite valguses on ka päevselge, et kaitse ja rünnak tuleb paremasse tasakaalu saada, võtmaks meeskonnalt surve ja teadmine, et kolme punkti teenimiseks tuleb lüüa vähemalt kaks-kolm väravat. Sellist ründevõimekust oleks Eestilt enamiku vastaste vastu siiski patt nõuda.

Iisraeli rõhub kindlasti soosikukoorem. Selle asetavad nende õlgadele parem tabelikoht, kuulumine kõrgemasse loosipotti ja teadmine, et sel sajandil mitte ainsalegi suurturniirile pääsenud Euroopa riikidest ollakse üks tugevamaid. Kui külalised tahavad elus hoida mingitki lootust grupi suursoosikute Itaalia ja Norraga sammu pidada, tuleb neil Tallinnas võita. Eestil, olgem realistid, sellist sundi pole. On vaid tahtmine.

Küll on võimalus lõpetada paar ebameeldivat seeriat. Esiteks pole Eesti varem kordagi Iisraelist jagu saanud. 1999. aasta jaanuaris ehk veel Teituri-ajal tuuseldati meid maavõistluses 7:0, seitse aastat hiljem läks Iisrael Tallinnast ära napi 1:0 võiduga. Samas EM-valiktsüklis kohtuti 2007. aastal teistki korda, Tel Avivis oli Iisrael üle 4:0. Märtsikuine mäng Debrecenis oli seega ühtekokku neljas ja punktide peale kolmas.

Teiseks on Eesti korjanud EM- ja MM-valikmängudest viimase kolme tsükliga vaid ühe koduvõidu. Pärast seda, kui 2018. aasta MM-i valiksarjas satuti kokku Gibraltari ja Küprosega ning Mattias Käit viimaseid kodus üleminutite väravaga kurvastas – muide, Küprose toonane peatreener oli ei keegi muu praegune Iisraeli juhendaja Ran Ben-Shimon – on kodupublikule rõõmu jagunud vaid üheks korraks.

2020. aasta EM-valikgrupist saadi üksainus õnnetu viigipunkt võõrsilt Valgevenega, neli aastat hiljem viigistati samuti võõrsil aseritega. Vaid 2022. aasta MM-valiksarjas õnnestus kodus Valgevenest 2:0 üle olla. Kokku on seega võimalik ritta panna juba 12 Tallinnas peetud valikmängu, neist 11 korral on tulnud vastu võtta kaotus. Aitab!

Kellega ja kuidas? See on Eesti suurim murekoht, sest puudujate nimekiri venis just tagaliinis viimasel hetkel ootamatult pikaks. Karol Metsa eemalejäämine oli teada juba ammu, kuid vahetult enne koondiseakent vigastasid põlve ka Joonas Tamm ja Rasmus Peetson, samuti jäävad eemale nii Kristo Hussar, Edgar Tur kui ka Michael Lilander.

Karl Jakob Heina koht väravas on klaar, aga edasi? Õnneks on võtta Poolas hea hooaja teinud Märten Kuusk ja Šveitsis taset hoidnud Maksim Paskotši, kuid äärekaitses peab Henn tõenäoliselt juba vangerdama. Kuna Paskotšit vajatakse keskkaitsesse – kuueaastase pausi järel koondisekutse saanud Brent Lepistu ning vähese või suisa olematu A-koondise kogemusega Erko Jonne Tõugjas ja Tanel Tammik oleksid alustajatena kõik suurüllatused – jääb paremkaitsja koht lahtiseks.

Kas tõsta paremale koondise vasakkaitsja koha viimase aastaga enda omaks teinud Michael Schjönning-Larsen? Ta on paremal küll mänginud, ent viimati püsivalt mitu aastat tagasi, Kuressaare päevil. See jätaks vasakkaitsjaks Joseph Saliste, kes sekkus viimati Moldova vastu pingilt ebaõnnestunult, aga näitas samas mullu sügisel Slovakkias alustajana tegelikku klassi. Muide, just siis nihutati Larsen ka koondises üheks mänguks paremale äärele, nii et plusse-miinuseid vaagides tundub just see kõige loogilisem lahendus.

Keskväljal tundub raudkindlana nii Mattias Käidi kui ka Rocco Robert Sheini koht. Ent kes on kolmas keskväljamees? Kevor Palumets jääb märtsis teenitud punase kaardi tõttu pealtvaatajaks, Mihkel Ainsalu või Markus Soomets lisaks kaitsetugevust, koduklubi Flora särgis tänavu mullusest veidi kõrgemale nihutatud ja seni heas väravahoos olnud Markus Poom oleks samuti tasakaalukas valik.

Patrik Kristali rolliks jääb jokkeriks ehk vahetusmeheks olemine, vasakul äärel peaks igati kindel olema Vlasi Sinjavski alustamine. Paremal on Hennil taas valikuid. Universaalne Martin Miller suudaks ilmselt töötada võrdselt palju nii ründe- kui ka kaitsesuunal, Ioan Yakovlevi või Dimitri Jepihhini trump oleks peamiselt ründeteravuse lisamine.

Kui just Henn ei ohverda ühte keskväljameest teise ründaja nimel – ja kui üldse, võiks see kõne alla tulla pigem vahetuste käigus –, jääb üle üks ründajakoht. Peaks see olema Rauno Sappinen, kes Moldova vastu tõestas, et on Eesti jaoks endiselt väga vajalik? Sappineni suutlikkus palli hoida ja seda kaaslastele jagada võiks olla vajalik relv.

Või valida värske Sloveenia meister Alex Matthias Tamm, kui on soov lisada jõudu ja pikkust? Või äkki ikkagi mõlemad, kui usaldada äärekaitses Larsenit ja anda Millerile korraldus rohkem keskvälja toetada? Henri Anieri ja Robi Saarma kanda jääb tõenäoliselt vahetusmehe roll.

Täiendatud kell 12.40: Sappinen jääb värske teate kohaselt mängupäeva koosseisust välja, seega kahaneb valik kolme ründajani - Tamm, Anier ja Saarma.

Mõte töötab kogu aeg

Mõtteainet justkui jaguks? "Mul on kogu aeg mõtted peas, ausalt! Treenerina seda ei ole, et täna ei oska midagi mõelda," muigas Henn päev enne kohtumist ka ise. Ent talitses siis kohe ajakirjanikke, kes urgitsesid: on tal endal tagaliin peas ööpäev enne avavilet juba paigas? "Julgen küll öelda, et on. Ära küsi, kes!"

"Mõõdukas optimism" on samuti üks mõte, mida Henn on mitmel puhul kasutanud. Täpselt nii tuleb vaadata ka kohtumisele Iisraeliga – kui suutsime neile võõrsil värava lüüa, miks ei võiks me seda kodus korrata? Ja suurest survest hoolimata vajas Iisrael võiduni jõudmiseks ikkagi õnne abi, kui meenutada Heina selja kaudu sündinud 1:1 tabamust.

Optimism on ühtlasi enam-vähem ainus asi, mille saab enne mängu garanteeritult endaga platsile ja platsi äärde kaasa võtta. Kui teha valik edusse mitteuskumise kasuks, siis milleks üldse õhtut raisata?

Eesti ja Iisraeli vaheline kohtumine algab A. Le Coq Arenal reede õhtul kell 21.45.

***

6. juunil kell 21.45 A. Le Coq Arenal

Eesti - Iisrael
Peakohtunik: Willy Delajod
Abikohtunikud: Erwan Christophe Finjean, Alexis Auger
Neljas kohtunik: Bastien Dechepy
VAR: Eric Wattellier
AVAR: Jeremie Pignard (kõik Prantsusmaa)

Varasemad omavahelised mängud:

22.03. 2025 Iisrael - Eesti 2:1
28.03.2007 Iisrael - Eesti 4:0
02.09.2006 Eesti - Iisrael 0:1
18.01.1999 Iisrael - Eesti 7:0

Eesti võimalik algkoosseis:

Eesti koondise koosseis mänguks Iisraeliga:

Väravavahid
1 Karl Jakob Hein (13.04.2002) – Real Valladolid (ESP) 37/0
12 Matvei Igonen (02.10.1996) – Plovdivi Botev (BUL) 17/0
22 Karl Andre Vallner (28.02.1998) – Tallinna FCI Levadia 4/0

Kaitsjad
13 Maksim Paskotši (19.01.2003) – Zürichi Grasshopper (SUI) 35/1
2 Märten Kuusk (05.04.1996) – GKS Katowice (POL) 35/0
16 Brent Lepistu (26.03.1993) – Tallinna FCI Levadia 13/0
18 Michael Schjönning-Larsen (02.02.2001) – Tallinna FCI Levadia 10/0
3 Joseph Saliste (10.04.1995) – Paide Linnameeskond 5/0
15 Erko Jonne Tõugjas (05.07.2003) – Tallinna FC Flora 4/0
19 Tanel Tammik (14.06.2002) – Tallinna FCI Levadia 0/0

Poolkaitsjad
4 Mattias Käit (29.06.1998) - FC Rapid (ROU) 58/9
23 Vlasi Sinjavski (27.11.1996) – FC Slovacko (CZE) 41/1
17 Martin Miller (25.09.1997) – Paide Linnameeskond 38/2
20 Markus Poom (27.02.1999) – Tallinna FC Flora 30/0
11 Mihkel Ainsalu (08.03.1996) – Tallinna FCI Levadia 22/0
5 Rocco Robert Shein (14.07.2003) – Fredrikstad FK (NOR) 16/1
6 Markus Soomets (02.03.2000) – FC Den Bosch (NED) 16/0
9 Ioan Yakovlev (19.01.1998) – Panionios (GRE) 8/1
14 Patrik Kristal (12.11.2007) – FC Köln (GER) 3/0
10 Dimitri Jepihhin (28.10.2005) – AS Trencin (SVK) 0/0

Ründajad
8 Henri Anier (17.12.1990) – Lee Man (HKG) 100/23
21 Alex Matthias Tamm (24.07.2001) – Ljubljana Olimpija (SVN) 14/2
7 Robi Saarma (20.05.2001) – Paide Linnameeskond 6/0

Peatreener: Jürgen Henn

Iisraeli koondise koosseis mänguks Eestiga:

Väravavahid
1 Daniel Peretz (10.07.2000) – Müncheni Bayern (GER) 4/0
18 Omri Glazer (11.03.1996) – Belgradi Crvena zvezda (SRB) 17/0
23 Niv Eliasi (01.02.2002) – Be'er Sheva Hapoel 0/0

Kaitsjad
2 Eli Dasa (03.12.1992) – Moskva Dinamo (RUS) 65/0
3 Roy Revivo (22.05.2003) – Tel Avivi Maccabi FC 8/0
4 Raz Shlomo (13.08.1999) – Tel Avivi Maccabi FC 16/2
5 Idan Nachmias (17.03.1997) – Tel Avivi Maccabi FC 9/0
14 Guy Mizrahi (30.03.2001) – Hapoel Be’er Sheva FC 0/0
17 Denny Gropper (16.03.1999) – Razgradi Ludogorets (BUL) 8/0
21 Stav Lemkin (02.04.2003) – Tel Avivi Maccabi 3/0

Poolkaitsjad
6 Omri Gandelman (16.05.2000) – Gent (BEL) 4/1
8 Dor Peretz (17.05.1995) – Tel Avivi Maccabi FC 47/6
10 Manor Solomon (24.07.1999) – Leeds United (ENG) 41/7
11 Oscar Gloukh (01.04.2004) – Red Bull Salzburg (AUT) 18/3
12 Yarin Levi (21.03.2005) – Jeruusalemma Beitar 0/0
15 Eliel Peretz (18.11.1996) – Hapoel Be’er Sheva FC 2/0
16 Mohammad Abu Fani (17.04.1998) – Ferencvaros (HUN) 27/2
20 Dan Biton (23.04.1999) – Hapoel Be’er Sheva FC 3/0
22 Mahmoud Jaber (05.10.1999) – Haifa Maccabi FC 10/0

Ründajad
7 Yarden Shua (16.06.1999) – Beitar Jerusalem FC 2/1
9 Dor Turgeman (24.10.2003) – Tel Avivi Maccabi FC 6/0
13 Anan Khalaili (03.09.2004) – Union Saint-Gilloise (BEL) 9/0
19 Liel Abada (03.10.2001) – Charlotte (USA) 16/1

Peatreener: Ran Ben Shimon