Tartu Tammeka on hooaega alustanud imeliselt. Seitsmest mängust kogutud 14 punkti asetasid tartlased möödunud vooru keskel isegi mõneks tunniks liidrikohta jagama, praegu ollakse aga kindlalt neljandal kohal. Meeskonna kapten Kaarel Kiidron käis külas Barankade saatel, et Tammeka käekäigust ning oma karjäärist, elust ja mõtetest täpsemalt rääkida.

Kuna tehnilise vea tõttu jäi Barankade lindistuse kvaliteet väga kehvaks, avaldab Soccernet.ee Kiidroniga tehtud intervjuu täismahus tekstina. Küsisid Raul Ojassaar ja Rasmus Voolaid.

Ma arvan, et see ei ole liiga suur üllatus, et me just sinu täna saatesse kutsusime - Tammeka on hooaega hiilgavalt alustanud, teeninud kokku 14 punkti ning kuigi punktisummat vaadates annab see tabelis "vaid" neljanda koha, on Tammekat juba ristitud ka Emajõe Leicesteriks - ütle ausalt, kas tunned ennast juba natuke nagu kapten Wes Morgan?
Ma arvan, et päris selliseid võrdlusi teha on veel kohatu. Mulle meeldis väga, kui pärast mängu lappasin läbi Soccerneti LIVE-ülekannet ja seal oli kellegi poolt toodud kommentaar, et meil on sama olukord, nagu oleks, kui Aivar Rehemaa oleks olümpial 10 kilomeetri klassikasõidus teisel kilomeetril veel juhtgrupis. Ma arvan, et natukene vara on veel võrdlusi Leicesteriga teha. 

Küll aga tõesti, ise oleme ka mõelnud, et see punktide arv on tegelikult korralik, me oleme päris hästi mänginud - ometi oleme veel neljandal kohal. Kui nii mõelda, siis kui hästi peab tegelikult mängima selleks, et liigas olla liider... Ja näiteks nagu eelmisel aastal Nõmme Kalju, üheksa mängu järjest võita. Sinna on veel väga pikk samm minna.

Mis sa arvad, millises osas on Tammeka selle hooaja alguse edus olnud järgmised elemendid - õnn; uus Annelinna kunstmuru; meeskonnavaim. Midagi veel?
Annelinna kunstmuru on kindlasti andnud juurde. Me varem pole nii palju, nii hästi ja nii heal väljakul saanud trenni teha. Küll aga see ei ole ka kindlasti midagi utoopilist. Tegelikult ka Annelinnas kaks-kolm nädalat ettevalmistusperioodist oli selline aeg, kui väljak oli konkreetselt lume all või jääs ning trenni teha ei saa. Samm edasi, aga kindlasti oleks Sepa jalgpallikeskuse valmimine veel suurem samm edasi.

Küll aga on üks asi, mis on meid aidanud, on see, et meie kooslus on koos olnud, me oleme ise teinud sammu oma suhtumises edasi, me oleme treeningtöö poolest kahtlemata professionaalsel tasemel. Me ei saa küll selle eest veel tasustatud, aga ma arvan, et professionaalsus tulebki iseenesest suhtumisest.

Need asjad on küll juurde aidanud, aga kindlasti ei saa alahinnata ka Sepa jalgpallikeskuse edukat kampaaniat. See on andnud inimestele uskumise, et ka meil Tartus on võimalik teha suuri asju ning see on kandunud edasi meie mängupilti, meie tulemustesse ja ma arvan, et inimesed järjest rohkem usuvad sellesse. See on ka kindlasti olnud suur põhjus.

Sellest aastast oled sa ise mängijana suurema koormusega tagasi ja kohe on kaitses asjad korras. Eelmisel aastal tegite kogu hooaja peale kokku kolm nullimängu, sel hooajal on juba kolm tükki järjest tulnud ning kokku isegi neli seitsme mänguga. Kas see on sinu suur töö või on meeskond tervikuna edasi astunud?
Ütleme nii, et ootan Magnus Pehrssoni kõnet koondisesse! (naerab) 

Aga kui tõsiseks jääda, siis ma arvan, et see on ikkagi meeskondlik olnud. Kaitseliin kaitseliiniks, kui keegi nurgalöögi ajal oma meest peale ei võta, siis võib olla kaitseliin ükskõik kui hea. See on olnud võistkondlik samm edasi pressingu ja sellise... hoolivuse osas. Oleme natuke kergekäelisi väravaid lasknud, aga sel hooajal oleme just sellele hästi palju rõhku pannud, et me ei unustaks neid elemente ära, mille pealt väga palju väravaid lüüakse. Ükskõik, kus jalgpalli mängitakse - enamus väravaid lüüakse üleminekutest. See on väga tähtis element, me oleme sellele väga palju rõhku pannud ja siin samamoodi ei saa alahinnata ka meie treenerite tööd, nemad on ikkagi need asjad välja toonud, meie juures parandanud ja seni on see töötanud.

Magnus Pehrssoni kõnest rääkides - kas oleks reaalne Balti turniiriks kutse saada? Kasvõi esialgsesse nimekirja?
Mina olen absoluutselt valmis! Eesti liigadest ju järjest rohkem mängijaid on kutsutud A-koondisesse ja kui ma treeneri arvates sobin sinna ja olen tasemelt piisavalt hea, siis mina sellele vastu ei ole kindlasti. Eks iga jalgpalluri unistus on oma riiki esindada ja nii on see ka minul.

Tammekat ootab ees neli väga rasket mängu - Kalju, Levadia, Levadia ja Kalju. Mis sa arvad, mitu punkti reaalne on?
Meie eesmärk on minna igat mängu võitma, nii et reaalne on 12 punkti saada. Mis sealt välja tuleb, seda ma ei oska öelda. Ühe mängu juba sel hooajal oleme kaotanud ja kaks tükki viiki pannud - kolmel korral oleme selle vastu juba eksinud, aga proovime täpselt samamoodi jälle võitma minna.

Kui Premium liiga hooaja algust üldiselt vaadata, siis kes seni kõige parema mulje on jätnud? Tammekat on ainsana võitnud Infonet...
Ma arvan ka, et nendest, kelle vastu me mänginud oleme, siis Infonet on kõige parema mulje jätnud. Neil on head kiired mängijad, nad mängisid targasti, küll see mängukäik oli seal selline, et lasime üpris kiire avavärava ja seetõttu see mäng lagunes ja oli Infoneti käes. Seetõttu võib-olla täit tõde sealt välja ei loe, et kui head nad tegelikult on.

Üllatav on minu jaoks ka Narva Trans, et kuidas nad on nii läbi grupi vajunud. Tegelikult meie vastu esimeses mängus mängisid nad väga hästi, samamoodi ka Flora vastu, kus nad küll 0:3 kaotasid, aga pärast Flora kuttidega rääkides tunnustasid nad samamoodi Narva mängijaid, et tegelikult olid nad väga head. Mis seal täpsemalt peidus on, seda ma ei oska kommenteerida, vaatasin, et president ka neil võttis hoolega sõna, et kuidas kellegi tase jälle välja ei vea. Eks seal pannakse pinged väljastpoolt peale ja võib-olla sellepärast pole see tulemus tulnud.

Tammeka on ka karikavõistlustel igati tugevalt võistlustules sees - lähete juba homme veerandfinaalis Tõrva vastu mängima. Kui kõrgel karikas teie eesmärkide edetabelis on?
Kindlasti on kõrgel! Eks me vaatame ka neid loose ja kes teistes paarides mängivad. Hea õnne korral on reaalselt võimalus saada madalamate liigade meeskondade vastu võites otse finaali. Kindlasti on see tähtis - saada klubi ajaloo esimene karikavõit... Tiitleid võita, see on ju eesmärk jalgpallis. Kui see võimalus on meil realistlik, reaalne, lähedal, siis kindlasti paneme sellele rõhku.

Kas natuke surub see ka, et linnarivaal Santos on juba Euroopas olnud?
Kahtlemata! See on päris suur motivaator. Ma arvan, et Tartus peaksid sinised selle asja ka neilt üle lööma.

Ehk siis peaksite karika võitma?
Ehk siis peaksime karika võitma, absoluutselt. Või siis vähemalt Euroopasse pääsema ja sealt ühe ringi võrra edasi pääsema.

Tulles sinu enda isiku juurde - kui sa 2014. aasta algul Tšehhist Tammekasse naasid, siis algul sa väga mängima ei kippunud, nüüd oled aga täie jõuga taas iga mäng rivis. Mis vahepeal muutus?
Ma arvan, et Tšehhis mängimine oli minu jaoks raske periood. Klubil olid majanduslikud raskused, mis süvendasid neid probleeme, mis seal ka muul ajal olid. Tšehhi ühiskond isenesest on juba üpris keeruline ühiskond, kuhu kuuluda, kui sa üksi oled. Väga vähesed inimesed üldse oskavad tegelikult inglise keelt rääkida, mistõttu suhtlemine kohalikega on raskendatud. Ma hakkasin küll kohe ka tšehhi keelt õppima, selle sain enam-vähem juba suhu selle kahe aastaga, sain suhtlustasandil hakkama, aga see periood oli keeruline.

See kõik pärssis seda protsessi ja hakkasin seal sügavalt mõtlema, et kas ma tegelikult tahan professionaalne jalgpallur olla. Kuna ma olen alati arvanud, et ma saan ka paljude muude asjadega hakkama, siis tundus üha loogilisem ja loogilisem, et tulebki tagasi tulla, aeg maha võtta ja mõelda järele, mida ma ikkagi teha tahan. Episoodiliselt ma need kaks aastat ka siin Tartus ka mängisin, Tammeka on ju alati südamelähedane olnud ja see on minu kodu, seda ei muuda mitte miski. Kui oli vaja aidata ja kui sain olla meeskonnale kasulik, siis seda ma ka tegin.

Nüüd olen aga episoodilise mängimise ja treenimisega leidnud üles sellesamuse tuhina-õhina tagasi. Päris lõbus on ikka jalgpalli mängida!

Ütlesid, et oled alati arvanud, et saad ka muude asjadega hakkama. Mis need "muud asjad" on?
Olen alati arvanud, et olen piisavalt loogiliselt mõtlev inimene ja piisavalt eesmärgipõhine, et kui ma sean endale ükskõik millises eluvaldkonnas eesmärgi, siis ma üldiselt tean, kuidas seda täita või vähemalt küsin nõu ja saan teada, kuidas seda täita ja ma täidan selle. Ma olen elus seda alati täheldanud erinevate asjade puhul nii koolis kui ka reaalsete asjade puhul ja nüüd ongi see kandunud üle kontoripoole peale Tammekasse üle.

Mis projektid meil ja minul käsil on, ma usun, et olen nendega enam-vähem hakkama saanud ja mulle meeldib ka seda teha. Ka seal on tulemust näha ja see mulle meeldib.

Ütlesid juba ära, et Tammekas tegeled sa ka platsiväliste asjadega. Kuhu sa mängijana skaalal amatöör-poolproff-täisproff asetud?
Ma ei teagi, mida nimetatakse poolprofiks, mida nimetatakse amatöörsportlaseks. Nagu ütlesin, siis suhtumiselt oleme kõik professionaalid ja suhtumine on minu arvates see, mis defineerib, kas sa oled professionaalne sportlane või ei ole.

Kui me räägime tasust, mida tavaliselt peetakse selleks skaalaks, mis näitab, kas inimene on täisproff või ei ole, siis ka seal on selline kaheti mõistetavus. Ma töötan muul kohal samas klubis ja saan selle eest raha - ma ei tea, kas ma siis olen nüüd poolprofessionaal või amatöörsportlane. Kui ma samamoodi töötaksin treenerina samas klubis, siis mis olukord see oleks?

Päris sellist asja mul ei ole, nii nagu ma olen lugenud, et Pärnus on - et kutid käivad pool päeva tööl ja saavad selle eest täie päeva raha. Mina päris sellist asja ei tee, ma töötan rohkem kui ma raha teenin, see on pigem miski, mis on mulle väga tähtis ja südamelähedane.

Kalle Paas ütles välja, et see on päris müstiline, kui palju sa tegelikult veel lisaks mängimisele klubi muude asjadega aitad. Mis sinu rollid siis täpsemalt on - mida sa teed, kui sa ei mängi või ei treeni?
Näiteks praegu ma tegelen väga suures jaos Sepa jalgpallikeskusega. Ehitusliku poolega - siiamaani ajasime ehitusprojekti korda, ehitusluba ajasime linnas taga, seal on väga palju nüansse, millega peame tegelema. Lisaks veel see kampaania, mis oli, ja nüüd sellega seoses ka suur avaüritus, mis meil 10. juulil tuleb. Need on asjad, mis on esmajärjekorras.

Iga-aastaselt korraldan veel noorteturniiri Tammeka Cup, mis meil igasuviselt on, kus on 1000 osalejat ja 80 võistkonda. Sel aastal oleme seda veelgi kasvatamas ja järgmine aasta on plaan minna veel-veel suuremaks. Selles osas on alati meil väljakud puuduseks olnud Tartus, aga oleme ühe nõksu välja mõelnud, kuidas me võib-olla saaksime ajutisi väljakuid suviseks perioodiks juurde.

Milles see nõks seisneb?
On olemas maa-alasid, kuhu saab ajutisi väljakuid teha. Inimesed ilmselt ei oleks rahul, kui seal oleks aasta otsa kestvalt jalgpallitreeningud, sellepärast ei saaks me seda jalgpalliväljakuna kasutada. Aga Rootsis, Taanis ja Soomes on piirkonnad, kus on mõnikümmend väljakut ühes kohas koos ja ma usun, et selliseid kohti leiab ka Tartus. Me oleme läbirääkimisi mõnede kohtade omanikega juba pidanud ja proovime seda sammu sealt astuda.

Aga mis veel - olen ka esindusmeeskonna mänedžer, nii-öelda lüli esindusmeeskonna ja kontoripoole vahel. Kui esindusmeeskonna mängijatel on probleemid ja küsimused, siis mina üritan neid lahendada. Samamoodi näiteks leidsime Rasmus Tautsile koostööpartneri Adidase näol. Ja nii edasi. Võtame ka ükshaaval mängijaid ette ja esindusmeeskonna sponsorsuhted on ka hakanud vaikselt minu õlule minema ja olen seda julgelt ja suuresti üle võtmas. Tegevusi jätkub, need on valdkonnad, mille eest vastutan, aga ütleme nii, et oleme demokraatlik ja mitmetasandiline klubi - tegevusi on küll palju, aga me tahame, et erinevad inimesed nendega tegeleks.

Ütlesid, et oled klubi mänedžer - kas sinu õlul on ka potentsiaalne võõrleegionäride toomine? Mis siis sel talvel täpsemalt juhtus, kui üks mees, Reasat Khaton, oli juba tulemas, aga siis...
See oli selline huvitav lugu - ta võttis ise meiega ühendust ja ega me alguses ei saanudki aru, kas ta juba elab Tartus või tal on soov Tartusse elama tulla. Igatahes minu meelest elab ta siiamaani Tartus, aga kuna Eesti Jalgpalli Liidu reglement näeb ette, et välismängija, kui ta mängib Premium liigas, peab saama tasustatud teatud summa ulatuses. Kuna aga tema on siin muudel alustel kui jalgpalli mängimine, siis soovisime, et ta saaks meiega ikkagi ühineda. Selle jaoks on seal aga selline klausel sees, et ta peab Eestis olema elanud vähemalt kaheksa kuud.

Kui tal nüüd see kaheksa kuud täis saab, siis on ilmselge, et ta ei ole siin puhtalt jalgpalli mängimise pärast, vaid muudel alustel ja ta saaks meiega liituda. Mis muidugi ei ole garantii temale, et ta kindlasti siia saab. Ta mõned trennid meil käis ja ega päris täpselt aru ei saanudki, kui hea mängija ta päriselt on. Mittemillestki tekkis miski, see jutt, et ta hakkab meil nüüd siin hirmsasti mängima.

Kas suvel saab see kaheksa kuud täis?
Suve lõpus vist jah, aga see üleminekuperiood on meil varem. Ma ei kujuta ette, kui suvine periood tuleb ja ta meile trenni tuleb tagasi ja vaatame, mis mängijaga tegu on, küll me siis mõtleme edasi.

Mis aastal saab Tammekast profimeeskond?
Täisprofessionaalne? Aastaks 2020.

Üks asi, millega mina ja meie oleme töötanud, on arengukava järgmiseks viieks aastaks. See on küll selline tööversioon ja ma seetõttu seda veel hetkel täpsemalt ei kommenteerikski, aga kui lühidalt vastata, siis aastaks 2020 on see reaalsus. 

Ühesõnaga - plaan on olemas?
Plaan on olemas, me teame, kuidas seda täita ja teame, mida selleks vaja on.

Sinu enda tulevik - kas viie aasta pärast näed end Tammekas samu asju tegemas või...
Ütleme nii, et ma ideaalis oleksin Tammekas professionaalne jalgpallur. Kuna klubi ei ole veel nii kõrgel tasemel, et me suudaksime endale professionaalseid jalgpallureid palgata või et see klubi arengu mõttes oleks üldse mõistlik, siis keegi peabki tegelema sellega, et Tammeka oleks täisprofessionaalne klubi ja meeskond. Kas ma päriselt viie aasta pärast suudan ainult jalgpalli mängida või meeldib mulle ikkagi muid asju teha...

Viis aastat on niivõrd hoomamatu number, et me võime teha igasuguseid plaane, aga elul on varuks erinevaid keerdkäike, mis selle viie aasta pärast juhtuda võib.

Lõpetuseks mõned kiire vastusega küsimused. Tarmo Rüütli või Magnus Pehrsson?
(Naerab) Magnus Pehrsson.

Flora, Kalju või Levadia?
Flora.

Miks?
Mulle meeldib, kuidas ka nemad on enda jaoks oma väärtusi lahti sõnastanud ja millistel alustel nad jalgpallureid treenivad ja arendavad. Flora esimene eesmärk on Eesti koondisele jalgpallureid kasvatada, mida ma võib-olla teiste klubide puhul öelda ei saa. Mulle Flora süsteem ja mõte sümpatiseerib rohkem.

Premier League, Serie A, La Liga või Bundesliga?
Premier League.

Ronaldo või Messi?
Messi. Ma arvan, et Ronaldo on väga hea jalgpallur, aga Messi on lihtsalt midagi utoopilist. See kehatasakaal, mis tal on ja need liikumised... Ta on ikkagi teiselt planeedilt.

Tamme staadion, Sepa staadion või Annelinna kunstmuru?
Ma arvan, et pean ütlema Sepa staadion!

Nagu ikka, laseme külalistel ka oma saateosa lõpetuseks soovilaulu valida. Mida kuulda sooviksid?
Uskumatu, et ma seda ütlen - võib-olla viis aastat tagasi poleks elu sees arvanud, et ma midagi sellist ütlen, aga see Justin Bieberi uus lugu, mis ta oligi... "Love Yourself". Ma arvan, et viis aastat tagasi poleks ma temast midagi isegi kuulda tahtnud, aga pean ütlema, et selle ajaga on tema muusika läinud tunduvalt paremaks.

Viis aastat on hoomamatu aeg, nagu sa ise ütlesid.
Kõike võib juhtuda!