Eesti koondise keskkaitsja Joonas Tamm vahetas hiljuti Ukraina liiga sees koduklubi - lõppenud hooajal kuuendaks tulnud Tšernigivi Desna asemel hakkab ta esindama viiendaks tulnud Poltava Vorsklat.

Koondisepausi ajal antud intervjuus rääkis Tamm Soccernet.ee-le, et otsus võeti vastu vahetult pärast hooaja lõppu. Kandidaate oli nii Ukrainast kui ka mujalt, aga Vorskla huvi oli kõige konkreetsem. "Treener tahtis mind ja klubi soovis ülemineku kohe ära teha. Tingimused olid päris head. Otsisime ka mujalt välismaalt, aga päris täpselt neid avada ei tahaks. Mandaate andsime paljudesse kohtadesse - läks ka lepingute osas jutuks, aga midagi kindlat ei olnud. Taseme poolest oli Vorskla nende klubide seas küllalt kõrgel."

Tamm avaldas, et Desnasse jäämine ilmselt variant ei olnud. "Tulemused läksid lõpuks päris halvaks. Eesmärk oli Euroopasse saada ja seega vist ei oleks olnud varianti sinna jääda. Ma pole täpsemalt nendega rääkinud, aga mul oli endal üsna täpselt teada, et ma ei soovi sinna jääda."

Tagantjärele targana oli hooaja eelviimases voorus üsna kõnekas kohtumine, kui Desna ja Vorskla omavahel viiki mängisid. Kuivõrd Vorskla lõpetas hooaja viiendana, siis nemad pääsesid Euroopa liigasse. Desna jäi tühjade pihkudega. Tamm selgitas, et sel hetkel klubivahetus veel kindel ei olnud. 

"Siis oli asi veel lahtine ja oli ka mujalt variante. Ka viimases mängus oli nii, et kui oleksime Desnaga võitnud, siis oleksime ise Euroopasse pääsenud. Tagantjärele läks hästi, aga sel hetkel mitte. Siis ma nii ei mõelnud," selgitas võidumängus Soome vastu Soccernet.ee poolt mängu parimaks valitud keskkaitsja.

Aga mida Vorsklast oodata? Kolm kevadet tagasi tuldi Ukraina kõrgliigas kolmandaks, tosina aasta eest võideti oma ainus karikas. "Klubi on üsna korraliku ajalooga. Ma tean, et seal on hea staadion (mahutab ligi 25 000 pealtvaatajat - R. V.), treeningtingimused on Desnast paremad ja seal on ka rohkem välismaalaseid," kirjeldas Tamm. Desnas oli ta pikalt ainus välismaalane, aga selle aasta alguses toodi endale Rumeenia kaitsja Constantin Dima, kes eriti platsile ei pääsenud.

"See oli väga huvitav aeg ja andis mulle päris palju," võttis ta kokku perioodi Desnas. "Eriti alguses, kuna ma ei rääkinud üldse vene keelt ja keegi ei osanud eriti inglise keelt. Pidin kohanema, aga sellega läks kiiresti. Mängisin end kohe põhisse ja sain mänguaega."

"Jalgpalliline pool on seal vähe teistsugune - kogu kultuur ja üldine iseloom. Meil oli vana vene kooli treener (Oleksandr Rjabokon on Desna peatreener juba alates 2012. aastast - R. V.), kelle nõudmistega kohanemine võttis aega. Tegelikult see mulle sobis. Võib mõnes mõttes öelda, et asi käis paberi ja harilikuga. Kõik oli lihtne. Enne mängu ei olnud muusikat riietusruumis, kõik tegid oma asja. Kui võitsime, siis korraks plaksutasime ja läksime ära. Kõik oli väga rahulik."

Võrreldes näiteks Eesti koondisega, oli Tamme sõnul Desnas mängijate eest hoolitsemine tagasihoidlikum ja kõik pidid ise enda seisundi eest vastutama. "Eriti need, kes pingil on. Seal ei ole nii, et keegi hakkab sind aitama ja eraldi treenima. Kui sa ise ei tee, siis sa kuhugi ei jõua ka. Pärast mängu oli meil alati kaks vaba päeva ja kui sa ei mänginud, siis pidid ise enda vormiajamise ja taastumise eest vastutama."

Kuigi enamasti oli Tamm Desna eest platsil, siis sai ta kogeda ka pingisügavusse pagendamist.  "Esimesel hooajal oli Donetski Šahtari vastu üks kehv mäng ja pärast seda olin kaks kohtumist pingil. Sel hooajal sain Wolfsburgi vastu Euroopas punase kaardi, aga paraku jäid siis teised keskkaitsjad koroonasse ja sain ikkagi edasi mängida."

Kokkuvõttes läks ka Desna-karjääri viimane ots Tammele individuaalses plaanis hästi. Detsembris oli tal operatsioon, jaanuaris ravis end terveks ja edasi mängis. Viimasest 13 mängust sai 29-aastane kaitsja kirja 12 ja mängis oma meeskonnast üldse kõige rohkem.

Koondisesse puhkuse pealt

Tamm pidas Desna eest hooaja viimase kohtumise 9. mail ja pärast seda sai ta ligi kolm nädalat puhata. "Natuke ikka tegin, aga vormiks praegust väga veel nimetada ei saa. Üks meeskonnatrenn ja oligi juba mäng Leedu vastu," arutles ta. "Ei saa öelda, et füüsiline vorm kehv oleks, aga palliga pool vajab aega. Loodetavasti läheb veel kõvasti paremaks." 

"Praegu on väga rahulolev meeleolu - kaks 1:0 võitu järjest on meie jaoks suur asi. Väga tähtis on ka see, et oleme mõlemas mängus suutnud taga nulli hoida. Meeleolu on tõesti väga hea, trennides on kõik rahul ja töötavad usinasti. Eks see seeria (Eesti ei võitnud üle kahe aasta mitte ühtegi jalgpallikohtumist - R. V.) oli ikka raske, kuigi ka vastased olid tugevad. Eelmisel aastal olid Valgevene, Gruusia ja Põhja-Makedoonia, kus mitu mängu läks käest ära. Juhtisime, aga ikka tuli viik."

Tamm kinnitas, et koondises valitsev meeleolu on tema karjääri parim. "Oleme minu ajal ka varem näiteks Küprost või Kreekat võitnud, aga praegu on ka mängupilt pigem hea. Võidud on teenitud ja mitte õnnega saadud. Võib öelda, et see on parim periood."

Koondisetsükkel lõppeb neljapäeval, mil Eesti kohtub Balti turniiri finaalis, kui seda nii võib nimetada, Lätiga. Viik ja kaotus jätavad karika Lätile, võiduga saab selle endale Eesti. "Me pole ju 83 aastat Balti turniiri võitnud. See on meie jaoks tõesti oluline. Tahame väga võita," kinnitas Tamm.