Sinipunased duellid on Inglismaal viimase paarikümne aastaga õige tavaliseks saanud, sest aastaid kraaklesid omavahel Arsenal ja Chelsea, seejärel Chelsea ja Manchester United, kuskil luuras kogu aeg ka Liverpool ning viimaks tõusis pilti Manchester City. Isegi üheööliblikas Leicester ei suutnud värvigammat kõigutada. Viimase nelja hooaja lõikes on aga teistest võimsalt üle City ja Liverpool ning kõik märgid näitavad, et samamoodi läheb ka täna õhtul avalöögi saaval uuel hooajal.

Alustuseks grammike matemaatikat - City keskmine punktisumma on viimase nelja aasta jooksul olnud 89,5 ja Liverpoolil vaid õige napilt väiksem ehk 89,25. Lähima jälitaja Chelsea nelja aasta keskmine saldo on "vaid" 69,75 ning sellega edestatakse napilt Unitedit ja Tottenhami. Keskeltläbi ligi 20-punktiline paremus, mis vaatas vastu ka eelmise hooaja liigatabeli tipust, ei anna suurt lootust, et keegi suudaks Guardiola-Kloppi tandemile seekordki kannale astuda.

Neljast viimasest tiitlist kolm on võtnud City, kusjuures koguni kahel puhul on Liverpoolil meistriks tulek libisenud käest vaid punktiga ning seda summade juures, mis "normaalsel" hooajal esikoha tagaksid. Vestmanni ja Piibelehe duellis jälle alumiseks jäämine ei ole kindlasti asi, mida tahetaks uuesti kogeda, kuid meistri ennustamine on tänavugi sisuliselt mündivise.

Mõlemal on endiselt sama treener ja sama tuumik, lükkeid on tehtud nüanssides ja sealgi üpris ühtemoodi. City lubas esiründajal Gabriel Jesusil ja tublil rollimängijal Oleksandr Zintšenkol minna Arsenali, samuti loobuti klubi legendiks kerkinud Fernandinhost. Rünnakut toodi Dortmundist vedama Erling Haaland, kes sai superkarikafinaali äparduse järel juba tunda ka Inglismaa jalgpallimeedia halastamatumat poolt.

Ja Liverpool? Nemad lubasid oma põhiründajal Sadio Manel ja tublil rollimängijal Takumi Minaminol minna vastavalt Bayernisse ja Monacosse, samuti loobuti klubi legendiks kerkinud Divock Origist. Rünnakut toodi Benficast vedama Darwin Nunez, kes sai kontrollmängude äparduste järel juba tunda ka Inglismaa jalgpallimeedia ... Eks mõistate isegi, kuhu jutt tüürib. No on ju ühe mündi kaks külge?!

Kahe esimesega on lugu seega selge ja pole ka, sest kumb lõpuks tiitli võidab, on pea võimatu ennustada. Vahsest vaid koondislaste osakaal räägib õige pisut Liverpooli kasuks, sest praeguse pilguga meeskondade koosseise vaadates peaks sügistalvel viieks nädalaks Katari MM-ile sõitma nende ridadest veidi vähem mehi kui Cityst. Aga põhimeeste osas pole väga suurt vahet sealgi.

Peale MM-i võib Premier League'i tiitliheitlust veidi mõjutada ka asjaolu, et City tõotatud maa peitub Meistrite liiga karikas, mille nimel oldaks vajaduse korral ilmselt valmis silma pilgutamata liigatiitel ohverdama. Aga ei maksa ka eeldada, et viiest viimasest hooajast kolmel finaali jõudnud Liverpool seda teekonda kuidagi kergemini nõustuks võtma.

Kuula ja vaata Soccernet.ee värsket Premier League'ile pühendatud podcast'i "Udune Albon"!

Suur kuuik või nüüd juba viisik?

Järgmised tulevad kuskil kaugemal, sest Chelsea, Tottenhami ja Arsenali, ammugi mitte Manchester Unitedi puhul ei maksa oodata, et keegi neist võiks tõsimeeli tiitliheitlusesse sekkuda. Kui kahest kangest ka üks peaks tõepoolest lati alt mingil põhjusel läbi jooksma, oleks ebaloogiline eeldada, et sama teeb ka teine. Ehk on hoopis mõnel Leicesteri-sugusel üllatajal tänavu suurepärane šanss hooaja lõpuks MM-pohmeluses vaevlevate suurklubide vahele kiiluda?

Pronksiklubi Chelsea suutis endalt suvega raputada Roman Abramovitši varju, kui klubi läks lõplikult üle ameeriklase Todd Boehly valdusesse. Romelu Lukaku kojutoomise projekt kuulutati läbikukkunuks, aga Man Cityst näpati Raheem Sterling ja ühel hetkel peab ju ka näiteks Timo Werner püssi lõpuks paukuma saama. Rünnakuga ei tohiks seega suuri probleeme olla, küll aga tekitab enne hooaja algust kergeid küsimärke kaitseliin.

Antonio Rüdigeril ja Andreas Christensenil lasti lepingute lõppedes minna, algava hooajaga saab kontraht läbi veel mitmel põhimehel. Asemele toodi Itaaliast küll kõrgelt hinnatud Kalidou Koulibaly, ent üks pole lahinguväljal sõdur ja eelmisel hooajal kaitsetegevuses kahel esimesel üsna kenasti kannul püsinud Chelseat võivad siin liinis probleemid tabada.

Arsenali ees Meistrite liigasse murdnud Tottenhami peatreener Antonio Conte on saanud oma esimeses suveaknas üsna vabalt põhjalondonlaste sajaseid luhvtitada. Evertonist tõmmati ära nende eelmise hooaja päästja Richarlison, iga-aastase tavana tõrjuti juba eos tüütute kärbestena tiirutanud konkurendid Harry Kane'i ümbert ning ka Heung-Min Son jätkab. Tugevdusi toodi igasse liini - kaitsesse Clement Lenglet, äärele tulevikulootus Djed Spence, keskväljale Yves Bissouma, ründeliini juba mainitud Richarlison ja lisaks veel universaalina tuntud Ivan Perišic. Seeläbi peaks Spurs olema vabanenud ka viimaste hooaegade suurimast murest ehk liialt õhukesest koosseisust.

Tottenhami linnarivaal Arsenal alustas üle kivide-kändude, aga hooaja teises pooles sai Mikel Arteta meeskonna mootori nii hästi tööle, et lõpuks oli kahe järjestikuse kaheksanda koha järel viiendana lõpetamine suisa pettumus. Suvel on koosseisu päris jõudsalt sobivamaks vormitud - Cityst toodi eelmainitud Jesus-Zintšenko tandem, lahkusid aga näiteks esiväravavahi koha kaotanud Bernd Leno ja Lyoni naasnud Alexandre Lacazette, kes esiründaja rolli lõpuni välja ei vedanud.

Muidugi on Arsenali puhul eestlaste vaatenurgast lisapõnevuse allikaks ka see, kas Karl Jakob Hein saab hooaja jooksul mõnes sarjas vähemalt ühe mängu kirja. Meeskonnale aga midagi üle viienda kohta ennustada oleks raske.

Ronaldoga või Ronaldota?

Ehk kogu liiga suurim müsteerium on hooaja eel Manchester United. Pärast seda, kui Sir Alex Ferguson 2013. aastal tüüri üle andis, saab Erik ten Hagist juba kaheksas mees, kes seda hoida üritab. Ülesanne pole lihtne, sest eelmise hooajaga kukuti teiselt kohalt kaitsetöö kärina saatel jälle kuuendaks, mäng lonkas mõlemat jalga korraga ja viiendast kohast lahutas lõpuks rohkem punkte kui kümnendaks jäämisest.

Verevahetust alustati andeka, aga võimeid harva välja mänginud Paul Pogba (teistkordsest) minemasaatmisest, lahkunud on ka Juan Mata, Edinson Cavani ja Nemanja Matic ehk paras ports kogemusi. Hollandist tulnuna tõi ten Hag Ajaxist kaasa Lisandro Martinezi ja PSV-st Tyrell Malacia, samuti leidis Manchesteris uue kodu Christian Eriksen.

Kogu liiga suurim draama keerleb aga jätkuvalt ümber Cristiano Ronaldo, kes on seni proovinud Meistrite liigas mängimise ihaluses koputada küll ühe, teise ja seitsmendagi tippklubi uksele, peamiselt kõrge vanuse ja kõrge palga tõttu on aga sattunud silmitsi olukorraga, kus tuled põlevad, ent kedagi pole kodus. Unitedile tõi ta eelmisel hooajal väravaid, samas hinnati meeskonna mängu ilma temata sageli sujuvamakski.

West Hamil jäi vähe puudu, et Unitedilt kuues koht endale napsata, ning kui sama hooga jätkatakse, on David Moyesi meeskond ka tänavu esimese kuue üks suuremaid ohustajaid. Hooaja ettevalmistuse käigus elati küll kohe üle tagasilöök, sest Rennes'ist ränga raha eest toodud Nayef Aguerd sai nii tõsiselt vigastada, et vajas lõikust. Väravate osas on panus pandud Serie A-s Sassuologa säranud Gianluca Scamaccale, kes peab ründekoormust Michail Antoniolt veidi vähemaks võtma.

Harakad ähvardavad ilma teha

Täielik must hobune on Newcastle. Eelmise hooaja keskel leitud rikkust ei asutud arutult tuulde loopima, vaid anti Eddie Howe'le võimalus ehitada meeskonda tükk tüki haaval. Täpselt seda on suvel ka tehtud ning tehakse ilmselt veelgi, sest Newcastle'i pakutavate palkade juures on küllap veel nii mõnigi nimekas mees nõus soojema mandri-Euroopa rahumeeli vesise Kirde-Inglismaa vastu vahetama. Kas eelmise hooaja teise poole innukus suudetakse aga ka uude hooaega üle kanda, jääb esialgu mõistatuseks.

Kolmest uuest tulijast on rahaliselt kõige paremas seisus kunagine kahekordne Euroopa meister Nottingham Forest, kes taastab hiilgeaegu Kreeka laevandusmagnaadi Evangelos Marinakise rahakoti toel. Turul on tegutsetud julgelt ja seni peamiselt kahel suunal - esiteks võetakse väärt mängijaid Bundesligast ning teiseks rehitsetakse tippklubide koosseise lootuses saada sealt kas päriseks või vähemalt laenule mehi, kes tahaksid rohkem mänguaega.

This week, we are 𝗯𝗮𝗰𝗸.

🌳🔴 #NFFC | #PL pic.twitter.com/fsnZ8w6zio — Nottingham Forest FC (@NFFC) August 1, 2022

Fulham ja Bournemouthiga on kõrgliiga tuttav ning nemad kõrgliigaga samuti, kuid kas finatsmuskel lubab emmal-kummal pikemalt püsima jääda, on raske hinnata. Sisukamaid täiendusi on seni näiteks Joao Palhinha ja Bernd Leno näol teinud Fulham, kelle eelmine kõrgliigahooaeg läks samas just kokkuklopsitud ja kooskõlata koosseisu nahka. Bournemouth on seni olnud turul üsna vagur, aga praegunegi rivistus peaks lubama vähemalt püsimajäämise nimel heidelda.

Eelmise hooaja hädalistest ehk napilt püsima jäänud klubidest on kuulsusrikka ajalooga Evertoni ja Leedsi kohale püütud selgi suvel küsimärke riputada. Lasi ju esimene Richarlisonil minna Tottenhami ja teine Raphinhal Barcelonasse ehk kaotati oma säravaim staar. Leedsis eelmise hooaja lõpus Marcelo Bielsalt ohjad üle võtnud ameeriklane Jesse Marsch on aga toonud mitu pealtnäha väärt täiendust mandri-Eurooopast eesotsas noorte kaasmaalaste Brenden Aaronsoni ja Tyler Adamsiga, samuti hangiti Feyenoordist eurosarjades säranud Luis Sinisterra.

Frank Lampardi tüüritav Everton peab ennekõike lahendama ründaja küsimuse. Kuid vähemalt ollakse paremas seisus kui Leicester, kust lahkus äsja 2016. aasta meistermeeskonna üks tugitala Kasper Schmeichel, ainus "täiendus" on aga laenult naasnud Dennis Praet. Päevaks, mil esimesed Euroopa tippliigad käima lükatakse, on Leicester Inglismaa, Hispaania, Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa kõrgliigade peale ainus klubi, mis pole veel teinud ainsamatki ostu!

Ennustada võib paljut, üleminekuaken on aga endiselt veel ligi kuu aega lahti ning keegi ei tea sedagi, kuidas mõjutab tippliigasid keset hooaega toimuv MM, mis võib mõne mehe röövida vähemalt viieks nädalaks. Ehk ei ole ka Inglismaal asjad sugugi nii selged nagu nad praegu paistavad?

Viis pidepunkti:

• Kõik kolm kõrgliigasse tõusjat on tuttavad nimed, kuid kaks lähiminevikust, kolmas pisut kaugemalt. Otsepääsu Premier League'i tagasid Fulham ja Bournemouth, kellest esimene on muutunud jo-jo-klubiks ning naaseb tippseltskonda vaid aastase pausi järel. Omapärase kokkusattumusena oli nende viimane peatreener kõrgliigas Scott Parker, kes nüüd vedas pärast kaheaastast pausi tagasi üles Bournemouthi. Kolmas tõusja on aga 1979. ja 1980. aastal Euroopa parimaks klubiks kroonitud Nottingham Forest. Kõrgliigas mängiti viimati hooajal 1998-99.
• Scott Parkerist oli juba juttu ning ka Bournemouthi juhendaja Marco Silva on varem saanud Premier League'is tüürida nii Hulli, Watfordi kui ka Evertoni. Foresti peatreener Steve Cooper on seega vähemalt hetkeseisuga üks kahest peatreenerist, kes läheb Inglismaa kõrgliigas vastu debüüthooajale. Teine on mõistagi ainus suvel ametisse asunud mees ehk Manchester Unitedi ohjad üle võtnud Erik ten Hag, kes varem teinud peatreeneritööd vaid kodumaal Hollandis ja põgusalt ka Müncheni Bayerni duubli eesotsas.
• Nagu sageli juhtub, püüdsid inglased esialgu originaalitseda, enne kui ühe olulise reeglimuudatusega leppisid. Nimelt saab alates sellest hooajast ka Premier League'is teha kolme asemel viis vahetust nagu kõigis teistes tippliigades. Muidugi on selle võrra pikem ka pink, kuhu saab nüüd nimetada üheksa mängijat ehk mänguks üles antav koosseis kasvab 20 mängija peale.
• Eelmisel hooajal juhtus tihti, et mäng peatati pikaks ajaks, kuna tribüünidel vajas mõni pealtvaataja arstiabi ning püüti võimaldada selle võimalikult kiire kohalejõudmine. Uuel hooajal on klubidele pandud kohustus lahendada sellised vahejuhtumid nii, et mäng saaks samal ajal jätkuda, ning kohtunikele on antud soovitus peatada kohtumine vaid äärmises hädaolukorras.
• Eelmisel hooajal tehtud mõõtmiste tulemusena selgus, et pall oli Premier League'is 90 minuti jooksul mängus kõigest 55 minutit. Selle numbri kasvatamise eesmärgil on kasutusele võetud selge varupallide süsteem. Edaspidi on kõikidel mängudel kasutada kümme palli - ühega alustatakse kohtumist, teine on neljanda kohtuniku valduses ja ülejäänud kaheksa asetatakse väljaku äärtesse kindlaksmääratud kohtadesse.

Inspired by the first #PL season, 30 years ago ⏪

The new 2022/23 Nike Flight #PL Ball. Out 15 July. pic.twitter.com/nhahTKCIQT — Premier League (@premierleague) June 16, 2022

Hooaja avavoor:

• 05.08. kell 22.00 Crystal Palace - Arsenal
• 06.08. kell 14.30 Fulham - Liverpool 
• 06.08. kell 17.00 Bournemouth - Aston Villa
• 06.08. kell 17.00 Leeds - Wolverhampton
• 06.08. kell 17.00 Newcastle - Nottingham Forest
• 06.08. kell 17.00 Tottenham - Southampton
• 06.08. kell 19.30 Everton - Chelsea
• 07.08. kell 16.00 Leicester - Brentford
• 07.08. kell 16.00 Manchester United - Brighton
• 07.08. kell 18.30 West Ham - Manchester City

Meeskonnad:

Arsenal

Peatreener: Mikel Arteta
Eelmisel hooajal: 5. koht
Üleminekud:  

Sisse: Gabriel Jesus (Manchester City), Oleksandr Zintšenko (Manchester City), Fabio Vieira (Porto), Marquinhos (Sao Paulo), Matt Turner (New England Revolution).
Välja: Alexandre Lacazette (Lyon), Bernd Leno (Fulham), Matteo Guendouzi (Marseille, laen muudeti püsivaks), Konstantinos Mavropanos (Stuttgart, laen muudeti püsivaks), Arthur Okonkwo (Crewe Alexandra, laen), Nuno Tavares (Marseille, laen), Folarin Balogun (Marseille, laen).