Peaaegu aastase pausi järel tagasi naiste koondises olev Jaanika Volkov on värskelt läbi teinud ühe karjääri keerulisema aasta. Vaevu jõudis ta ühest tervisemurest jagu saada, kui välja lõi teine. Nüüd on 21-aastane neiu taas riiki esindamas, võttes klubist kaasa põneva uudise.

"Paremini kui eelmisel aastal," muigab Volkov intevjuu alustuseks kõige tavalisema "kuidas läheb?" peale. 2025. aasta ei olnud talle tõesti kõige sõbralikum. Üks mure, operatsioon, taastumine. Teine mure, operatsioon, taastumine - ja siin me nüüd oleme, pärast aastat läbi valude mängimist.

"Kõik hakkas pihta eelmise aasta veebruaris," meenutab noorena nii Nõmme Kaljus kui FC Levadias mänginud ning täiskasvanute debüüdi FC Floras teinud Volkov. "Paremas jalas hakkas valu ja selgus, et seda tekitas hüppeliigese piirkonda kasvanud lisaluu. Mingi geneetiline eripära! Maikuus käisin sellega operatsioonil ja kui hakkasin suvel uue hooaja ettevalmistust tegema, siis lõi täpselt samasugune mure ka vasakus jalas välja. Kolm kuud mängisin läbi valu, aga oktoobris käisin ka teise jalaga opil."

Uuesti sai Volkov täies mahus treenima hakata jaanuaris ning 2026. aasta kahes esimeses võistlusmängus koduklubi Linzi LASK-i eest on Volkov juba 90 minutit kirja saanud. Sellest hoolimata saadeti ta Austriast Eestisse hoiatusega. "Lõpuks on see treenerite otsus, kui kauaks mind koondises platsile pannakse, aga klubi poolt anti märku, et nemad eelistaksid, et mängiksin pisut vähem," avaldas Volkov. "See on lihtsalt ettevaatusabinõu. Ise tunnen end juba saja protsendi juures."

View this post on Instagram

A post shared by Jaanika Volkov (@jaanika_volkov)

Üks edukas mäng tõi uue rolli

Koondise peatreener Aleksandra Ševoldajeva vihjas koosseisu välja kuulutamise järgses intervjuus, et Volkovit on Linzis kasutatud senisest kõrgemal. Mängija ise ei hakka hämama - mitte lihtsalt kõrgemal, vaid temast ongi saanud kesktormaja!

"Meil oli eelmisel aastal üks olukord, kus ründajad olid naiskonnas vigastatud ja mind pandi üheks mänguks tipuründesse. Lõin kohe kaks väravat ja sellest ajast peale olengi ainult ründes olnud," meenutab Volkov 20. septembri kohtumist Altachiga, kus tal õnnestus kohe duubel kirja saada.

"Üle-eelmisel nädalal oli meil karikamäng, kus saime punase kaardi, mistõttu mind korra tagasi keskväljale tõsteti, aga muidu olengi nüüd tipuründaja."

Tormaja amet ei ole Volkovile täiesti võõras, sest ta on seda rolli nooremana palju täitnud. "Koondise tase on ilmselt natuke teistsugune ja nõudmised on suuremad, aga eks näis, kuidas mind kasutatakse. Peatreener igatahes ütles, et pean kõigeks valmis olema, isegi vahepealseks variandiks," naerab Volkov.

Kumba positsiooni ta ise eelistaks? "Klubis olen viimasel ajal ründajana tunduvalt rohkem korduseid saanud, aga väga valiv ma ei ole. Kui peaksin ise ütlema, siis äkki paneksin end ilmselt ründavaks poolkaitsjaks. Muidugi siis, kui meil mänguplaanis üldse selline positsioon on!"

Karikafinaal käeulatuses

Nimetatud karikamäng Klagenfurti vastu õnnestus LASK-il hoolimata kümnekesi jäämisest 2:0 võita ning aprilli alguses ootab ees poolfinaal RB Salzburgi vastu, kes asub Austria kõrgliiga tabelis otse LASK-i ees. Kuna püsimajäämine on juba sisuliselt kindel, aga medalimängudele Austria kõrgliigas tänavu pigem ei küündita, ongi LASK-i naiste jaoks karikasari muutunud prioriteediks.

"See mäng on meil väga-väga suures fookuses. Ainult üks mäng on ju finaalini jäänud!" rõhutab Volkov. Teises poolfinaalis on vastamisi meistritiitli poole liikuv Viini Austria ja neljanda koha naiskond Grazi Sturm.

Liigahooaja jooksul on vahepeal vigastuspausi pidanud Volkov saanud seni üheksa mänguga kirja kolm väravat.

Austrias lihtsam sisse elada kui Šveitsis

LASK on Volkovi jaoks karjääri teine välisklubi. FC Florast siirdus ta 2024. aasta septembris Šveitsi tippklubisse Servette, kus aga loodetud läbilööki ei tulnud - esialgu liikus ta LASK-i laenule, aga alates eelmise aasta suvest juba päriseks.

"Šveitsis oli algus päris keeruline. Minu jaoks oli see esimene välismaa-kogemus, sealsed inimesed ei olnud ka ehk minu suhtes kõige vastuvõtlikumad. Austrias oli asi juba tunduvalt lihtsam - saksa keelt olin varem õppinud ja see oli mul suus, tunnen end seal palju kodusemalt. Täitsa naudin!" naeratab Volkov.

Saksa keele argument on määrav - Servette mängib Genfi linnas, mis asub Šveitsi prantsuskeelses piirkonnas otse Prantsusmaa piiri ääres. Ja Volkov sattus elama üldse teisele poole piiri ehk Prantsusmaale, kust ta igapäevaselt üle piiri edasi-tagasi "reisis".

"Servette'is oli seltskond väga rahvusvaheline. Seal oli küll üks leedukas ja rootslane, kellega oli natuke lihtsam läbi saada, aga üldiselt olid inimesed väga erinevatest kohtadest. Ilmselt ei tekkinud seetõttu seal kiiret klappi. Austrias on aga palju lihtsam olnud - inimesed võtavad sind palju kiiremini omaks, kui nende keeles räägid."