Möödunud talvel Leverkuseni Bayeriga käed löönud Kirkeliis Lillemetsal on seljataga vastakas aasta. Ühest küljest sulas ta naiskonda nii hästi sisse, et Bundesliga oli valmis terendama. Siis tõmbas põlvevigastus noore ründaja unistusele mõneti ratsionaalse piduri, mis tähendas mitmekuist taastumist koos Florian Wirtzi ja teistega.

Eestis Tartu JK Tammeka värve esindanud 19-aastane Kirkeliis Lillemets on peaaegu aasta olnud täieõiguslik Leverkuseni Bayeri pallur. Kohe alguses lõi ta kaasa esindusnaiskonna tegemistes, osaledes kontrollmängudes ja treeningutel, kuid debüüt Saksamaa kõrgliigas on sundinud end ootama. See pidigi esialgsete plaanide kohaselt nii olema, kuid kui vaikselt asjaks hakkas minema, segas vahele põlvevigastus.

Muret tekitas parema jala menisk, mis on varemgi tüli teinud. Lillemets meenutab vestluses Soccernet.ee-ga, et eelmise aasta sügisel käis ta põlvega ortopeed Kaspar Rõivassepa vastuvõtul. "Ta ütles mulle, et on tunda, et midagi võib seal katki olla, aga kuna see mulle otseselt valu ega peavalu ei tekitanud - ta lihtsalt vahepeal ärritus koormuse peale ja siis kadus jälle ära -, siis me pilti ei teinud," sõnab ta.

Ent Saksamaal kerkisid koormused lakke ja ju selle pealt muutus põlv vigastustele vastuvõtlikumaks. Siis, märtsi keskpaigas olnud matšis läks ta mängulises olukorras lõpuni ja sai palliga tugeva löögi põlve. Pauk osutus MRT järgi nii tõsiseks, et menisk vajas opereerimist. Aprillis käis Lillemets noa all ning algas taastumine, mis kestis suve lõpuni.

Kuigi töö naasmise nimel käis sujuvalt ja tagasilöökideta, käis mõte ikka tagasi kevadele, kus oli terendamas Bundesliga debüüt. Neil päevil oli Lillemets oma heade esituste toel kerkinud just sajaprotsendiliseks esinduse (trenni)liikmeks, kes käis lihtsalt duublis mänguaega saamas.

"Mul oli just tekkimas selline flow hetk, et trennides sain väga palju korduseid ja treeneritelt kiita," meenutab Lillemets. "Pärast seda, kui vigastada sain, oli meil peatreeneriga jutuajamine, kus ta ütles, et debüüt oleks olnud nädalate küsimus. Sellist asja kuulda on ikka ... natuke südantmurdev!"

Aga muremõtete kõrvale leiab Lillemets ka kamaluga ratsionaalsust. Ta räägib, et üleminek Eestist Saksamaa tippu kujutab endas nii suurt sammu, mis nõuab juurdepanekut kõiges. Kuna see kõik käis võrdlemisi ruttu, ilma erilise harjumisajata, sai Lillemets selle vigastuspausi näol.

"Tegelikult olen saanud igasuguste vigastuspauside ajal tegeleda oma puudustega: kevadel näiteks lihasmassi ja üldse sellise jõuga, suvel vastupidavusega. Tegin intervalle söögi alla ja söögi peale. Mäletan, kuidas üks intervalltrenn oli nii räigelt rõve, et ma lihtsalt oksendasin! Aga ma tõesti arvan, et need on väga head kohad, kus teistele järele tõmmata."

Seda on saanud Lillemets teha eriti inspireerivas ja motiveerivas keskkonnas. Ta räägib, kuidas alguses oli ta laatsaretis koos hüppeliigest vigastanud Florian Wirtziga. "Mäletan, kuidas ma astusin taasturavi kliinikusse ja kui teda nägin, siis võttis jala värisema küll. Ja siis ta tuli ja ütles nii muuseas mulle "tere" ja küsis, kuidas läheb. Ma tõmbasin korralikult lukku ikka!" naerab Lillemets, kes on sarnaseid vestlusi maha saanud pidada veel näiteks Xabi Alonso, Martin Terrieri ja Erik ten Hagiga.

Aga kus on Bundesliga debüüt?

Uus hooaeg Saksamaal naasis augusti lõpuga. Lillemets on jätkanud pallimist tugevuselt kolmandal liigatasandil Regionalligas, kus üheksa matši (neist viis põhikoosseisus) on toonud viis tabamust. Üheksa mänguvooru järel hoiab Leverkuseni U23 naiskond lääne piirkonna Regionalliga teist tabelikohta.

Lillemetsa pilk mujale praeguse seisuga ei küündi. Ta räägib, et pärast vigastusest taastumist pole ta tagasi esindusnaiskonna treeningutele murdnud. Mõnel korral ikka, aga mitte seesuguse järjepidevusega nagu kevadel. Sellest detsembri alguses 20. sünnipäeva tähistav ründaja suurt numbrit ei tee.

"Põhirõhk on sellel, et ma saaksin duublis oma enesekindluse ja vormi tagasi. Et ma oleksin tagasi selles olekus, kus tean, et olen võimeline hästi mängima. Tunnen, et see lüke on praegu väga-väga õige, ja mul on hea meel, et ka treenerid seda nii näevad," rahustab ta.

Siiski pole ta esindusnaiskonna servalt kuhugi kadunud. Lillemets kinnitab, et Bundesligas juhtnööre jagav loots Roberto Pätzold hoiab tal silma peal ning käib U23 mängudel kohal. Viimatises viigimängus näidatud pea tund avaldas Leverkuseniga eelmisel suvel liitunud sakslasele muljet. "Ta oli väga rahul sellega, kuidas mängisin, ehk sain väga palju kiidusõnu ta käest. Hoitakse ikka silma peal," rõõmustab Eesti koondise ründaja.

Ta kirjeldab, et on iseenesest täpselt selline mängija, kes Pätzoldile sümpatiseerib. "Talle meeldivad ründajad, kes on valmis liini taha jookse tegema ja vajadusel ka kümne tsoonis natuke tegutsema. Tunnen, et võiksin täpselt selliseid asju pakkuda," arutleb Lillemets. Ta jätkab, et suvel jäi Saksamaa tippliiga justnimelt füüsilise poole taha, aga nüüd võiks hea vorm vaikselt ära tasuda. "Kindlasti on Bundesliga debüüt mu eesmärk, aga mitte selline, et pean selle kohe saavutama."

A-koondises 2024. aasta alguses debüteerinud ja aastaga kuus matši kirja saanud Lillemets mõistab hästi, et rihib tipu poole teatavas rambivalguses. Kui ta eelmisel sügisel otse naiste Meistriliigast Saksamaa kõrgliigaklubisse siirdus, ignoreeris ta justkui kõiksugu loogikareegleid. Tõsi, Lillemetsa tähetund pole veel päris kätte jõudnud, kuid 19-aastasel ründajal pole tulist ruttu mitte kuhugi.

"Kindlasti see, et mind Eestist jälgitakse, on üks väga suur motivaator. Eriti siis, kui olin vigastatud," mõtiskleb Lillemets. "Ja kindlasti tunnen väga suurt vastutust just noorte mängijate ees. Tunnen, et mul on kõik uksed valla ja ma olen praegu väga heas kohas, et kõike seda ära kasutada ja näidata noorematele, et kõik on võimalik. Ei olene sellest, kust sa tuled - olgu selleks Eesti, Tartu, väike Mehikoorma!" julgustab A-koondise ja Leverkuseni Bayeri ründaja Kirkeliis Lillemets.