Eesti koondises Magnus Pehrssoni käe all absoluutseks põhitegijaks kerkinud Karol Mets tunnistas värskelt Soccernet.ee-le antud intervjuus, et rootslase lahkumine on tema jaoks üllatuslik, sest tegu on väga hea treeneriga.

Igapäevaselt Norra kõrgliigas Stavangeri Vikingis mängiv 23-aastane Mets tunnistas, et Pehrsson tegi oma tööd väga professionaalselt ning ta isiklikult õppis mehe käe all palju. Seega ei osanud klubis keskkaitsja ja koondises keskpoolkaitsjana tegutsev viljandlane oodata, et asjad nii kaugele lähevad, et koostöö senise juhendajaga katkeb.

Milliseid emotsioone Magnus Pehrssoni lahkumine Sinus tekitab?
Negatiivseid emotsioone. Oleme ju kaks ja pool aastat ühise eesmärgi nimel tööd teinud ja nüüd see katkeb. Samas tuleb ka endale aru anda, et ka see on üks jalgpalli osa.

Kuivõrd suur üllatus see Sinu jaoks oli, et Pehrssoniga enam ei jätkata?
Eks ikka oli üllatus. Minu silmis on tegemist väga hea treeneriga, väga professionaalse treeneriga ja ma ei uskunud, et asjad nii võivad minna.

Sina tõusid koondise esile just Magnuse käe all. Debüüdi tegid Tarmo Rüütliga 2013. aasta lõpus ja alates Pehrssoni peatreeneriks saamisest said tema mänguplaanis väga tähtsa ja enda jaoks uue rolli. Mida Sa temalt õppisid?
Kindlasti õppisin tema käe all seda positsiooni paremini tundma ja paremini mängima. Olen väga palju videosid näinud, väga palju informatsiooni saanud treeneri poolt, kuidas seal positsioonil hakkama saada. Kuidas mängu lugeda keskel ja millal mingeid otsuseid vastu võtta. Sellel positsioonil arendas ta mind väga palju ja kindlasti ka vaimselt.

Esimesed kaks aastat Pehrssoniga olid koondisel päris head selles võtmes, et võitude ja kaotuste suhe oli Eesti jaoks ajaloo üks parimaid. Mis koondisega sellel aastal juhtus, et kadusid nii tulemused kui ka mängupilt?
Seda on väga raske mul kommenteerida. Ise asjas sees olles ei saagi võib-olla kõige täpsemalt aru. Ma ei oskagi öelda, miks mängupilt ära kadus või tulemust ei tulnud, sest töö käis samamoodi edasi ja rutiin oli tegelikult sama. Ei oskagi sellele vastust anda.

Kas koondis peaks midagi Pehrssoni perioodist tulevikku kaasa võtma?
Väga hea küsimus! Täpselt on sellele raske vastata, sest praegu on viimased mälestused seotud värskete tulemuste ja olukordadega. Need mängud, kus me hästi mängisime ja võitsime, neid ei mäleta praegu nii hästi ehk sellele küsimusele vastamiseks peaksin natuke rohkem aega võtma omale.

Palju on räägitud, et rootslased on koondise juurde toonud professionaalsust ja varasemast põhjalikuma eeltöö ja ettevalmistuse. Kas see on midagi, mis tuleks võtta kaasa ja millega järgmine peatreener peaks jätkama? Või tehti mingeid asju liiga palju?
Asi oli tõesti väga professionaalne. Vastased olid hästi läbi analüüsitud, meil oli vastaste mängust hea ülevaade. Me teadsime isegi, kummale poole mängija eelistab triblada ja muid selliseid väga detailseid asju. Kindlasti see professionaalsus meeskonnale halba ei tee.

Aga kas siin võib olla seos, et kogu see detailide rohkus, mis teil oli, võis mingil hetkel hakata mängijaid kammitsema? On väga palju infot ja siis mängus sees olles jalgpallile endale keskendumine kaob ära.
Inimesed on erinevad ja samamoodi ka jalgpallurid on erinevad. Kellele meeldib professionaalsus, kellele meeldib natuke vabam mäng. Treeneri ülesanne ongi leida see vahepealne punkt, et oleks piisavalt vaba, aga ka piisavalt professionaalne. Kui teha ühte või teist piisavalt palju või vähe, võib tahes tahtmata mõnele meeldida ja mõnele mittemeeldida. Paratamatult on see nii.

Kuidas praegusest olukorrast edasi minna? Uued valikmängud on ju juba ukse ees.
Ega siin väga palju aega sellele enam mõelda ei ole. Uus treener ja uued mängud. Bosnias saime kaotuse, see on unustatud, nüüd on uued mängud ees ja proovime seal endast kõik maksimumi anda, et ka tulemused tuleksid.

Ehk siis tähtis on vaimselt tugevaks jääda ja kasutada ära uue treeneriga tulevat teatavat värskust?
Jah, kindlasti! Loodame, et leiame selle värskuse ja hea emotsiooni jälle üles ja selle abil tulevad ka head tulemused.