Kes hoolitseb koondise ründeteravuse eest? (0)
Konstantin Vassiljev on sel hooajal oma koduklubi Bialystoki Jagielloniat juba tassinud. Nüüd tuleb ilmselt sama teha ka koondises. Foto: jagiellonia.pl
Kolmapäeval selgus Eesti koondise koosseis järgmisel nädalal toimuvaks maavõistluseks Maltaga ja 6. septembril peetavaks MM-valikturniiri avalahinguks võõrsil Bosnia ja Hertsegoviinaga. Ebahariliku kiirusega tekkis koosseisust tulenevalt elav diskussioon.
Olgu kohe algatuseks mainitud, et tegelikult üks kutse on veel saatmata ja see pannakse teele selle nädala lõpuks. Praeguseks on kutse aga saanud 23 meest ning vutisõprade hulgas on juba see seltskond küsimusi tekitanud.
Nimelt on suurim kummastus inimestel selle üle, kus on Henrik Ojamaa, kes liitus suvel Hollandi kõrgliigas palliva Go Ahead Eaglesiga, on seni liiga alates põhimees olnud ja ka värava löönud. Lisaks ei teeninud kutset Tehhi kõrgliigas põhimeheks tõusnud vasakpoolkaitsja Siim Luts ning tänavu Soome ja Ungari kõrgliigades soliidset mängu näidanud Tarmo Kink. Nooremast generatsioonist on puudu ka rahva lemmikud Frank Liivak ja Mattias Käit, ent valikmänguks neile kutse saatmine oli juba eelnevalt kaheldav.
Teiselt poolt on fännide jaoks arusaamatu, kuidas nimetatud puudujate asemel said kutse Premium liigas Kalju eest null väravat löönud Igor Subbotin, Floras pingile langenud Maksim Gussev ja (kõige suurema okina) Infoneti eest tänavu 13 mängus osalenud poolkaitsja Pavel Dõmov. Dõmovi kutse tuli selles suhtes välguna kõige selgemast taevast, kuna tema viimane kokkupuude koondisega pärineb 2012. aasta talvest, kus ta sõprusmängus U-19 koondise eest Belgia vastu vahetusest sekkus. Eesti inimeste jaoks on ta lihtsalt võõras nimi.
22-aastase Dõmovi kaitseks olgu aga öeldud, et just eile arutasin kolleeg Kristjan Jaak Kanguriga Postimehest, et Dõmov on tänavu päris heas hoos olnud. Kes vaatab ta küllalt keskpärast või isegi nukrat statistikat, siis olgu täienduseks öeldud, et viimasel ajal on ta tervisega veidi kimpus olnud.
Aga keskendume sellele, mis meil valikus on. 23 mehe hulgast saame kindlasti probleemideta kokku koondise tavapärase algkoosseisu (üks variant toodud joonisena allpool). Sellega ei ole üldse probleeme. Aga kui nüüd rääkida pingil olevast jõust ja eelkõige ründejõust, läheb tibake raskeks.
Nimelt on praeguses nimekirjas ründava loomuga mängijaid parimal juhul seitse ja pool: Ats Purje, Henri Anier, Konstantin Vassiljev, Rauno Sappinen, Sergei Zenjov, Maksim Gussev, Igor Subbotin ja poole kohaga Pavel Dõmov. Ei Ilja Antonovit ega ühtegi tõusvat äärekaitsjat ei saa pidada päris ründava loomuga palluriks, sest nende põhiroll on teine.
Kui me oletame siit, et põhikoosseisus on väljakul juba Vassiljev, Zenjov ja Anier või Purje, näete ise, mis valikusse järgi jääb. Ma isegi ei kahtle, et poleks meest, keda tuua värskena sisse, aga ma kardan, et puudu jääb nahaalsusest või julgusest asju vajalikul hetkel enda peale võtta.
Eesti koondis on olnud hädas väravate löömisega. See on fakt. Ja isegi kui me suudame kaitses kompaktselt mängida ja väljakul töötada ühtse meeskonnana, mis on ilmselt üks põhjustest, miks individualistide tunnustega pallurid koondisest on kõrvale jäänud, peab igas meeskonnas olema keegi, kes vajalikul hetkel asja enda peale võtab. Jah, meil on Konstantin Vassiljev, aga elu lõpuni ei saa temale lootma jääda. Liidritest on meil veel Ragnar Klavan, aga tema on keskkaitsja. Anier tahaks olla selles rollis, aga tema mängijaomaduste juures vajab ta tagant toetust.
Selles suhtes ma igatsen aega, kus koondises oli näiteks Tarmo Kink, kes täiesti keskpärase mängu pealt võis ühel hetkel 30 meetri pealt peale virutada ja tekitada vähemalt tunde, et Eesti üritab väravat lüüa. Ja sama nurga alt on äge vaadata Premium liigas Paide linnameeskonna mänge, kus Vjateslav Zahovaiko võib 89 minutit väljakul lonkida ja siis selle ühe jooksul saata vastase Paide parimasse kohvikusse teele ja koogile ning värava lüüa.
Cristiano Ronaldo on ka individualist ja tema meelistegevuseks ei ole ka kaitsmine, aga ometi suutis Fernando Santos panna Ronaldo suvisel EM-il kaitses rügama ja meeskonnaga koos töötama. Ronaldo vedas Portugali Euroopa meistriks. Ka tema võib olla tükk aega silmatorkamatu või isegi halb, aga õigel ajal asja ära otsustada.
Kas Malta ja Bosnia vastu jääb otsustamise roll jälle ainuisikuliselt Vassiljevi õlgadele?
PS. Praegused kõrvalejääjad ei ole ajaloo jooksul liialt koondist tassinud, kuid vutisõber vajab vähemalt emotsionaalselt teadmist, et olemas on mees, kes idee järgi on tehniliselt sedavõrd võimekas, et suudab mängu enda peale võtta (ja on seda näiteks klubis tõestanud). Praegustel koondislastel on nüüd hea võimalus fännid endast sama arvama panna!
