Pool elu lennukis ehk Vene rulett Kaug-Ida moodi (4)

SKA-Habarovski mängijad väravat tähistamas. Foto: gazeta.ru

Venemaa kõrgliiga läks esmaspäeva õhtul kolm kuud kestvale talvepausile, mille jooksul heietatakse tavapäraselt mõtteid liialt pikkade lennureiside ning ebasobiliku kalendri üle.

Põhjapõdranahast jalgpall toob kokkupuutel põhjapõdranahast saabastega kuuldavale tuhmi kõlaga hääle, justkui oleks see sügavalt pettunud, et püstkodade, ülerõivaste ja muude karmis talvekliimas ellujäämiseks hädavajalike esemete asemel õmmeldi temast jalahoope taluma pidav mänguvahend. Pall on lopergune ja meenutab pigem neid õnnetuid moodustisi, mida ajasid ülemöödunud sajandil taga jalgpallipioneerid, tallatud lumi aga nii ebatasane, et sama hästi võiks traditsioonilistes kasukates evengid, eveenid ja dolgaanid jalgpalli mängida kuubikuga, mitte keraga. Eelmisel nädalal langes temperatuur Ida-Siberis Jakutskis neljakümne külmakraadini ja taigarahvad pidasid jäätunud Leena jõel traditsioonilist Arktika vutiturniiri.

1500 kilomeetrit on hiiglaslik vahemaa. Nõnda kaugel on Eesti lõunapoolseim piiripunkt Skandinaavia poolsaare põhjatipust või Itaalia-Austria piirist; London Roomast või Varssavist. Numbrid jäävad samaks ka Ida-Venemaal, aga siin kaotavad need tohutute taigade, laiade jõgede ja lumiste lagendike taustal oma tähtsuse. Vähemalt läänevenelaste jaoks. Kui kõik Uuralitest ida poole jääv ühte patta panna, segunevad Siber ja Venemaa Kaug-Ida üheks tervikuks, mis kõik jääb kuskile "sinnapoole", liialt kaugele, et sealseid asulaid omavahel eristada või neile üldse tähelepanu pöörata. See maailm saab reaalsuseks vaid siis, kui sinna on mingil põhjusel vaja reisida. Jäisest Jakutskist 1500 kilomeetri kaugusel lõunas, Hiina piiri lähistel, asub Habarovsk, kelle jalgpalliklubi SKA hakkab kolm kuud kestva talvepuhkuse ajal peletama juba tuttavaks saanud deemoneid.

Novembris võttis kaheksatunnise lennu Habarovskisse ette Moskva suurklubi CSKA, eesotsas ka Venemaa koondise esikindaks oleva Igor Akinfejeviga. Akinfejev seisis postide vahel mängus, mille jooksul kukkus termomeetrinõel 16 külmakraadini ning nägi esmalt, kuidas kehva sissesõidu järel murdis pindluu Aleksei Berezutski ning seejärel kukkumise tagajärjel ka tema asemel mängu tulnud Georgi Milanov. Ei meeldi Akinfejevile pikad lennureisid pärapõrgusse. Kui kümne aasta eest kuulus Venemaa kõrgliigasse Lutš-Energia Vladivostok ning CSKA neile võõrsil nelja väravaga alla jäi, oli väravavaht püha viha täis. "See on farss, nad peaksid ju mängima Jaapani liigas," põrutas Akinfejev pettunult, justkui oleks tema see, kes peaks üle nädala kolmandiku maakerast maha lendama.

REKLAAM

Igor Akinfejev. Foto: futbolgrad.com

Kauged vahemaad panevad meid tavaliselt mõtlema ookeanitagustest profiliigadest ja see on ka arusaadav, sest pesapallitiim Oakland Athletics lendab hooaja jooksul maha 75 000 kilomeetrit, korvpalliklubi Portland Trail Blazers eelmisel hooajal 90 000 kilomeetrit. Viimase poolsajandi rekordiomanik USA-s on Miami Heat, kes lendas hooajal 2004/05 põhihooaja ja play-off’ide peale kokku pea 120 000 kilomeetrit. SKA-Habarovsk tõusis sellel kevadel esmakordselt marjamaale ning neist sai koheselt kõige enam reisiv kõrgliigavõistkond kogu maailmas. Kui nad mais aastale punkti panevad, on nende kontole kogunenud uskumatud 180 000 lennukilomeetrit, liigas, kus peetakse 30 kohtumist.

**

Habarovski jaoks pole pikad lennureisid teisele poole kontinenti midagi uut. Venemaa esiliigasse kuuluvad 20 klubi, teiste hulgas ka Lutš-Energija ning Kaliningradi Baltika, kelle staadionid asuvad üksteisest 7300 kilomeetri kaugusel. Mida kaugemal Venemaa Euroopa-osast aga ollakse, seda keerulisem on kasvavate kuludega kaasas käia ning klubi veepinnal hoida. Hooajal 2013/14 oli Vladikavkazi Alania talvepausile minnes kinni kõrgliigakohas, kuid kaotas veebruaris oma sponsori ning likvideeriti päevapealt. 2015. aastal loobusid kohast esiliigas kaks Torpeedot - nii kõrgliigast välja kukkunud Moskva kui kolmandast divisjonist tõusma pidanud Armaviri klubi. Voroneži Fakelit jäid kevadel play-offi viivast kohast lahutama kuus punkti, pool aastat on hätta jäädud mängijatele palga maksmisega, sama probleem on tabanud ka Krasnodari Kubanit ja Tomski Tomi.

Keeruline on olukord ka aastaid võlgadega võidelnud ning krahhi äärel kõikuva Vladivostoki jaoks. "Eile mängisime Peterburis Tosno vastu ja alistasime nad 2:0," sõnas Lutš-Energija peatreener Oleg Veretennikov 2015. aasta septembris. "Nüüd lendame tagasi Vladivostoki, aga me ei tea veel, kus me mängima hakkame, sest meil keelati [võlgade tõttu] treeningväljakule ilmuda. Meeskonna jaoks on see väga raske, sest läbime pikki vahemaid ning samal ajal muutub majanduslik olukord järjest keerulisemaks. Kuigi pallurid unustavad mängude ajal oma võlad, peavad nad samal ajal muretsema oma perede ja laste pärast. Me lendame Vladivostoki ja ei tea, mis edasi saab, kuigi tingimused vanas treeningbaasis olid niigi halvad…"

Kaug-Ida klubid on Venemaa Euroopa-osa meeskondade jaoks sama teretulnud kui sääsed soojal suvepäeval – aeg-ajalt leiab mõni tüütu tegelane oma tee vanade olijate aiapeole ja hakkab seal segadust külvama. Keegi ei taha lennata teisele poole kontinenti. 1993. aastal mängisid kõrgliigas koguni kaks Primorski krai klubi, kui lisaks Lutš-Energijale võitles oma koha välja ka Vladivostokist 80 kilomeetri kaugusel asuva Nahhodka klubi Okean. Tunnustatud jalgpalliajakirjanik Igor Rabiner tõi mõne aasta eest Sport-Expressis töötades avalikkuse ette loo sellest, kuidas Lääne-Venemaa klubid moodustasid Kaug-Ida klubide vastu ühisrinde, et nad viimases liigavoorus kõrgemast seltskonnast tagasi esiliigasse kukutada.

"Nižni Novgorod ja Sotši mängisid maha unustamatu show," kirjutab Rabiner. "Kõik mängud pidid algama samal ajal, kuid tuletõrjemasina liikumist staadionile takistati tahtlikult, mistõttu algas mäng teistest kohtumistest 12 minutit hiljem. Kui mujal olid matšid lõppenud, selgus, et Sotši ei lange välja, aga Nižni Novgorod vajab võitu. Nii sai 1:1 viigist kiirelt kodumeeskonna 2:1 edu. Kõrged ametnikud ei leidnud erakorralisel koosolekul loomulikult midagi ebakorrapärast. Kogu kõrgliiga tahtis, et Okean ja Lutš välja langeksid ning Kaug-Ida meeskondadel polnud võimalustki ellu jääda."

Hiljem kinnitas Rabineri teooriat ka toonane Krõlja Sovetovi peatreener Viktor Antihhovitš: „Minu klubi jäi kõrgliigasse, aga Lutš… keegi ei tahtnud mängude tarbeks üheksa tundi lennata. Meie soovid olid mõistetavad." Krõlja ning Nahhodka omavahelises mängus süüdistas Okeani ründaja Oleg Kokarev oma väravavahti tahtlikus kaotamises ja kõndis väljakult lihtsalt minema. Venemaa kolme kõrgemasse divisjoni kuuluvast sajast professionaalsest klubist paikneb Uuralitest ida pool vaid 12 ja neil on tõeliselt raske. Jäähokiliigas KHL mängiv Vladivostoki Admiral peab hooaja jooksul 52 kohtumist, kuid saab kirja umbkaudu poole vähem lennukilomeetreid kui SKA-Habarovsk ning esiliigas mängiv Lutš-Energija, sest kalendrit koostades on nende asukohta arvesse võetud. Jutud jalgpallikalendri muutmisest Habarovskile sobilikumaks (näiteks moodustades võõrsilmängudest Moskva klubide vastu omamoodi turnee) jõudsid hooaja eel küll meediasse, aga mitte paberile.

SKA-Habarovski mängijad lähevad pikale puhkusele süngelt rusuva teadmisega, et sealt naasmine ei tule kasuks mitte kellelegi, ehk kõige vähem neile endile. Kümme vooru enne hooaja lõppu jääb tabelis viimasel kohal olev klubi päästvast pügalast kümne punkti kaugusele, kaotatud on viimased kuus liigamängu, nende hulgas jäädi 0:4 alla samuti väljalangemistsoonis virelevale Anžile. Benevento on 16 mänguga Itaalias korjanud vaid ühe punkti ning kolme silma peal olev Köln mängis nädalavahetusel maha kolmeväravalise eduseisu, aga kuidas motiveerida end olukorras, kus väljalangemine on pea kindel, ent järgmiste mängudeni aega kolm kuud? Lootusetut võitlust pidav Habarovsk on nii psühholoogiliselt kui majanduslikult väga keerulises olukorras ja lähenev jäine talv ei muuda seda kergemaks.

**

Venemaa klubid alustasid uut aastatuhandet edukalt. CSKA jõudis 2005. aastal UEFA karika finaali ning 2010. aastal Meistrite liiga veerandfinaali, Peterburi Zenit võitis samal kevadel Euroopa liiga, Moskva Spartak mängis järgmisel aastal sama sarja kaheksa parema hulgas. Samal ajal otsustas Venemaa jalgpalliliit RFS muuta 20 aastat paigas olnud kalendrit ning talvekülmadele riikidele tavapärasest märts-november hooajast üle minna lääneeuroopalikule sügisest kevadeni kestvale hooajale. "Uus süsteem on palju uuenduslikum, sest see vastab Euroopa standarditele," rääkis alaliidu aupresident, 16 aastat FIFA asepresidendiks olnud Vjatšeslav Kološkov aasta eest Reutersile.

Zeniti UEFA Cupi võit on jäänud Venemaa klubivuti tipphetkeks. Foto:  futbolgrad.com

Loodetud suur edu kontinendi tippsarjades on jäänud tulemata. CSKA ja Spartak pääsesid Euroopas üle pika aja alagrupist edasi alles sellel aastal, viimane võttis Meistrite liigast kaasa häbistava 0:7 kaotuse Liverpoolilt (kuigi Sevillat tuulutati koduväljakul 5:1). Kolm kuud kestev talvepaus pole idanaabrite klubidele hästi mõjunud. Zenit (2015) ja Moskva Dinamo (2014) on enne jõule näidanud suurepärast mängu, pausilt naastes on olnud aga selge, et tähendusväärsete matšide puudumine on muutnud nende löögirusikat oluliselt pehmemaks. "Ma naaseks hea meelega vana liigasüsteemi juurde ning mängiks pigem suvel," ohkas üks Venemaa tuntumaid nimesid Andrei Aršavin pärast üleminekut Krasnodari 2015. aastal.

Hiiglaslikud prožektorid ja stalinistlik, üleliigsete sammastega kaunistatud fassaad jätab Lenini-nimelisest Habarovski staadionist ajahambale jalgu jäänud ehitise mulje. Ju on sümboolne, et Habarovski jaoks tähendab talv vaikset hääbumist. Augustist oktoobrini käis meeskonna kodumänge vaatamas keskmiselt üle 9000 inimese, novembris ei suudetud liidermeeskonna Moskva Lokomotivi vastu staadionile meelitada 4000 pealtvaatajatki – vaatamata sellele, et mänguks jagati tasuta pileteid.

Kolm kuud on pikk aeg. Selle jooksul võivad kaduda sponsorid ja kohalike poliitikute toetus ning väikeklubide jaoks tähendaks see kiiret lõppu. Rõõmu ei pakkunud ka Venemaa jalgpalliliidu asepresidendi ning kõrgliiga presidendi Sergei Prjadkini hiljutine intervjuu agentuuriga TASS, milles ta kinnitas, et Venemaal võetakse peatselt kasutusel VAR-süsteem. "Alaliidu president Vitali Mutko on meile ülesande seadnud ja oleme juba loonud töögrupi," sõnas Prjadkin. "Dokument on minu ees – ühele staadionile läheb selle paigaldamine maksma 1,2 miljonit eurot." Raske näha, et esiliigast kõrgliigasse tõusvad klubid, kelle aastaeelarveks ei ole palju üle viie-kümne miljoni euro, seda uudist šampanjaklaaside kõlksudes tervitavad.

Paari aasta eest tuli endine koondise peatreener Valeri Gazzajev välja plaaniga Venemaa jalgpalli taaselustamiseks. Ta leidis, et sada profiklubi on Venemaa jaoks ilmselge liialdus ning kõrgliigas võiks senise 16 asemel mängida 18 meeskonda, aga esiliiga peaks koosnema 36-st kolme geograafilisse divisjoni jaotuvast klubist. Gazzajev arvutas välja, et nõnda hoiaks klubid reisikulude pealt keskmiselt kokku 52 protsenti ning annaks Uuralite, Siberi ning Kaug-Ida jalgpallile senisest rohkem võimalusi.

"Reformi ei juhtu," kinnitas Prjadkin aga oktoobris. "Me tahaksime kõrgliigasse rohkem meeskondi lubada, aga stabiilseid klubisid on liiga vähe. Liiga ei teeni ka piisavalt raha. Oleks suurepärane teleõigustelt teenida 200 miljonit, et ka väiksematele klubidele kümme miljonit jagada. Meie mudel on aga erinev – teenime enim sponsorite pealt." Venemaa jalgpalliliit hoolib kõrgliigast (ja rikkamatest klubidest) oluliselt enam kui esiliigast ning Habarovsk ja teised Kaug-Ida tiimid jäävad veel aastateks marjamaal toimuvat nukra pilguga vaatama.

SKA-Habarovsk vajab imet, et kevadel väljalangemisest pääseda. Vahepeal ongi karm Kaug-Ida armuline. Kolme nädala eest kukkus Habarovskist kilomeetri kaugusel alla lennuk ning õnnetuses hukkus kuus inimest, ainsana pääses ilma ühegi vigastuseta üks kolmeaastane tüdruk. Elu jätkub Venemaa suurtest keskustest kaugel ka siis, kui sellele erilist tähelepanu ei pöörata. Leena jõel peetud Arktika turniiril jäid tulemused mängijate soovil lume alla peidetuks.

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (4)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

NAISTEJALGPALLI KUNINGANNA LAHKUS TROONILT
Suur lugu: Morkovkina keeldus paljudest välismaa pakkumistest ja tahtis Eestit jalgpallikaardil hoida
Särava karjääri lõpetanud Anastassia Morkovkina (36) meenutas Soccernet.ee-le, et sai aastate jooksul väga palju pakkumisi välisklubidest. Pikemas perspektiivis mõtlemine ning armastus kodumaa vastu ei lasknud tal aga Eestist lahkuda.
PERSOONILUGU
VÄLISMAA TIPPLIIGAD
EESTLASED VÕÕRSIL
Soccernet.ee näitab algavast hooajast Premium liiga mängudest otsepilti  (kasvas ka Esiliiga ülekannete maht!)
REKLAAM
EILE VÄLJAS
RISTNURK
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
36
28
6
2
100:28
90
2.
36
25
9
2
106:20
84
3.
36
24
6
6
101:32
78
4.
36
20
5
11
103:47
65
5.
36
13
6
17
46:63
45
6.
36
10
8
18
47:88
38
7.
36
9
10
17
40:63
37
8.
36
8
4
24
34:95
28
9.
36
2
2
32
29:146
8
10.
36
10
6
20
52:76
36
VIIMASED PILDIGALERIID
PREMIUM LIIGA TALVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK