Suur lugu: Morkovkina keeldus paljudest välismaa pakkumistest ja tahtis Eestit jalgpallikaardil hoida (7)

Morkovkina pärast oma viimast hooaega Jalgpalligalal. Foto: Brit Maria Tael

Särava karjääri lõpetanud Anastassia Morkovkina (36) meenutas Soccernet.ee-le, et sai aastate jooksul väga palju pakkumisi välisklubidest. Pikemas perspektiivis mõtlemine ning armastus kodumaa vastu ei lasknud tal aga Eestist lahkuda.

Jutuajamine Morkovkinaga toimus tema viimase võistluse ehk Aastalõputurniiri ajal.

Kuigi Morkovkina lõi Narva Narvane, Tallinna TKSK Arsenali ja Pärnu JK eest Eesti meistriliigas kokku 772 väravat ning saavutas 15 meistritiitlit, ei siirdunud ta kunagi ühessegi tugevamasse liigasse. Küsimusele, kui palju ta välismaalt pakkumisi sai, vastas ta: "Väga palju. Aga ma ei ole mitte kunagi sellega uhkustanud."

"Venemaalt helistati emale juba siis, kui ma olin 16. Aga taheti, et ma sinna mängima minnes loobuksin Eesti kodakondsusest. Ema oli just spetsiaalselt minu pärast eesti keelt õppinud, et ma saaksin 14-aastaselt kodakondsuse. Ta ütles, et see tuli talle liiga raskelt, et sellest niimoodi loobuda. Mina samuti ei teadnud, kas ma näeksin ennast profina," rääkis 75-kordne internatsionaal.

REKLAAM

"Suur võimalus ära sõita tekkis 18-aastaselt. Treenisin kuu aega HJK-ga ja nad tegid tüüpilise pakkumise, mida noortele sportlastele tehakse: "Me anname sulle elamise, söögi ja joogi, aga jäätiseraha peavad vanemad sulle ise saatma, soovi korral võid siia kooli õppima tulla." Ma eriti ei rõõmustanud selle võimaluse üle. Olen selline inimene, kes armastab oma kodumaad. Tahtsin alati, et meie pisike Eesti oleks kuskil jalgpalli maailmakaardil."

Edasiste variantide kohta sõnas Morkovkina: "Ungarist tuli pakkumine. Ja üks Islandi klubi kirjutas mitu aastat järjest. Aga ma mõistsin, et jalgpalluri karjäär on väga lühike ja selle aja jooksul peaks terveks eluks mingi kapitali varuma. Tahtsin saada hariduse, sest muidu poleks pärast karjääri lõppu midagi teha. Kahjuks või õnneks peab Eestis naine, kes mängib jalgpalli, veel tuhandet asja oskama."

"Ja Rootsist, kus me Heleri Saarega käisime, tuli pakkumine," lisas Eesti koondise rekordväravakütt, viidates 2005. aasta võimalusele liituda Rootsi tugevuselt kolmanda liiga naiskonna Dalhem IF-iga. "Hiljuti just Heleri meenutas Jalkale, kuidas meid lennukiga Gotlandilt otse Pärnusse tagasi toodi (kui väike külm loperdav lennuk Pärnusse jõudis, tuli Morkovkinale meelde, et tema auto oli Gotlandile minnes Tallinnasse jäänud - toim.). See oli jube! Aga igal pool on pakkumised samasugused - ikka pead lisaks ka muud tööd tegema, näiteks sibulaid koorima. Rootslased pakkusid meile mingit tööd juurviljavabrikus. Seal oli võimalik kokkuvõttes päris korralik summa teenida, aga ma ikkagi ei näinud selles perspektiivi. Mõtlen alati paar sammu ette, näiteks et mis saaks vigastuse korral."

Reetur, kes rikkus Narvas kõik ära

Morkovkina debüteeris meistriliigas juba 14-aastaselt. Küsimusele, kuidas erines tolleaegne liiga praegusest, vastas ta: "Erinev on see, et tol ajal mängisid naised meeste vormis (naerab), aga praegu on vorm ilusti kehasse ja naiselik."

Narvane särgis mängis kolmekordse Eesti NSV meistri Stanislav Morkovkini tütar ainult ühe täishooaja. Keset teist hooaega vahetas ta klubi, liitudes TKSK Arsenaliga. "Olen väga tänulik TKSK Arsenali peatreener Aleksandr Nesterovile ja president Igor Varikule, kes mind märkasid ja andsid mulle võimaluse edasi liikuda," ütles Eesti läbi aegade parim naisjalgpallur.

Morkovkina edasiliikumine ei meeldinud aga absoluutselt Narvanele ning piirilinna naiskond läks pärast hooaja kaheksandat mänguvooru üldse laiali. "Kui ma võistkonnast ära läksin, siis nad ei rääkinud minuga päris pikalt. Ma olin nende jaoks reetur, kes rikkus kõik ära," meenutas ründaja. "Mõned ei mõista seda, kui kõik on korras ja ometi keegi otsustab minna edasi. Aga elu ei seisa ju kohapeal. Kui sa ei saa enam kaifi, siis sa liigud edasi. Praegu on klubivahetused täiesti normaalsed."

Morkovkina superkarika võitu tähistamas. Foto: Brit Maria Tael

Kuigi Morkovkina hakkas mängima Tallinna võistkonnas, elas ta endiselt Narvas. "Ma veel õppisin ja mul polnud võimalik nendega ühtegi trenni kaasa teha, käisin ainult mängudel. Aga kui oled noor ja heas füüsilises vormis, siis piisab treenerite sõnadest, et mida on vaja teha. Kõik ülejäänud oskused - tehnika ja kiirus - on individuaalsed."

"Ma mäletan meie esimest mängu, see oli Viljandiga. Narvaga olime tavaliselt Viljandile kaotanud, aga selle mängu võitsime ja ma lõin kolm väravat, nii et sisseelamine tundus täitsa okei," märkis Morkovkina.

1998. aastal sai ta hakkama pöörase saavutusega, lüües ühes meistriliiga mängus 15 väravat. TKSK Arsenal purustas selles mängus Lelle SK 28:0. "Lelle ei olnud kõige mugavam vastane ja ma ei saa öelda, et nende väravavaht oleks lihtsalt seisnud. Aga tol päeval juhtus nii, et kõik löögid lendasid sisse," kommenteeris Morkovkina. "Pärast mängu anti mulle kaks piletit Rolling Stonesi kontserdile. Aga kuna elasin ikka Narvas, siis ma ei saanud minna ja andsin need piletid edasi Kaidi Jekimovale, kes käis minu asemel."

Postimees kirjutas tookord, et Lasnamäe linnaosa valitsus oli soetanud kallid VIP-piletid Rolling Stonesi kontserdile hämaratel asjaoludel. Ajaleht kahtlustas, et linnaametnikud olid soovinud algselt ise linnaosa raha eest kontserti nautida, aga kui Postimees piletite ostmise põhjust uurima hakkas, siis premeeris Lasnamäe valitsus pääsmetega mõnda noort jalgpallurit.

Armus Pärnu JK võistkonda

Pärast Tallinnas võidetud kolme meistritiitlit siirdus Morkovkina 2000. aasta hooajaks Pärnu JK-sse. "Igal pool mujal olid segavõistkonnad, aga Pärnul ei olnud mitte ühtegi venelast - mind pani imestama, et kuidas see võimalik on. Mulle oli see tehnilist jalgpalli mängiv eestlaste võistkond sümpaatne. Ja seal mängis üks suurepärane tüdruk, kellest ma ei väsi rääkimast - Annika Tammela. Ma olin alati imetlenud tema mängu, kui olime Narvaga nende vastu mänginud. Ta oli parim, keda olen oma elus näinud! Tal oli kiirus, löök ja suurepärane tehnika. Kahjuks ma ei jõudnud temaga koos väga palju mängida, ainult ühe hooaja."

Eesti koondise kaptenipaela kandnud ja ühel korral Eesti parimaks naisjalgpalluriks valitud Tammela hukkus traagiliselt jalgrattaõnnetuses kõigest 21-aastasena.

Morkovkina Eesti karikaga. Foto: Brit Maria Tael

Pärnuga võitis Morkovkina esimese meistritiitli 2003. aastal. Suvepealinna esindus kohtus hooaja eelviimases voorus Nastja endise koduklubiga, kelle nimeks oli saanud vahepeal TKSK Visa. Pärnule oli vaja vähemalt viiki, aga pikalt oldi 0:2 kaotusseisus. Morkovkina 87. ja 90. minuti tabamused päästsid Pärnule viigi ja tiitli.

Ülitähtsat viimase minuti viigiväravat peabki Morkovkina oma 772 liigavärava seast kõige erilisemaks. "Pärnu tuli üle pika aja meistriks, see oli uskumatu. Meil oli väga lõbus preemiareis Sankt-Peterburgi. Sellest algaski Pärnu võimas minek, võitsime neli aastat järjest," märkis ta.

Aastail 2007-2009 võidutses Tallinna Levadia (endine TKSK), aga alates 2010. aastast on kuulunud kuldmedalid ainult Pärnu naistele. "Me võtsime lihtsalt tiitli endale ja enam teistele ei andnud. Kujutad ette, kaheksa aastat järjest! See on nagu kaks olümpiaadi. Kõik imetlevad, kui keegi kaks-kolm korda järjest olümpiamedali võidab. See on olnud metsik töö mitte ainult Pärnu mängijatelt, vaid ka treenerilt ja klubi juhtkonnalt," kiitis Morkovkina.

Kokkuvõttes võitis ta pikal Pärnu JK perioodil (2000-2017) seega 12 meistrikulda. "Ükskõik, mis ka ei juhtuks - põlvkonna, treenerite, juhtkonna vahetus -, minu süda jääb Pärnuga. Armusin sellesse võistkonda ja sellesse linna, jään alati fänniks," lubas Morkovkina.

Treenerina oleks väga karm

Seda, kui palju võistkondlikke ja individuaalseid medaleid ja auhindu Nastja kokkuvõttes karjääri jooksul pälvis, ei suuda ilmselt keegi kokku lugeda. Ka oma viimaselt võistluselt - Aastalõputurniir 2017 - teenis ta parima mängija auhinna ja hõbemedali. Küsimusele, kus ta oma jalgpallivarandust hoiab, vastas ta: "Pool on Narvas, pool on Pärnus. Ema kogu aeg räägib, et võta siit [Narvast] oma koli ära (naerab)."

Lisaks kõigele muule teenis Morkovkina 2016. aastal Pärnu linna parima naissportlase tiitli. "Pärnu linna parima sportlase auhind tuli minu jaoks šokina. See oli täiesti ootamatu ja väga suur tunnustus, mis tegi minu auhinnakapi täiuslikuks."

Kaheksa korda Eesti parima naisjalgpalluri tiitli saanud Morkovkina oli aastail 2015-2017 imelikul kombel ise üks 12 valijast, kes parima välja selgitasid. Tänu ülejäänud 11 valijale pääses ta kõigil kolmel aastal esiviisikusse. "Enda eest ei saa hääletada, aga see on suur au, kui minu käest arvamust küsitakse, ja ma hea meelega jagan seda," ütles ta.

Morkovkina oma karjääri viimasel Aastalõputurniiril. Foto: Brit Maria Tael

Eelnevalt kuuel järjestikusel (2011-2016) aastal meistriliiga parima väravaküti tiitli teeninud Morkovkina jagas oma viimasel hooajal täpsusküttide edetabelis alles 6.-8. kohta. "Kui oled pidevalt löönud palju väravaid ja mingil hetkel enam ei löö, siis loomulikult kõik küsivad, et mis juhtus - kas hooaeg, enesetunne või füüsiline vorm on halb? Aga mina arvan, et sel hooajal oli ühtlane võistkond just meie trumbiks. Väravaküttide tabeli esikolmikusse meist keegi ei saanud, kuid järgmised viis kohta hõivasid meie inimesed, kellel oli üsna sarnane kogus väravaid," selgitas Morkovkina.

Tema karjääri viimases liigamängus katkes Pärnu rohkem kui nelja aasta pikkune võitude seeria, kui Tallinna Flora napsas tänu üleaja väravale 1:1 viigi. Morkovkina ise vahetati välja 86. minutil, kui Pärnu juhtis 1:0. "Pärast seda, kui mina välja läksin, Flora viigistas - võib-olla on selline karjääri lõpp isegi sümboolne," märkis ta.

Karjääri lõpetamise peale oli ta tegelikult mõelnud juba varem: "Juba kaks aastat tagasi, kui mul oli tervisega probleeme, kahtlesin, et kas jätkan. Otsustasin siis jätkata. Sel aastal mõtlesin hooaja ettevalmistusel, et võtan ennast veel üheks aastaks kokku ja siis lõpetan. Võistkonnas tüdrukud juba teadsid, et see on minu viimane aasta. Sel aastal oli väga raske ennast igaks mänguks koguda, aga tulemus oli hea - tulime meistriks."

Karjääri viimase Aastalõputurniiri ajal olid Morkovkinal lõpetamise-emotsioonid juba taandunud: "Tunne on vaba ja mõnus - pärast tänast ei peagi enam putsasid jalga panema. Praegu on jalad nii valusad, et putsad tulevad raskustega jalga. Kontsakingi pole enam üldiselt võimalik kanda."

Küsimusele, mida ta edasi teeb, vastas Pärnu JK legend: "Mängin golfi! Juba ammu tahtsin. Trennide, laagrite ja mängude pärast ei näinud ma suve, sest elus peab lihtsalt millegi saavutamiseks tegema valikuid. Meil olid võistkonnaga suurepärased aastad just sellepärast, et treenisime ja tahtsime olla ainult parimad."

Võimaliku treeneriameti kohta kostis Morkovkina: "Ma olen selline inimene, kes nõuab oma trennikaaslastelt väga palju. Kardan, et oleksin väga karm treener, ja sellepärast ma ei julge (naerab)."

Läinud kevadest saadik kuulub Morkovkina Eesti Jalgpalli Liidu juhatusse. "Aivar Pohlak isiklikult kutsus," selgitas ta sinna sattumist. "See on juhatuses minu esimene aasta ja ma praegu alles elan sisse. Mulle seal väga meeldib. Ma ei ole elu sees nii palju jalgpalli kohta uurinud nagu praegu. See on metsik töö, mida Eesti Jalgpalli Liit teeb, et jalgpallielu paremaks muuta, ja ma imetlen neid inimesi."

Kommentaarid

REGISTREERITUD (0)
ANONÜÜMNE (7)

Registreeritud kasutajate kommentaare ei ole.

SARDIINIASSE - KOGU SAAGA!
AMETLIK: Ragnar Klavani karjäär jätkub Itaalia kõrgliigas
PIIRILINNAS
TAMMEKA VÕIMUTSES
HOOAJA EELVAATED
EILE VÄLJAS
RISTNURK
VIIMASED PILDIGALERIID
REKLAAM
PREMIUM LIIGA
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
22
16
6
0
77:22
54
2.
21
15
4
2
68:18
49
3.
22
14
5
3
68:16
47
4.
23
11
5
7
52:36
38
5.
23
10
5
8
35:33
35
6.
22
7
6
9
37:47
27
7.
22
6
4
12
34:38
22
8.
23
4
2
17
20:72
14
9.
23
3
5
15
15:69
14
10.
21
1
6
14
19:74
9
TEAD ROHKEM?

Aita Soccernet.ee kajastust paremaks muuta.

Saada uudisvihje uudised@soccernet.ee!

PREMIUM LIIGA SUVISED LIIKUMISED

Premium liigas aset leidnud üleminekuid ja nendega seotud kuulujutte saad vaadata SIIT.

MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK