Veinigurmaanist vutilegend (8)
Milani, Juventuse ja Itaalia koondise legend Andrea Pirlo mängib laupäeval juba oma neljandas Meistrite liiga finaalis.
Veel pole päris selge, mida värskelt 36-aastaseks saanud keskväljamaestro järgmisel hooajal teeb, kuid tugevalt sahistatakse sellest, et mees on oma karjäärile suures jalgpallis joont alla tõmbamas ning siirdumas kas Ameerikasse MLS-i või Katari liigasse.
Pirlo järjekordse suure mängu ning võimaliku lõpetamise puhul ongi Soccernet.ee-l mehe fännide ja kõikide teiste jalgpallihuviliste jaoks eriline pakkumine - meie Facebooki mängus osaledes võid võita endale eksklusiivse Pirlo eestikeelse autobiograafia "Mõtlen, järelikult mängin", mida kaunistab mehe enda autogramm! Lisaks allkirjastatud koopiale lähevad loosi veel kaks Pirlo raamatut.
Tähelepanu keskpunktis
Bresciast pärit Pirlo on kogu oma karjääri vältel, juba noorest peast alates, nautinud "erilise" mängumehe staatust. Juba Brescia U-17 meeskonna eest teistest mitu aastat nooremana mängides tõmbas see mees endale nii vastaste kui ka teiste treenerite erilise tähelepanu. Lausa sedavõrd erilise, et toona Atalanta noori treeninud, kuid hiljem Itaalia koondist tüürinud Cesare Prandelli mäletab 15-aastast Pirlot, kes tema meeskonda kimbutas.
Tähelepanu keskmes olemine on Pirlole südamelähedane olnud tema kogu karjääri jooksul - isegi palju rohkem rahast. Tänu korraliku metalliäri loonud isale ei ole Pirlo kunagi pidanud lepinguläbirääkimistel nõudma hiigelsummasid ning on alati saanud esikohale asetada omaenda õnne meeskonnas.
Nii otsustaski ta 2011. aastal pärast kümmet hooaega Milanis särki vahetada ning liituda Juventusega - punamustas vormis oleks ta jätkanud reamängijana, kuid Pirlo hing on selline, mis ei oleks taolise sündmuste käiguga rahuldunud. Juventusesse liikumine oli õige otsus - viimase nelja aastaga neli tiitlit, millele võib täpiks I peal saada veel laupäeval toimuv Meistrite liiga finaal...
Meistrite liiga finaalist on Pirlol sealjuures väga erinevaid mälestusi - aastatel 2003 ja 2007 tuli ta Milani särgis võitjaks, kuid kuulus Istanbuli lahing täpselt nende kahe triumfi vahel, aastal 2005, jääb meelde ilmselt igale Milani ja igale Liverpooli poolehoidjale.
"2005. aasta Meistrite liiga finaal, mille Liverpool võitis Milani vastu olles jäänud null-kolm kaotusseisu, tegi mind hingetuks. Kuue minutiga määriti meile pähe kolm väravat. Kaotasime penaltitega ilmselgelt selle eesel-baleriini Dudeki süül, kes väravavahina enne tõrjet meid oma tantsusammudega segadusse ajas."
Milani asemel Real või Barcelona
Kõik oleks võinud olla aga hoopis teistmoodi, kui Milan poleks 2001. aastal viimasel hetkel Pirlo eest pakkumist teinud. Või kui mees oleks 2006. aastal Madridi Realiga liitunud. Või Pep Guardiola kutsel Barcelonasse siirdunud.
Hispaania suurklubid on Pirlo elus olnud olulisel kohal hoolimata sellest, et kummagi klubi eest pole ta lõppude lõpuks murul kunagi mänginud. Kui 2006. aastal Reali minemine aktuaalne oli, oleks Pirlo Milani särgi Reali oma vastu vahetanud silma pilgutamata.
"Ma oleksin jooksujalu Reali läinud. Realis on rohkem võlu kui Milanis, rohkem tulevikku, rohkem veetlust, rohkem kõike, kui hirm vastasmeeskonna ees välja jätta."
Kõikide mängija
Aga kõigist klubidest - Bresciast, Interist, Regginast, Milanist ja Juventusest - enam kuulub Pirlo süda Itaalia koondise sinise särgi sisse. Ja seda teavad kõik itaallased, kes hoolimata Serie A maanilisest fännikultuurist vahel isegi rivaalide ridades mängivale poolkaitsjale plaksutavad, selle asemel, et ta sõimuvalanguga üle kallata.
Lisaks klubidega kõikide suuremate ja tähtsamate tiitlite saavutamisele õnnestus Pirlol 2006. aastal võita ka see kõige-kõige ihaldatum karikas - Berliini Olümpiastaadionil tõstis Itaalia koondis enda pea kohale MM-tiitli, kusjuures finaali otsustavas penaltiseerias lõi itaallastest esimesena sisse just Pirlo. Samal staadionil mängitakse ka selle aasta Meistrite liiga finaal - kas ajalugu kordub?
"Olin karistusalas, õhupuuduses. Võtsin palli, mõõtsin, kui palju pinget mul lasub. Ma ei näinud Buffoni pilku, kuigi püüdsin seda tabada. Mulle oleks kasvõi üks ta noogutus marjaks ära kulunud, kasvõi üks viibe, üks lendnõuanne. Kuid Gigil ei olnud sel hetkel minu murepilvede jaoks aega, ta oli oma tähelepanu koondanud enda omadele."
Kuigi mees plaanis pärast 2014. aasta MM-i oma koondiseputsad varna riputada, otsustas ta Itaalia koondist juhendama asunud Antonio Conte käe all edasi pallida ning oma kodumaa ka 2016. aasta EM-ile aidata.
Katar tähendab karjääri lõppu
Kui hetkel liiguvad kuulujutud Pirlo Katari siirdumisest, siis tegelikult on araablased meest noolinud juba ka varem - just ühte sellist kohtumist kirjeldab mees oma raamatu viimases peatükis.
Kuigi katarlased lubasid Juventuse number kahekümne ühele kokku kõik maad ja mered, otsustas Pirlo pakkumise toona ikkagi tagasi lükata, mööndes aga, et talle jäi Katari meeste tegutsemisest hea mulje.
"Tänud tõepoolest, aga ma ei saa. Teie juurde tulemine tähendaks karjääri lõppu, kuid ma loodan veel heal tasemel mängida nii Euroopas kui ka Itaalias. Juhul, kui ma meelt peaksin muutma, annan teile elumärki paari aasta pärast."
Kas nüüd on "paari aasta pärast" käes?
Loe Pirlo raamatust "Mõtlen, järelikult mängin" veel muuhulgas:
- millise meeskonnaga on mees alati FIFA-t mänginud
- milliseid vempe visati hotellides temperamentsele Gennaro Gattusole
- kuidas Gattuso oma meeskonnakaaslasi söögilauas niimoodi vigastas, et need mänge vahele pidid jätma
- millise Inglismaa klubiga oli Pirlo liitumisele lähedal
- miks kannab mees numbrit 21
- miks lõi Pirlo 2012. aasta EM-il Inglismaale panenka-penalti
...ja palju-palju muud!
Kui sa aga oma loosiõnne ei usu, siis saad Pirlo raamatut soodushinnaga hankida Apollo ja Rahva Raamatu raamatupoodidest!
gerrard, lamps, pirlo, xavi
kuradima kahju on!
