Inglismaa klubid ostavad kümnete miljonite eest tundmatuid noori. Mis skeemid need olgu? (0)
Premier League'i fännid võisid 22. juunil ärgata üles, sukelduda internetiavarustesse ja mõelda, kas üleminekuaken saab kohe läbi - osad klubid ostsid mängijaid mõneti arusaamatute summade eest. Teadupärast lõppeb üleminekuaken alles 1. septembril, aga 30. juunil oli veidi olulisem tähtaeg.
Aston Villa ja Everton ostsid teineteiselt ligi 11 miljoni euro eest kaks klubis treenitud mängijat - Tim Iroegbunami (20) ja Lewis Dobbini (21). Esimene on Premier League'is mänginud kokku 12 matši, teisel on neid kogunenud 15. Samal päeval teatas Fabrizio Romano, et Chelsea ostis Villalt 22,5 miljoni euro eest Omari Kellymani (18), kes on kokku esindusmeeskonna eest mänginud kuus mängu ja kõigest 153 minutit ...
Seejärel kinnitas BBC, et Chelsea äärekaitsja Ian Maatsen (samuti klubis treenitud mängija) siirdus 44 miljoni euro eest Villasse. Nii nagu Iroegbunami ja Dobbini üleminekud, on ka Kellymani ja Maatseni omad kaks eraldiseisvat tehingut.
Samal ajal plaanisid sarnaseid tehinguid Everton ja Newcastle United. Everton tahtis 19-aastast poolkaitsjat Yankuba Mintehit, Newcastle vaatas omakorda Dominic Calvert-Lewinit. Aga need diilid läksid paar päeva hiljem ootamatult luhta. Juuni lõpus sai Newcastle siiski oma raha kätte, kui müüs Mintehi ligi 39 miljoni euro eest Brighton & Hove Albionile.
30. juuniks pidid klubide rahaasjad olema korras, et mahtuda kasumi ja jätkusuutlikkuse eeskirjade (PSR) raamidesse.
Veidrad tehingud ajasid osad klubid pahaseks. BBC teatas, et neile teadaolevalt oli üks Premier League'i klubi lausa niivõrd mures, et kavatses liiga juhtkonnalt selle kohta aru pärida. Aga reaalset põhjust virisemiseks ju tegelikult polnud ega ole, sest kõik on reeglitega kooskõlas.
Miks sellised üleminekud?
Et klubid ei elaks üle oma võimete ja ei kuulutaks välja pankrotti - nagu näiteks 2010. aastal toona Premier League'is mänginud Portsmouth -, on PSR-i reeglite kohaselt maksimaalne lubatud kahjum kolme aasta peale 105 miljonit naelsterlingut (124 miljonit eurot). Kriitikud, nende seas ka Villa kaasomanik Nassef Sawiris, on öelnud, et sellised reeglid kaitsevad rikkaid ning on nende vastu, kes ei kuulu suurde kuuikusse (seal on mõlemad Manchesteri klubid, Liverpool, Arsenal, Chelsea ja Tottenham Hotspur).
Veidrad üleminekutasud tekitasid 22. juunil sotsiaalmeedias spekulatsioone, et klubid otsustasid teha koostööd, et üksteist PSR-i reegilte osas aidata. On arusaadav, miks seda arvatakse. Esiteks ajastus: 30. juuni oli sel hetkel kõigest nädala kaugusel. Teiseks: klubis treenitud mängijate müük liigitub puhta kasumi alla. Kolmandaks: see, palju klubi mängija eest maksab, jaotatakse lepinguaastate peale laiali (maksimaalselt viis aastat). Seega kui klubid ostavad teineteiselt mängijaid - eriti just klubis treenitud mängijaid -, siis see toob neile PSR-i reeglite lõikes korraliku kasumi.
Neljandaks: neljal nimetatud klubil oli (väidetavalt) raskusi PSR-i raamidesse mahtumisega.
Everton ei mahtunud raamidesse hooaegadel 2021-22 ja 2022-23, mistap sai kaks eraldiseisvat karistust. Kuna eelmisel finantsaastal (juunist juunini) kaotati 106 miljonit eurot, siis klubi teatas, et peab suvel mängijad müüma. Lisaks eelpool mainitud Dobbinile müüdi Ben Godfrey üheksa miljoni eest Atalantasse.
Aston Villa can confirm that Douglas Luiz has joined Juventus. 🟣 — Aston Villa (@AVFCOfficial) June 30, 2024
Villa on öelnud, et nad mahuvad PSR-i raamidesse. Aga et eelmisel finantsaastal oli kahjum üle 140 miljoni euro, siis Inglismaa meedia spekuleeris, et nad peavad müüma mängijaid, kuigi pääsesid 42-aastase vahe järel taas Meistrite liigasse. Seepeale otsustas Villa, et teeb vahetustehingu selles vallas väga osava Juventusega: poolkaitsja Douglas Luiz müüdi ligi 51 miljoni euro eest Itaaliasse, vastu osteti kokku 22 miljoni euro eest ääreründaja Samuel Illing-Junior ja poolkaitsja Enzo Barrenechea.
Chelsea on samuti öelnud, et nad mahuvad PSR-i raamidesse, kuid viimases aruandes oli nende maksude-eelne miinus 106 miljoni euro juures. BBC kirjutas, et osade ekspertide sõnul pidid Sinised müüma mängijaid, et mitte sattuda pahandustesse. Seepeale müüs klubi umbes 24 miljoni euro eest Omari Hutchinsoni värskelt Premier League'i tõusnud Ipswich Townile ning äärekaitsja Lewis Halli 33 miljoni euro eest Newcastle'ile. Lisaks ostsid nad ligi 35 miljoni euro eest Leicester City poolkaitsja Kiernan Dewsbury-Halli ning viie miljoni eest Barcelona ründaja Marc Guiu.
Newcastle'il on küll Saudi Araabia omanikud, aga nad ei ostnud tänavu jaanuaris ühtegi uut meest, sest klubi kartis, et nad ei mahu muidu PSR-i raamidesse. Lisaks on nad öelnud, et peavad suvel müüma mõne tippmehe, et vältida probleeme. Seda nad ka juuni lõpus tegid: lisaks Mintehile müüdi üle 40 miljoni euro eest Nottingham Forestile Elliot Anderson. Ise ostsid nad Chelsealt Halli.
Viiendaks: mõneti kosmilised üleminekutasud. Chelsea tundis Kellymani vastu suurt huvi, aga kas on loogiline, et nad maksid tema eest üle 20 miljoni euro, kui Villa soetas ta paari aasta eest Derby Countylt vähem kui miljoni eest? Noh, Chelsea ostis mullu suvel Man Citylt 47 miljoni euro eest Cole Palmeri, kes osutus suurepäraseks täienduseks, aga ta oli selleks hetkeks mänginud helesiniste eest üle 40 mängu. Kellyman on platsile saanud vaid kuus korda.
Arthur and Miralem Pjanic will both have medicals tomorrow ahead of a swap deal between Barcelona and Juventus, according to multiple reports pic.twitter.com/Xf63VqTylA
— B/R Football (@brfootball) June 27, 2020
Tuttav praktika
Sarnast laadi üleminekud pole uus nähtus. Vast tuntuim säärane sahkerdamine leidis aset 2020. aastal, kui Juventus müüs Barcelonale 60 miljoni euro eest poolkaitsja Miralem Pjanici ja sai ise 80 miljoni eest vastu Arthur Melo. Juventus, kes rikkus teisigi finantsreegleid, sai nii UEFA-lt kui Itaalia jalgpalliliidult karistada, Barcelona pääses puhtalt. Mõlemad klubid jooksid UEFA rahalise ausa mängu reeglite (FFP) tähtajaga võidu. PSR on Premier League'i enda versioon FFP-st.
PSR-i reeglites on halle alasid leidnud ka Chelsea, kui müüs mullu kevadel kaks klubile kuuluvat hotelli sõsarettevõttele ligi 85 miljoni euro eest. Sama aasta suvel ostis Chelsea suure summa eest mängijaid ning jaotas üleminekukulud väga pika aja peale. Tol korral see töötas, aga pärast seda lõi Premier League selle tagaukse kinni, kui piiras ostutasu jaotamise viie aasta peale.
See, kas kõik aktiivsed klubid, keda oli veel, jõudsid PSR-i määradesse, pole avalikkusele veel teada. Eelmist hooaega vaadates on tõenäoline, et potentsiaalsed karistused tulevad alles talvel või siis järgmisel hooajal.
