Meistrite liiga 1/8-finaali avamängus alistas Atletico Madrid tänu keskkaitsjate Jose Maria Gimenezi ja Diego Godini 78. ja 83. minuti väravatele 2:0 Torino Juventuse.

Kuigi esimene poolaeg lõppes 0:0 viigiga, ei sarnanenud Wanda Metropolitano staadionil peetud kohtumine kuidagi teisipäevase Liverpool – Müncheni Bayern duelliga, kus õigeks andmiseks ei läinudki. Atletico ja Juventuse pakutud intensiivsus oli kõrge ning põnevaid episoode sündis mõlema värava all.

Kohtunik Felix Zwayer määras kodumeeskonnale penalti, aga muutis selle VAR-iga konsulteerimise järel karistuslöögiks, sest kontakt leidis aset väljaspool trahvikasti. VAR sekkus ka teisel poolajal, kui Zwayer tühistas Atletico värava.

Juventus valdas küll rohkem palli (62:38) ja sooritas rohkem pealelööke (15:13, väravaraamidesse 3:5), ent sajaprotsendilisi võimalusi erinevalt Atleticost tekitada ei suudetud ja koju sõidetakse keerulises seisus. Soccernet.ee kolm tähelepanekut kohtumisest:

1. Atletico vankumatus ja Uruguai garra charrua!

Oleme ausad, Atletico arvamus VAR-ist on ilmselt kehvapoolne, sest esmalt jäeti nad ilma penaltist ja siis ka väravast. Samas olid mõlemad otsused õiglased. Diego Costale ei tehtud viga karistusalas ja Alvaro Morata tõukas enne palli peaga võrku löömist Giorgio Chiellinit kätega selga. Säärased emotsionaalsed paugud, kui juba käes olnud preemia tagasi võetakse, võivad meeskonna murda.

Atletico vankumatus oli aga esmaklassiline. Kuna ründajatel polnud hea päev – nii Diego Costa kui ka Antoine Griezmann jätsid üks-üks olukorrad realiseerimata –, siis pidid särama teised mehed. Nendeks olid seekord uruguailastest keskkaitsjad Jose Maria Gimenez ja Diego Godin.

Kahekordse maailmameistri Uruguai jalgpalli defineerib ja inspireerib garra charrua meelsus. Täpne definitsioon puudub, sest on igaühe jaoks erinev, aga laias laastus tähistab garra charrua püsivust, võitluslikkust ja jäägitut pühendumust.

Gimenezi ja Godini väravad sündisid just nimetatud omadustele tuginedes. Neis tabamustes ei peitunud erilist virtuooslikkust, vaid skoori tehti eelkõige tahtega. Uruguailased on garra charrua üle tohutult uhked. Põhjusega, tõestasid kaks Atletico keskkaitsjat.

Diego Simeone celebrating Atletico's goal. pic.twitter.com/ffxEwEp5rK

— Roy Nemer (@RoyNemer) February 20, 2019

2. Istung Ronaldo ja Dybala küsimuses jätkub.

Inglased armastavad öelda: on olemas valed, suured valed ja neile järgneb statistika. Säärane montypythonlik sarkasm on jalgpallis kahtlemata õigustatud, sest tegemist on võistkondliku sportmänguga, mille tõlkimine objektiivseks ja ammendavaks statistikaks on võrrand, mis siiani lahendamata.

Samas ei tähenda see, et statistikast midagi välja ei saaks lugeda. Paulo Dybala lõi eelmisel hooajal Serie A-s Juventuse kasuks 22 väravat, aga on tänavu, kui meeskonda kuulub ka Cristiano Ronaldo, jõudnud sihile vaid kolmel korral. Küsimus, kas need kaks meest korraga platsile mahuvad, on olnud õhus hooaja algusest saadik ja üpris tihti on peatreener Maximiliano Allegri lahendanud olukorra emba-kumba (reeglina Dybalat) vahetusse jättes.

Nädala eest esitati Allegrile see küsimus taas ja Juventuse neli aastat järjest Itaalia meistritiitlini viinud treener vastas: "Ronaldo ja Dybala võivad koos mängida küll ja seda nad ka teevad, aga vajame kõigilt tugevat tööd, et meeskond tasakaalus hoida." Täna olidki mõlemad mehed algkoosseisus ja Mario Mandzukic kah.

Istung antud küsimuses jätkub, sest tänase mängu põhjal ei saa kummalegi lahendusele – niimoodi saab või niimoodi ei saa – lõplikult alla kirjutada. Ei tõttaks kritiseerima ka Juventuse balanssi, sest mõlemad väravad sündisid standardolukordadest, kus ei saa osundada rünnak-kaitse tasakaalu puudumisele või kehvadele üleminekutele, vaid konkreetses episoodis kaotatud duellidele.

0:2 kaotus tähendab, et Juventus peab kordusmängus minema platsile ahnelt, julgelt ja ründavalt, mis toetab pigem loogikat, et kõik kahurid – Dybala, Ronaldo, Mandzukic – on taas põhikoosseisus.

3. Ronaldo viis sõrme, aga kes naerab viimasena?

Vaevalt see kedagi üllatas, et Atletico publik oli eriti verine Ronaldo suhtes. Üheksa eelmist hooaega Real Madridis mänginud portugallane saigi esimesel poolajal kuulda üht koma teist. Ning kui Ronaldo pärast talle tehtud, aga vilistamata jäänud viga murule jäi, paisusid solvangud eriti häälekaks. "Maksa maksud ära!" skandeeriti Ronaldole, viidates tema hiljutisele kohtukaasusele, kus ta tunnistati süüdi maksudest kõrvalehoidmises.

Ronaldo reaktsioon oli näidata tribüünile naeratades viite sõrme, tähistamaks karjääri jooksul võidetud viite Meistrite liiga tiitlit, millest kaks on tulnud finaalides Atletico vastu. Just selline peabki jalgpall olema. Kui aasid, ole valmis ka aasituks saama. Ning lõpuks pannakse asi paika platsil.

Kes selles duellis viimasena naerab, selgub osaliselt kolme nädala pärast Torinos peetava kordusmängu tulemusel. Kui Atletico suudab eduseisu kaitsta, siis säilib neil ülimalt magus perspektiiv, sest tänavune finaal mängitakse Wanda Metropolitanol. Ning kui Atletico suudaks tänavu Meistrite liiga võita, siis järgmisel hooajal analoogses situatsioonis need Ronaldo viis sõrme enam hinge ei läheks. 

⚽🌟 What a beautiful European night at the Wanda @Metropolitano that was! 😊#AúpaAtleti #AtletiJuve #UCL pic.twitter.com/EYHqiD074i

— Atlético de Madrid (@atletienglish) February 20, 2019