Ancelotti õrritas inglasi: raha on teil palju, aga kus on tulemused? Numbrid räägivad siiski Inglismaa kasuks (3)
Meistrite liiga veerandfinaali avamängus Chelsea vastu 2:0 eduseisu haaranud Real Madridi peatreeneril Carlo Ancelottil oli inglastele varuks torge - suur raha on koondunud Premier League'i, aga tulemused ei kipu tema meelest seda arvestades järele tulema.
Ancelottilt küsiti enne tänaõhtust liigamängu Cadiziga, kas tema meelest on aus, et Manchester Cityt peetakse Meistrite liiga võidusoosikuks. City seljatas veerandfinaali avakohtumises 3:0 Müncheni Bayerni ja on juba sarnaselt tiitlikaitsjale Realile ühe jalaga poolfinaalis.
"Mind see ei häiri. On tõsi, et Inglismaal leidub klubisid, kes saavad Euroopas väga hästi hakkama. Seega pole üllatav, kui mõnda neist, antud juhul Manchester Cityt, suursoosikuks peetakse," arutles Ancelotti. "Ometigi arvan, et vahed on väikesed ja ka teised riigid püsivad konkurentsis. Hispaaniast jõudis mullu kaks klubi poolfinaali, sel aastal on veernadfinaalides kolm Itaalia meeskonda."
Tema sõnul on kõik Euroopa tippliigad konkurentsivõimelised. "Inglased arvavad, et neil on tugevaim ja kõige imelisem liiga maailmas. Aga kui nad Euroopas mängivad, hakkavad palju väiksema rahakotiga klubid neile tublilt vastu," sõnas Ancelotti. Kui palju on tema arvamuses hinnangut ja kuivõrd toetavad seda faktid?
Esikümnes neli Inglise klubi, aga tipp kuulub teistele
UEFA viimase kümne aasta klubikoefitsiendi tabelit juhib kindlalt Real Madrid, mis pole ka ime, sest selle aja jooksul on võidetud viis Meistrite liiga tiitlit. Neile järgnevad Bayern, Barcelona ja Juventus, parima Inglismaa klubina on Chelsea viiendal kohal. Esikümnesse mahuvad ka Atletico Madrid ja PSG, ülejäänud Inglismaa kolmiku ehk Manchester City, Liverpooli ja Manchester Unitedi leiab alles esikümne lõpust.
Samas on Inglismaa klubisid esikümnes ikkagi neli, Hispaania omi kolm ning Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Itaaliast on suutnud stabiilselt tipus püsida vaid üks meeskond. Nii on Inglismaa kindlal esikohal ka siis, kui vaadata viimase viie aasta riikide koefitsienti - praegu on Inglismaa klubid viie aasta lõikes kogunud 106,998 punkti, edestades teisel kohal olevat Hispaaniat (91,284) ning kolmandal kohal olevat Saksamaad (81,856) üpris selge vahega. Järgneb Itaalia (78,354), aga esineliku järel tuleb vahe sisse Prantsusmaa (61,164) koha pealt, kes edestab kuuendal kohal olevat Hollandit (59,300) juba õige napilt.
Never lose it 😏#UCL pic.twitter.com/IxwCDATlHs — UEFA Champions League (@ChampionsLeague) April 12, 2023
Kui võtta võrdluseks eelnenud viisaastak ehk ajavahemik 2014-18, on kõige märkimisväärsem, et Hispaania on loovutanud esikoha inglastele. Toona juhiti tabelit veel kindlamalt kui inglased praegu, sest Hispaanial oli viie aasta peale punkte koos samuti 106,998, ent Inglismaal teisena vaid 79,605. Järgnesid väikeste vahedega Itaalia ja Saksamaa, pisike vahe tuli taas sisse viiendal kohal oleva Prantsusmaaga.
Eelarve teistest kordades suurem
Et inglastel on kasutada suurim rahakott, pole mõistagi mingi küsimus. Mullu suvel tegi üleminekuinfot haldav portaal Transfermarkt lühikese kokkuvõte, millest selgus, et Premier League'i klubid kulutasid suvega 1,33 miljardit naela. Seda oli enam-vähem sama palju kui kolme järgmise tippliiga ehk Serie A, Bundesliga ja La Liga kulutused kokku. Kui lisada ka Ligue 1, jäid ülejäänud nelja tippliiga ostusummad 540 miljoni ja 336 miljoni naela vahemikku ehk Inglismaa klubide finantsvõimekus on konkurentide omast laias laastus kolm-neli korda suurem.
Arvestatava osa sellest moodustab mõistagi asjaolu, et erinevalt teistest tippliigadest võivad endale suuroste lubada isegi Inglismaa kõrgliiga tagumise otsa klubid, rääkimata keskmikest. Näiteks La Liga suvistest kulutustest koguni 38% jääb Barcelona arvele, samamoodi suudab Saksamaal Bayerni rahakotiga mingilgi määral võistelda vaid Dortmundi Borussia ja Prantsusmaal pole viimase kümnendi lõikes vastast PSG-le.
Realil on tiitlid, kuid Albion hingab kuklasse
Sportlikku külge ehk Meistrite liiga edu vaadates on esmapilgul viimase kümnendi selge valitseja Hispaania. Real Madrid on viimasest kümnest tiitlist võitnud viis, korra on kroonitud Barcelonat, kahel korral on finaalis mänginud Atletico. Sakslased korraldasid Bayerni ja Dortmundi osalusel 2013. aastal omavahelise finaali, aga pärast seda on lõppmänguni jõudnud vaid Bayern 2020. aastal. Itaallastest on finaalini küündinud vaid Juventus, kuid seda kahel korral.
Et Inglismaa on lisaks rahakotile teinud sammu edasi ka tulemuste vallas, kinnitab asajolu, et viimasel viiel hooajal on finaalis alati olnud vähemalt üks Inglismaa klubi ning 2019. ja 2021. aastal oli tegu sootuks Inglismaa siseasjaga. Märkimisväärne on siinkohal aga see, et kui ühestki teisest riigist pole suutnud finaali küündida rohkem kui kolm eri klubi, siis inglastel on neid kõige rohkem, neli - Liverpool kolmel korral ning korra Tottenham, Chelsea ja Manchester City.
Kui võtta edu piiriks jõudmine veerandfinaali, eristub teistest samuti Hispaania. Seejuures on enne tänavust hooaega viimase tosina aasta jooksul peale Reali, Barcelona ja Atletico nii kaugele küündinud ka näiteks Malaga, Sevilla ja Villarreal. Inglismaa klubidest on peale eelmises lõigus mainitud nelja finalisti olnud vähemalt kaheksa hulka pääsemine kohane veel ka Manchester Unitedile ja Leicesterile, sakslastest on peale Bayerni ja Dortmundi nii kaugele suutnud jõuda Schalke, Wolfsburg ja Leipzig.
Itaalia hädad
Teistest eristub viimase tosina aasta lõikes - just nii palju on möödas Interi 2010. aasta triumfist ehk viimasest korrast, kui saapamaa klubi Meistrite liiga võitjaks krooniti - aga selgelt Itaalia. Nagu mainitud, on selle aja jooksul finaali jõudnud vaid aastaid kodust jalgpalli valitsenud Juventus, aga isegi poolfinaalidessegi on kogu selle aja jooksul peale nende pääsenud veel vaid üks klubi, kui 2018. aastal mängis seal Roma.
A sensational performance under the Anfield lights ⚡️⚡️
All the goals from our 5-2 win over Roma from #onthisday in 2018 ⚽️ pic.twitter.com/0MDOvkpalf — Liverpool FC (@LFC) April 24, 2020
Veerandfinaali on tosina aasta jooksul peale Juventuse ja Roma jõudnud küll veel ka Inter, Milan ja Atalanta, kuid ühtekokku on itaallased nii kaugele küündinud vaid üheksal korral. Võrdluseks on Hispaanial see number 29, Inglismaal 21 ja Saksamaal 17. Itaaliat edestab selle perioodi jooksul veerandfinaalikohtade arvult napilt isegi Prantsusmaa, sest PSG, Marseille, Monaco ja Lyon on nelja peale kokku kaheksa hulka pääsenud kümnel juhul.
Tänavune hooaeg, kui veerandfinaali jõudsid nii Milan, Inter kui ka Napoli, on Itaalia parim pärast 2006. aastat, mil kaheksa hulka pääsesid nii mõlemad Milano klubid kui ka Juventus. Kahel viimasel hooajal pole Itaalia klubisid kaheksa seas üldse olnud, eelnenud kümne hooaja peale suutis vaid korra nii kaugele murda kaks klubi.
Kaks vägevat viisaastakut
Ent tulles tagasi Ancelotti väite juurde, on paslik võrrelda viimast viit ja neile eelnenud viit aastat. Kui võtta Euroopa viie tippliiga klubide kokkuleppeliseks edu piiriks taas Meistrite liiga veerandfinaali jõudmine, suutsid vahemikus 2013-17 seda teistest paremini ülivõimsalt hispaanlased.
- 2012-13: veerandfinaalis kolm klubi Hispaaniast (Real, Barcelona, Malaga), kaks Saksamaalt (Bayern, Dortmund), üks Itaaliast (Juventus) ja üks Prantsusmaalt (PSG)
- 2013-14: veerandfinaalis kolm klubi Hispaaniast (Real, Barcelona, Atletico), kaks Saksamaalt (Bayern ja Dortmund), kaks Inglismaalt (Chelsea, Man United) ja üks Prantsusmaalt (PSG)
- 2014-15: veerandfinaalis kolm klubi Hispaaniast (Real, Barcelona, Atletico), kaks Prantsusmaalt (PSG, Monaco), üks Saksamaalt (Bayern) ja üks Itaaliast (Juventus)
- 2015-16: veerandfinaalis kolm klubi Hispaaniast (Real, Barcelona, Atletico), kaks Saksamaalt (Bayern, Wolfsburg), üks Inglismaalt (Man City) ja üks Prantsusmaalt (PSG)
- 2016-17: veerandfinaalis kolm klubi Hispaaniast (Real, Barcelona, Atletico), kaks Saksamaalt (Bayern, Dortmund), üks Inglismaalt (Leicester), üks Itaaliast (Juventus) ja üks Prantsusmaalt (Monaco)
Inglismaa klubid pääsesid selle viieaastase perioodi jooksul seega veerandfinaali vaid neli korda, poolfinaali kaks korda ja finaali mitte kordagi. Võrdluseks olid Hispaania vastavad tulemused 15, 10 ja 6, Saksamaal 9, 5 ja 2, Itaalial 3, 2 ja 2 ning Prantsusmaal 6, 1 ja 0.
Järgmise viisaastaku jooksul on Inglismaa klubid aga teinud võimsa hüppe, möödudes isegi hispaanlastest. Eelmises lõigus toodud tulemused on Inglismaal selle perioodi jooksul 13, 7 ja 6, Hispaanial 10, 5 ja 2, Saksamaal 6, 3 ja 1, Itaalial 3, 1 ja 0 ning Prantsusmaal 3, 3 ja 1.
- 2017-18: veerandfinaalis kolm klubi Hispaaniast (Real, Barcelona, Sevilla), kaks Inglismaalt (Man City, Liverpool), kaks Itaaliast (Roma, Juventus) ja üks Saksamaalt (Bayern)
- 2018-19: veerandfinaalis neli klubi Inglismaalt (Man City, Tottenham, Man United, Liverpool), üks Hispaaniast (Barcelona) ja üks Itaaliast (Juventus)
- 2019-20: veerandfinaalis kaks klubi Hispaaniast (Barcelona, Atletico), kaks Prantsusmaalt (PSG, Lyon), kaks Saksamaalt (Bayern, Leipzig), üks Inglismaalt (Man City) ja üks Itaaliast (Atalanta)
- 2020-21: veerandfinaalis kolm klubi Inglismaalt (Man City, Liverpool, Chelsea), kaks Saksamaalt (Bayern, Dortmund), üks Hispaaniast (Real) ja üks Prantsusmaalt (PSG)
- 2021-22: veerandfinaalis kolm klubi Inglismaalt (Man City, Liverpool, Chelsea), kolm Hispaaniast (Real, Atletico, Villarreal) ja üks Saksamaalt (Bayern)
Kokkuvõtvalt - Ancelottil võib olla isegi õigus, kui ta ütleb, et kulutatud rahasummade juures peaksid inglased Euroopa klubijalgpalli vähemalt teoorias veel võimsamalt valitsema. Aga tõsi on seegi, et Reali enda kõrval suudavad Inglismaa klubidele püsivalt konkurentsi pakkuda vaid suurliigade suurimad tipud, kelleks viimase viie aasta põhjal on olnud vaid Barcelona, Bayern ja PSG.
Ning vaadates raha jätkuvat sissevoolu Briti saartele, mängib inglaste kasuks aina enam ka tõenäosusteooria - isegi kui ühe või mitme tippklubi eurohooaeg ebaõnnestub, suudab teine lippu kõrgel hoida. Tänavune hooaeg, kus suure tõenäosusega jõuab nelja parema hulka vaid üks Inglismaa klubi, toetab kindlasti Ancelotti juttu, kuid kõigi seniste märkide järgi kipub Mandri-Euroopa kurvastuseks tegu olema pigem erandiga.
Londonis on sada head klubi.
Hispaania Madridis mingi 4
Aga Angelo teab et ta on parim
Mina aga tema jätkuvat edu nägin ka siis kui ta Bayernis aega raiskas.
Edu papacarlo:)
