Rohevalgest võimust jäi alles vaid valge. Lillekülas seekord "külalise" rollis olnud ja seetõttu valgetes särkides mänginud FCI Levadia kinnitas sel hooajal juba teistkordselt, et Tallinna derbis kuulub võim neile. Kaotusseisust võetud 3:1 võit käristas punktiedu FC Flora ees tabelis kahekohaliseks ja kinnistas hetke Eesti parima klubi staatust.

Võitu rohkem vajanud Floral kulus Levadia värava lahtimuukimiseks kõigest napilt üle viie minuti. Nikita Kalmõkov leidis diagonaalsööduga vasakult äärelt Sander Alamaa, Frank Liivak jäi florakast liiga kaugele ning Alamaa söötis üsna segamatult värava ette, kus kahe kaitsja vahelt läbi lipsanud Rauno Sappinen palli võrku lükkas – 1:0!

Levadia ei heitunud ja lõikas õige pea kasu omajagu küsimärke õhku jätnud olukorrast. Wendell kukkus karistusalas dramaatiliselt, peakohtunik Kristo Tohver lasi mängul jätkuda, ent VAR suunas ta videoekraani juurde ja Tohver muutiski otsust – penalti! Maksimilian Skvortsov lõi ühte, Kaur Kivila hüppas teise nurka – 1:1.

Poolvõimalusi tekkis mõlemal meeskonnal avapoolaja jooksul veel, kuid Kivila ja Karl-Andre Vallner ei pidanud viigiseisu hoidmiseks imetegusid tegema. Küll tegi Kivila kahel korral arusaamatu valesööduga enda elu ise keeruliseks, ent ka Levadia ei suutnud kingitusi ära kasutada. Poolaja lõpu eel leidis Alamaa taas karistusalast Sappineni, ent nüüd nurjas šansi Abraham Nwankwo hea tegutsemine.

Pausilt naasis teravamalt Levadia. Mihkel Ainsalu keerutas karistuslöögi healt positsioonilt taevasse, Joao Pedro löögile jõudis viimasel hetkel ette viskuda Airon Kollo. Ent 54. minutil kärises Flora kaitse siiski täiesti ootamatult. Kalmõkov tõmbas otsajoone juures Saliste jalust, Joao Pedro sättis trahvilöögi otse Wendelli pea peale ja brasiillane kõksas täiesti segamatult Levadia uuesti 2:1 juhtima!

Floral õnnestus initsiatiiv seejärel endale haarata, aga lõppteravust nappis. Vladislav Kreida sai kahel korral proovida karistuslööki, aga põrutas esimese meestesumma ja teise Vallneri kinnastesse. Peamiselt äärte kaudu sihilejõudmist proovinud Florat üritasid vedada ülikogenud vahetusmehed Rauno Alliku ja Sergei Zenjov, kuid tulutult. Kõige lähemale jõuti tabamusele 79. minutil, kui Zenjov palli Salistelt tagasi võitles ja söötis värava ette Taaniel Ustale. Flora ründaja kompuuter andis aga lühiühendust ning ta ei tabanud isegi palli.

Kui ise ei löö ... Levadia kindlustas võidu lisaminutitel, võideldes end ise õnneliku põrkeni. Enock Otoo pidas keskjoone juures üksi lahingut Mihhail Kolobovi ja Kreidaga ning pall jõudis tema jalast lõpuks Ainsalule, kes märkas väravast kaugele tulnud Kivilat, vinditas palli mitmekümnelt meetrilt võrku ning mattus hetk hiljem juubeldavate kaaslaste külakuhja alla – 3:1 võit Levadiale!

Soccernet.ee tegi mängust järgmised tähelepanekud:

Flora ründas rohkem, aga Levadia ründas paremini. Kuigi teisel poolajal püsis pall pikalt Levadia värava lähistel, kogunes pealelööke lõpuks Levadiale pisut rohkemgi ja raamilöögid jäid viiki. Flora rünnakute lõpetamises nappis sirgjoonelisust ja sihikindlust. Senise hooaja üks võtmemängijaid Sander Alamaa jäi täiesti varju, teisel poolajal kadus pildist ka esiründaja Rauno Sappinen, avapoolajaga võrreldes õnnestus Levadiale palju paremini kontrollida Tony Varjundi tegutsemist.

Tagaliinis oli Flora suures plaanis kindel, aga kõigi kolme värava puhul vääratati. Esmalt jäi muidu korraliku partii teinud Airon Kollo jalasirutusega hiljaks ja põhjustas penalti. Teise poolaja alguses läksid florakatel spikrid lootusetult sassi standardolukorra kaitsmisel, sest Wendelli ei taibanud valvata mitte keegi. Ning ka kolmandale Levadia tabamusele eelnes Flora pallikaotus. "Suuri mänge otsustavad detailid" kõlab küll klišeena, ent on siiski sageli otse elust maha kirjutatud.

Kiirelt kaotusseisu jäänud Levadiale ulatas paarikümne minuti järel õlekõrre VAR. Kui Wendell karistusalas kukkus, tundus see küll liialt dramaatiline, ent juba esimesed kordused näitasid, et kontakt Kollo jalaga siiski oli ning ka palli mängimisest jäi Flora kaitsja kaugele. Kahtlemata lisas Wendell kukkumisele paraja portsu teatraalsust, ent samas ei muuda see tingimata kaitsja määrusterikkumist olematuks.

Iseküsimus on taas see, kas videoekraanilt lisandus piisavalt uut infot, et Tohver pidanuks esialgset otsust muutma. Telekorduste põhjal tundus tal olevat Kollo ja Wendelli kokkupõrkele üpris hea vaade, ehkki Joao Pedro võis seda pisut takistada. Kuid kokkuvõttes kinnitavad aegluubis kaadrid selgelt, et Kollo põlv tabab Wendelli põlve ning seega jõuti koostöös õige otsuseni.

Mitu olulist küsimust said vastuse juba tunnike enne avavilet. Eesti A-koondise mängudest reie lähendajalihase väikese trauma tõttu eemale jäänud Rauno Sappinen ning U21 koondise mängus Läti vastu vigastatuna platsilt lahkunud Sander Alamaa kuulusid mõlemad Flora algrivistusse. Sealt puudus vaid viirushaiguse küüsi jäänud Sander Tovstik, kelle koha võttis vasakkaitses sisse Robert Veering.

Levadia üllatas liiga parima väravaküti Bubacarr Tambedou pingile istutamisega – sel hooajal 11 korda võrku sahistanud gambialast vaevas pisivigastus. Küll aga oli täies mänguvalmiduses noortekoondise akna sootuks vahele jätnud Maksimilian Skvortsov, kes kuulus sarnaselt Sappinenile ja Alamaale algkoosseisu ning tegutses ka väga silmapaistvalt.

Lõpuks jälgiski Tambedou mängu pingilt, kuna vahetusest otsustas Vjatšeslav Zahovaiko mängu saata Moussa Sambe ja Enock Otoo. Ning Wendell, Skvortsov ja kaaslased ei lubanud kordagi meeskonna parima ründaja puudumisel meelde tulla. Arvestades, et ees ootab topeltvooruga nädal ehk Levadia peab kaheksa päeva jooksul väljakule jooksma kolmel korral, oli Tambedoule puhkuse andmine peatreener Zahovaiko jaoks ootamatu, aga väga meeltmööda luksus.

Võit käristas Levadia edu Flora ees juba 12 punktile ja ehkki florakatel on üks mäng varuks, on seda ikkagi väga palju. Kui kahe nädala pärast peaks järgmises omavahelises kohtumises taas jääma peale Levadia, muutuks nende elu veel ilusamaks. Ent muidugi ei saa maha kanda ka Nõmme Kaljut, kes kohtub pühapäeval Paidega. Kas selle mängu järel on Levadia edu lähima jälitaja ees endiselt 8 või juba 11 punkti?

Lähinädalad võivad tabeli veel klaarimaks lüüa, sest "suured" mängivad omavahel. Juba järgmisel laupäeval lähevad vastamisi Levadia ja Kalju, päev hiljem võõrustab Flora aga Paidet. Veel nädal aega hiljem kohtuvad taas nii Kalju ja Paide kui ka Levadia ja Flora.

Rauno Sappinenil on kaotuse tõttu sellest ilmselt üsna ükskõik, aga ta kerkis mängu avaväravaga ühes tabelis esikohta jagama. Flora ja Levadia derbides hoidis parima väravaküti au pikalt enda käes Konstantin Nahk, kellel õnnestus Levadia eest neis duellides skoori teha 11 korral. Sappinen on juba paar aastat olnud tema lähim jälitaja, jõudes mullu mais 10. ja nüüd viimaks ka 11. väravani.

Mõistagi on Flora esiründaja ja meeskonna jaoks hoopis tähtsam see, et jäme ots kipub Tallinna derbides vägisi libisema Levadia kätte. Flora pika valitsemisaja järel on viimase kolme ja poole aastaga Premium liigas vastamisi mindud 14 korral, Levadia on neist võitnud pooled mängud ja veel kolm kohtumist on jäänud viiki. Flora saagiks on selle perioodi jooksul jäänud vaid neli võitu.

Nirust ilmast hoolimata kogunes A. Le Coq Arena tribüünidele 1468 pealtvaatajat, kes said osa korralikust lahingust. Ehkki Tallinna derbi kohta on tegu samas siiski niru numbriga, Samas on see võimalik üle lüüa juba kahe nädala pärast ehk 28. juunil, kui pühapäevaõhtul uuesti kokku minnakse.

Levadia noor ründaja tegutses kogenud kaaslaste kõrval nagu meeskonna sündinud liider. Et teda usaldatakse, näitas ka penaltilöögi Skvortsovile loovutamine.