2018. aasta kodusel MM-finaalturniiril suutis võõrustaja Venemaa vastu ootusi esineda hästi ja jõudis veerandfinaali. Muidugi kergitab hea tulemus ootushorisondi uuele kõrgusele, aga EM-i eel tuleb venelastel esitada endale tavapärane küsimus: kas sportlik võimekus on ootuste täitmiseks piisav?

• Rahvuslik Nina peab tõestama, et Belgia suudab olla number üks ka platsil, mitte vaid paberil
• Isa mantlipärija ja tuhast tõusnu hoiavad Taani dünamiidil sädet sees
• Pall on litrist ümmargusem ja kaotada pole tiibu sirutaval Soomel vähimatki

Kolm aastat tagasi kardeti siiralt, et ei ole. Võõrustajal vedas küll loosiga, sest nad said alagrupivastasteks Saudi-Araabia, Egiptuse ja Uruguai, aga Venemaa pelgas, et imelise hooaja teinud Mohamed Salahi juhtimisel jätavad egiptlased nad alagruppi sitsima. Uruguai edestamisest tõsiselt isegi ei räägitud.

Tegelikult läks venelastel kardetust hoopis paremini. Peatreener Stanislav Tšertšessov sai terviku toimima, alagrupist edeneti kindlalt ja 1/8-finaalis tehti penaltiseeria abil selg prügiseks Hispaanial. Lähedal oli ka pääse Lužniki staadionil mängitud poolfinaali, sest penaltitele läks ka veerandfinaal Horvaatiaga.

See küll kaotati, ent koht veerandfinaalis kuulutati üksmeelselt õnnestumiseks nii Venemaa enda kui ka välisvaatlejate hinnangul. Meeskond esines kodusel MM-il deržaava staatuse vääriliselt. See täitis vene hinge uhkusega ja kergitas ootusi edasiseks.

2018. aasta sügise Rahvuste liigas alistati korra nii Türgi kui ka Rootsi, ent kolmeliikmelise alagrupi võitmiseks sellest siiski ei piisanud. EM-valiksari läbiti igasuguste raskusteta. Belgialt saadi küll kaks kaotust (1:4 kodus ja 1:3 võõrsil), aga ülejäänud kaheksa mängu võideti ja edu kolmandaks jäänud Šotimaa ees oli üheksa punkti.

Eelmise sügise Rahvuste liiga B-divisjonis sõideti viimasele mängule Belgradi teadmises, et võit tagab esikoha ja pääsu A-divisjoni, aga Serbias läks kõik aia taha - vastu tuli võtta 0:5 kaotus. MM-valiksarja alustati märtsis võitudega Malta (3:1) ja Sloveenia (2:1) üle, aga kaotati siis Slovakkiale (1:2). Valikgruppi kuuluvad veel Horvaatia ja Küpros, oodata on tasavägist madinat.

MM-valikturniir jätkub alles sügisel ja sinna oleks palju julgem vastu minna õnnestunud EM-i pealt. Teisipäevases kontrollkohtumises läks Venemaa võõrsil vastamisi Poolaga ja tegi 1:1 viigi. Jakub Swierczok viis võõrustajad 4. minutil juhtima, aga 21. minutil Vjatšeslav Karavajev viigistas.

"Mulle meeldis, kuidas meeskonda reageeris varakult kaotusseisu jäämisele. Me ei lasknud sel oma plaani häirida ja vastasime kena väravaga. Olen rahul mängijate hoiakuga ning sellega, et vaatamata selja taha jäänud rasketele treeningutele tegutses meeskond kompaktselt," sõnas peatreener Tšertšessov.

Spordipäevalehe Sport-Ekspress jalgpalliosakonna juht Konstantin Aleksejev kirjutas pärast kohtumist: "Mida näitas meile mäng tugeva keskmikuga, kes on ilmselt natuke nõrgem kui Taani, aga tugevam kui Soome? Tuttavat pilti. Kaitses on probleemid.

Kohe, kui poolakad tekitasid teravuse, hakkas meie meeskonna kaitse murenema. Meil oli küll platsil kolm keskkaitsjat, aga mingil põhjusel õnnestus vastasel mitmel puhul karistusala keskel suuremate takistusteta palli omanikuks saada. Sealhulgas 4. minutil, kui Poola kohtumist juhtima asus. Ning meeskonna ründemäng on läbinisti etteaimatav."

Samas pälvis Aleksejevilt ohtralt kiitust ründav poolkaitsja Aleksandr Golovin, kelle leidlikkus ja liikuvus on Venemaa ründemängu võtmekomponendiks. "Kohtumine Wroclawis tõsiseks paanikaks põhjust ei andnud. Võõrustajad ei olnud meie meeskonnast piisavalt palju paremad, et viiki võiks pidada ebaõiglaseks tulemuseks. Tegu oli normaalse kontrollkohtumisega, millest on treeneritele loodetavasti kasu, et meeskond finaalturniiriks paremini ette valmistada," kirjutas Aleksejev.

Nagu Tšertšessovil kombeks, viis ta meeskonna finaalturniiri eel laagrisse Austria väikelinna Neustifti, kus töötati 22.-31. maini. Enne treeninglaagri algust jäi mängijatele ka lühike aeg klubihooajast puhkamiseks, sest Venemaa kõrgliigas mängiti viimane voor 16. mail. Väljastpoolt koduliigat kuulub Venemaa meeskonda aga ainult neli jalgpallurit: Fjodor Kudrjašov (Antalyaspor), Aleksandr Golovin (Monaco), Aleksei Mirantšuk (Atalanta) ja Deniss Tšerõšev (Valencia).

Venemaal ollakse lootusrikkad, et see asjaolu annab neile EM-finaalturniiril eelise, sest enamikel rivaalidel nii pikka ja rahulikku ettevalmistusperioodi ei ole. Samuti rõhutatakse, et erinevalt Euroopa tippliigadest tehti Venemaa meistrivõistlustel talvel paus (19. detsembrist 25. veebruarini ei toimunud ainsatki kohtumist) ehk mängijad ei tohiks olla nii kurnatud, kui alates septembrist lakkamatu graafiku alusel tegutsenud kolleegid Lääne-Euroopa liigades. Paberil näeb see teooria kena ja usutav, aga kas see ka praktikas toimib, selgub väljakul.

Venemaad pahandab, et Taani ei luba nende fänne otsustavale mängule

Venemaa ajakirjandus raporteerib, et Austrias olla rõhk olnud füüsilisel ettevalmistusel. "Natuke veel, kannatage ära!" olla Tšertšessov mängijaid alatihti ergutanud. Trenni tehti kaks korda päevas ning jooksuharjutused ja spurdid jäeti treeningkordade lõppu ehk neid tehti väsimuse foonilt. "Eesmärk on tagada, et mängijate organismid oleksid valmis kohtumiste lõpus ja võib-olla ka lisaaegadel tööd rügama," kirjutas Sport-Ekspress.

Lisaaegasid mängitakse aga teatavasti alles kaheksandikfinaalidest alates. Esmalt tuleb sinna jõuda. Kõigepealt peab Venemaa laupäeval oma teise kontrollkohtumise, kui Moskvas on vastaseks Bulgaaria.

Nädal aega pärast seda alustatakse Peterburis finaalturniiriga, kus neid ootavad B-alagrupis Belgia, Soome ja Taani. Kahe esimese vastasega mängitakse Krestovski staadionil, aga Taaniga Kopenhagenis. Kui pidada FIFA edetabeli esinumbrit Belgiat alagrupi soosikuks ja EM-debütanti Soomet autsaideriks, tundub just 21. juuni Taani – Venemaa kohtumine olevat võtmetähtsusega.

Tolle 21. juuni kohtumise osas on aga küpsemas väiksemat sorti skandaal. Nimelt kui samasse alagruppi kuuluvate Belgia ja Soome koondiste toetajad on Kopenhagenisse oodatud, siis Euroopa Liitu mittekuuluva Venemaa fänne Taani koroonareeglid riiki sisse ei luba. See on venelastel kopsu üle maksa ajanud ja pannud nad UEFA-st õigust nõudma.

Septembris alistas Venemaa Rahvuste liigas kodus Serbia 3:1 ja võõrsil Ungari 3:2. Oktoobris tehti kodus Türgiga 1:1 ja Ungariga 0:0 viik. Need kaks tulemust ei vastanud ootustele, aga kokkuvõttes oli seis hea, sest alagrupis oli nende päralt liidrikoht. Siis lekkis aga avalikkuse ette video kapteni Artjom Dzjuba onaneerimisvideo, mille tõttu jättis peatreener Tšertšessov ta novembris koondisest kõrvale.

Venemaa kaotas Türgile 2:3 ja Serbiale 0:5 ning jäi Rahvuste liiga B-divisjoni kolmandas alagrupis esikohast ning A-divisjoni pääsmest ilma. Kas Dzjuba puudumine oli altmineku peamine põhjus, on võimatu öelda. Aga kindlasti kahandas jõulise ründaja eemalejäämine meeskonna võimekust. Ning ilmselt andis ka tagasilöögi moraalile, sest kõik märgid viitavad, et Dzjuba on tõesti Venemaa koondise hing.

"Artjom on kõige häälekam mängija. Treeningutel oli tal kogu aeg midagi öelda või hüüda kaaslastele "Vamos!" või tähistada valjult isegi siis, kui ta lõi palli väravasse, kus polnud väravavahti. Ühel treeninglaagri esimesel päeval rabasid Dzjuba ja Aleksandr Sobolev end miniväravatega peetud üks-ühele lahingus hingetuks. Muidugi osutus lõpuks võitjaks Artjom," kirjeldas Venemaa koondise Neustifti laagrit kohapeal jälginud ajakirjanik Sevastjan Terletski.

Dzjuba tähtsusele viitab ka statistika. Alates mullu septembrist on Venemaa koondis pidanud 12 ametlikku kohtumist, millest võitnud neli. Dzjuba lõi neis vastavalt kaks, null, ühe ja kaks väravat. Üheski viigi või kaotusega lõppenud mängus Dzjuba skoori ei teinud. Kui Zeniti ründaja tabab, on Venemaal väga hea šanss platsilt võitjana lahkuda.

Nagu kolme aasta tagusel kodusel MM-il ilmnes, on Dzjuba mängija, kes naudib vastutusrikkaid ülesandeid ja tähtsaid kohtumisi. Ründaja koduareeniks oleval Krestovski staadionil peetavad kohtumised Belgia ja Soomega liigituvad kahtlemata just sellisteks. Ning Dzjuba hoog on hea – 20 tabamusega oli ta lõppenud hooajal Venemaa kõrgliiga parim väravakütt.

Silm peale – Transi endise peatreeneri Kuzjajevi poeg Daler

Venemaa jalgpallikoondisel on viimastel aastatel olnud kaudne side Eesti Premium liigaga. Kui 2015. aastal FC Levadias mänginud Anton Mirantšuk (Moskva Lokomotiiv) erinevalt 2018. aasta MM-ist seekord rivistusse ei mahu, siis 2015-2018 Narva Transi peatreeneriks olnud Adjam Kuzjajevi 28-aastane poeg Daler Kuzjajev (Peterburi Zeniit) on Tšertšessovi valikus sees ja kandideerib isegi kohale põhikoosseisus.

2018. aasta märtsis andis toonane Transi peatreener intervjuu Postimehele, kus rääkis pojast Dalerist nii: "Ta oli väikest kasvu ja hilise arenguga – nagu terve meie pere. Ühed ei osanud, teised ei tahtnud ta eeldusi märgata. Õnneks sattus Daler õigetesse klubidesse, töötas isuga ja jõudis ringida sinna, kus ta koht – Zeniti põhimeeskonda. Seal pole ta peatunud, vaid pühendub täielikult uuele eesmärgile: mängida kodusel MMil Venemaa koondises. Kui nii läheb, võin ka mina öelda: vaat siis on mu unistus täitunud. Ja ma usun, et ta täidab selle.»

Kuzjajev ei eksinud, poeg täitis tema unistuse. Daler sekkus vahetusest Venmaa kõigis kolmes alagrupikohtumises ning kuulus järgnevates mängudes Hispaania ja Horvaatiaga juba põhikoosseisu. Veerandfinaalis usaldati Kuzjajevile penaltiseeria viies löök. Ta ei eksinud, aga kaotusest see Venemaad ei päästnud. Kuidas läheb Kuzjajevil EM-il?

30-mehelisest esialgsest nimekirjast jäid peatreeneri Tšertšessovi lõplikust valikust välja väravavaht Andrei Lunjov (Zenit), kaitsjad Roman Jevgenjev (Moskva Dinamo) ja Ilja Samošnikov (Kaasani Rubin) ning poolkaitsja Arsen Zahharjan (Moskva Dinamo).

Arvestades, et 18-aastane Zahharjan ei saanud haigestumise tõttu Austria treeninglaagrit kaasa teha, oli tema kõrvalejäämine üllatav. Samuti prognoosis Venemaa jalgpalliajakirjandus üpris üksmeelselt, et lõppvalikus pole kohta koondisekogemuste Samošnikovil. Kas kolmas väravavaht on Lunjov või Juri Djupin (Rubin), tekitas vaidlusi, mis polnud aga kuigi tähtsad.

Mõnevõrra üllatav oli Jevgenjevi väljajätmine. Nimelt on kodustatud brasiillane Mario Fernandes hädas vigastusega. Sellele vaatamata otsustas Tšertšessov lõppvalikusse kaasata vaid seitse kaitsjat ning lõppenud hooajal kõrgliiga parimate noormängijate sekka kuulunud Jevgenjev peab praeguse seisuga EM-i kodunt vaatama.

Hooajal 2015-16 Varssavi Legia Poola meistritiitli ja karikavõiduni juhtinud Stanislav Tšertšessov kutsuti kodumaa koondise etteotsa pärast krahhi 2016. aasta EM-il, kus Venemaa ei võitnud ainsatki kohtumist ja jäi alagrupis viimaseks. Olukord oli väga halb, sest juba kahe aasta pärast ootas kodune MM, millesse Kreml oli investeerinud väga palju raha ja poliitilist kapitali.

Tšertšessovi esimene kondiproov oli 2017. aasta maailmajagude karikaturniir. Alagrupist edasi ei pääsetud, sest Portugalile kaotati 0:1 ja Mehhikole 1:2. Venemaa jalgpalliliit hoidus aga tormakatest otsustest ning jättis peatreeneri ametisse. Aasta pärast järgnenud MM-il saabus oodatud tasu, sest veerandfinaalikoht tagas tervele koondisele kutse Kremlisse Vladimir Putini audientsile.

Muuseas, üks Tšertšessovi tähtsamaid abilisi on Leedu jalgpallilegend Gintaras Stauce. Mängijakarjääri jooksul nii Moskva Spartaki, Galatasaray kui ka Duisburgi väravat kaitsnud leedukas on töötanud Tšertšessovi, kes ise endine tippväravavaht, väravavahtide treenerina juba üle 10 aasta. Esmalt Venemaa ja Poola klubides ning alates 2016. aastast Venemaa koondises.

2018. aasta MM-finaalturniiri ajal pälvis Stauce rohkelt kiitust seoses Hispaania penaltilööjate osas tehtud eeltööga. Ta oli väravavahi Igor Akinfejevi penaltiseeriaks hästi ette valmistanud ning juhendas puurivahti aktiivselt ka seeria ajal.

"Küsisin Igorilt, kas ta võtab nimekirja väravasse kaasa. Ta vastas, et ma näidaku vahetuspingilt nurka, kuhu lööki on oodata. Terve vahetuspink hoidis seisis kaelakuti, aga mina mitte. Sain Tšertšessovil pragada, aga ütlesin, et ma ei saa teiega samamoodi seista, vaid pean Igorile näitama, kuhu vastane lööb," meenutas koos ülejäänud Venemaa koondisega Putinilt aukirja pälvinud Stauce.

Ott Järvela: "EM-finaalturniiri eripärane formaat annab Venemaale ainulaadse võimaluse mängida teist finaalturniiri järjest kodupubliku ees. Kahtlemata kergitab see ootusi ja lootusi, aga ka vastutust ja pinget. Peatreener Stanislav Tšertšessov näitas 2018. aasta MM-il, et oskab hakkama saada nii avalikkuse kui ka nõudliku Venemaa jalgpalliajakirjandusega. Vaimse poolega, mis venelasi nii valik- kui ka finaalturniiridel sageli alt vedanud, peaks kõik korras olema. Alagrupist edasipääs tundub loogiline, aga kui küsida, kas tõenäolisem on 16 parema sekka mitte jõudmine või 2008. aasta saavutuse (poolfinaal) kordamine, siis tuleb vastata esimese variandiga."

Mängud alagrupis:

L, 12. juunil kell 22.00 vs Belgia (Peterburi)
K, 16. juunil kell 16.00 vs Soome (Peterburi)
E, 21. juunil kell 22.00 vs Taani (Kopenhaagen)

Eeldatav algkoosseis:

Koosseis:

Väravavahid: Juri Djupin (Rubin), Matvei Safonov (Krasnodar), Anton Šunin (Moskva Dinamo).

Kaitsjad: Igor Divejev (CSKA), Georgi Džikija (Spartak), Mario Fernandes (CSKA), Vjatšeslav Karavajev (Zenit), Fjodor Kudrjašov (Antalyaspor), Andrei Semjonov (Ahmat), Juri Žirkov (Zenit).

Poolkaitsjad: Dmitri Barinov (Lokomotiv), Daniil Fomin (Moskva Dinamo), Aleksandr Golovin (Monaco), Aleksei Ionov (Krasnodar), Daler Kuzjajev (Zenit), Deniss Makarov (Rubin), Aleksei Mirantšuk (Atalanta), Andrei Mostovoi (Zenit), Maksim Muhhin (Lokomotiv), Magomed Ozdojev (Zenit), Roman Zobnin (Spartak), Rifat Žemaletdinov (Lokomotiv), Deniss Tšerõšev (Valencia).

Ründajad: Artjom Dzjuba (Zenit), Aleksandr Sobolev (Spartak), Anton Zabolotnõi (Sotši).