Alati on tore asju võrrelda. Eriti siis, kui kätte saadakse meeldiv vastus. Võrrelgem siis EM-il löödud väravate andmeid, ka näiteks selle nurga alt, millises liigas mängivad pallurid on olnud resultatiivseimad.

Alustame algusest. EM-i grupifaasis löödi kokku 81 väravat ehk keskmiselt 2,25 mängu kohta. Suurim väravakütt on hetkel grusiin Georges Mikautadze, kel on kirjas kolm tabamust. Kahe peal on viis mängijat, nende seas sakslased Niclas Füllkrug ja Jamal Musiala ning slovakk Ivan Schranz. Seitse pallurit on saanud maha omaväravaga.

Loo esimene graafik hõlmab ajalisi andmeid ehk seda, millistel minutitel enim väravaid löödi. Jääb silma, et grupifaasis oli kõige populaarsemaks ajavahemik 16.-30. minutid - löödi 17 väravat, mis moodustab koguarvust 21%. Palju löödi väravaid ka esimese veerandtunniga. Neist erilisim on kahtlemata albaanlase Nedim Bajrami koll, mis sündis EM-ide ajaloo kiireimalt - 23 sekundiga!

Teisel kolmveerandtunnil jaotusid väravad vahemikesse üsna võrdselt. Mõneti üllatav on see, et 76.-90. minutitel löödi üheksa väravat, aga pärast 90 minuti täitumist sahistati võrke koguni kümnel korral. Koheselt meenub Ungari tabamus Šotimaa vastu: Kevin Csoboth lõi palli 90+10. minutil võidukalt võrku, teenides omadele 1:0 võidu ning endale hiliseima tabamuse rekordi.

Lähme nüüd siis liigade juurde. Kuna EM toimub iga nelja aasta tagant ning mängitakse selle lipu all, mis on sünniga mingil moel kaasa tulnud, siis on igal juhul põnev vaadata otsa ka mängijate klubilisele kuuluvusele. Väga tihti osaleb suurturniiridel enim Inglismaa kõrgliiga ehk Premier League'i mängijaid ning nii on ka sel korral - 96 mängijat. Kokku tuleb Inglismaa süsteemist 114 pallurit. Järgnevad Itaalia ja Saksamaa vastavalt 104 (Serie A-s 91) ja 81 (Bundesligas 76) mängijaga.

Olgu lisatud, et kuna käesolev tükk keskendub väravalööjatele, siis on graafikust jäetud mõned "populaarsed" liigad välja. Näiteks Austria Bundesliga ning hollandlaste Eredivisie, kus mängivad muidu 15-16 meest. Esimesed seitse liigat (viimasena Tšehhi) vastavad reaalsele järjestusele.

Mängijate sees olev tulpdiagramm esindab nendes liigades pallivate mängijate löödud väravaid. Enim on sahistanud Bundesliga - 14 - ja Serie A mängumehed - 13 korda. Nende järel tulevad Inglismaa tippliiga pallurid ja Hispaania koorekiht, kel on kirjas kümme väravat. Prantsusmaa ja Türgi kõrgliigade mängijad on löönud võrdselt kuus väravat, "tšehhid" neli ning "portugallased" ja "ungarlased" kaks. Ühe tabamuse peal olevaid liigasid (Bulgaaria, Holland, Poola, Saudi Araabia, Sloveenia, Ukraina, USA) pole välja toodud ning arvestatud pole omaväravaid.

Ja nüüd siis see kõige magusam koht: millisest kõrgliigast tulevad kõige vägevamad väravalööjad? Türgist! Sest nende Süper Ligist sõitis Saksamaale 25 mängijat ja kuna kirjas on kuus tabamust, tuleb ühe mängija keskmiseks 0,24 väravat. Järgnevad Ungari (0,22) ja Prantsusmaa (0,2). Kuna Premier League'i mängumehi on EM-il palju, on nende pallurite keskmine väravasaak 0,10.

Muidugi oleneb sellise graafiku puhul palju sellest, kuhu tõmmata piir. Näiteks on Bulgaaria kõrgliiga mängijate resultatiivsus võimas 0,5! Aga seda puhtalt seetõttu, et kohal on vaid kaks "bulgaarlast", kellest üks - Razgradi Ludogoretsi kuuluv Kwadwo Duah - on värava löönud. Sloveenia kõrgliiga näitaja on tänu NK Celje mängumehele Žan Karnicnikile 0,33.

Aga kes need vägevad "türklased" siis on ka? Kerem Aktürkoglu, Mert Müldür, Cenk Tosun (kõik kolm Türgi), Adam Buksa ja Krzysztof Piatek (mõlemad Poola) ja Denis Dragus (Rumeenia). Ungari kõrgliiga lippu on kõrgel hoidnud oma Barnabas Varga ja Kevin Csoboth. Ligue 1 hoiavad kõrges mängus kolm väravat löönud Georges Mikautadze (Gruusia), lõppenud hooajal PSG-s mänginud Kylian Mbappe (Prantsusmaa), Fabian Ruiz (Hispaania) ja Breel Embolo (Šveits).

Mis muud, kui et ootame play-off-matše!