Flora parim Küprosel – Euroopa klassi näidanud Rauno Sappinen (3)
Valitsev Eesti meister Tallinna FC Flora avas neljapäeval enda ja terve Eesti klubijalgpalli punkti- ja väravaarve eurosarja alagrupiturniiril, kui tegi Konverentsiliiga kolmandas voorus võõrsil 2:2 viigi Famagusta Anorthosisega.
Flora alustas hästi ning Markus Poom tabas 18. minutil karistuslöögist latti, aga Küprose klubi asus kohtumist 25. ja 28. minuti väravatest 2:0 juhtima. 38. minutil vähendas Rauno Sappinen Flora kaotusseisu minimaalseks ning 80. minutil lõi ta viigivärava.
Tegemist oli Sappineni selle hooaja 10. eurosarjakohtumisega, väravad kandsid järjekorranumbreid 9. ja 10. Vägev esitus ja panus Flora viiki tõstsid Sappineni ka Konverentsiliiga 3. vooru parima mängija nelja nominendi sekka. Muidugi valis ta kohtumise parimaks ka Soccernet.ee toimetus.
Olgu meenutatud, et 1. voorus, kui Flora kaotas kodus 0:1 Belgia klubile Gent, valisime parimaks väravavahi Matvei Igoneni. Ning 2. voorus, kui võõrsil jäädi 0:2 alla Belgradi Partizanile, pälvis toimetuse tunnustuse Konstantin Vassiljev.
Matvei Igonen – 7. Flora puurivaht ei pidanud seekord tegema ülearu palju tõrjeid, sest Famagusta raamidesse suundunud pealelöökide arv oli kuus, millest kahest sündis värav. Nende puhul Igonenile etteheiteid teha ei saa. Küll aga tuleb teda kiita ülejäänud nelja raami suundunud löögi peatamise eest. 57. minutil pääses Nika Katšarava üks-üks olukorda, aga Igoneni õigeaegne väljatulek päästis Flora 1:3 kaotusseisust. Ning 90+1. minutil tegi Flora puurivaht topelt-tõrje, peatades esmalt Michalis Ioannou kauglöögi ja siis kohe ka Amr Warda lähemalt sooritatud pealöögi. Järjekordne partii, mis tõestas Igoneni kõrget klassi ja kinnitas tema kohta Eesti nr 2 väravavahina Karl Jakob Heina järel.
Ken Kallaste – 6. Korralik kogenud mängija esitus. Kui oli vaja pall lihtsalt ära klaarida, tegi seda konkreetselt ja täpselt. Avanes ründefaasis oma äärel hästi ja teda leiti ka üles. Tsenderduste kvaliteet saanuks olla parem. Teisel poolajal esines veidi liialt palju söödupraaki.
Märten Kuusk – 6. Flora kaitseliini liider esines oma tavapärases kindluses. Tema pealt kaitse ikkagi reeglina ei kärise ning sageli jõuab paikama ka mujal tekkinud muresid. Eurohooaja käigus on olnud sümpaatne vaadata, kuidas Kuuse enesekindlus mängu juhtimisel ja söötude kvaliteet on tõusnud.
Henrik Pürg – 5. Katšarava on ebamugav vastane, aga see üksi ei saa vabandada 0:2 värava eel kaotatud duelli, mis lubas grusiinil vabalt karistusalasse purjetada, et sealt resultatiivne sööt anda. Ka 57. minuti üks-üks olukorda pääses Katšarava pärast Pürgi ülemängimist.
Michael Lilander – 5. Oleme ausad, pühapäevasele Paide-mängule eelnenud kahe ja pool nädala pikkune mängupaus andis jätkuvalt tunda. Lilanderi tunnetus oli krobeline ning palliga tegutsemises polnud hoogsust, mis ilmub sinna siis, kui paremkaitsja muredest prii ja heas vormis. Üks pealtvaatajaid 0:1 värava olukorras.
Markus Poom – 6. Tõestas latti tabanud 18. minuti karistuslöögiga taas, et lisaks Konstantin Vassiljevile on Floras teinegi standardolukordade spetsialist. Täpsed pikad söödud, millega Flora mäng laiemaks tõmmata, on saanud harjumuspäraseks. 1:2 värava eel andis söödu Henrik Ojamaale, kes vasakult sisse murdis ja Rauno Sappinenile tsenderdas. Poomil on ka korralik kauglöök, aga selle ettevalmistamine ei tahtnud õnnestuda kas liigsete või ebatäpsete puudete tõttu. Seal on parandamisruumi.
Markus Soomets – 6. Oli üks neist mängijates, kes 0:1 värava eel Josef Hušbaueri edenemist lihtsalt jälgisid, ilma talle peale liikumata. Passivasse minevaid tegusid leidus veel, aga see käib keskpoolkaitsja ametiga kaasa. Ning tõele au andes sai arvukalt episoode ka aktivasse kanda. Vast kõige sümpaatsem oli Soometsa julgus palliga liikumisel, millest vahel puudu jääb.
Henrik Ojamaa – 7. Meisterlik eeltöö 1:2 väravale oli Flora jaoks ülimalt vajalik. Hoidis terve väljakul viibitud tunni jooksul Famagusta kaitsjaid kikivarvul ja seda mitte ainult enda vasakul äärel, vaid liikus isukalt ka keskele. Paistab olevat heas vormis, mängib usutava ambitsioonikusega.
Konstantin Vassiljev – 6. Igati korralik ja kindel esitus. Flora mängu kokkusidumisel ja tempo määramisel on Vassiljevi roll väga tähtis. Tema platsil viibimine annab meeskonnale vormi ja sihi. Isiklikult seekord millegi erakordsega silma ei paistnud, aga siinkohal tuleb märkida, et asjad, mis teiste mängijate esituses paneksid kulmu kergitama ja jääksid meelde, on Kostja jaoks tavapärane tase.
Sergei Zenjov – 6. Kriitikud – ja oleme ausad, neid on Zenjovil juba aastaid rohkesti – toovad välja 72. minuti, kui tema oksakohapuude käkkis ära Flora soodsa rünnaku. Aga samas tasub tähele panna, et Martin Milleri 86. minuti võimalus tekkis just pärast Zenjovi söötu. Kokkuvõttes toovad euromatšid esile Zenjovis peituvad kogemused ja klassi. Sõltumata vastasest on Zenjov alati mängus sees.
Rauno Sappinen – 9. UEFA vooru parima mängija valikut ei tasu võtta absoluutse tõe kriteeriumina, sest see pole läbinisti sportlik protsess, vaid aupaistet proovitakse laiali jagada erinevate parameetrite (alagrupid, geograafia, positsioon) järgi, ent tühja koha pealt nelja pretendendi sekka ei tõuse. Sappineni tänavune eurosaldo – 10 mängu ja 10 väravat – on väga kõva! Siin ei ole mitte mingit kaksipidi mõtlemist või agatamist. See. On. Väga. Kõva. Ning tuleb rõhutada, et neist kümnest väravast ei kipu vähetähtsaks kvalifitseeruma mitte ükski (võib-olla ainult Maltal löödud 2:0 värav), vaid Sappinen teeb skoori siis, kui meeskonnal väga vaja. Eraldi tuleb kiita 2:2 värava toonud löögi nahaalsust. Kaunis oli vaadata, kuidas Sappinen palli robustselt esimesse ristnurka haamerdas. Kokkuvõte: Sappinen näitas taas Euroopa klassi. Uhke värk!
Rauno Alliku – 7. Nädalavahetuse mängu Paides jättis Alliku trauma tõttu vahele ja Flora igatses teda, sest kogenud ründaja suudab edurivisse tuua uue käigu. Nii juhtus see ka eile, kui Alliku sekkumine elavdas Flora mängu. Julged lahendused valmistasid Famagustale probleeme. Leidis heade söötudega kaaslasi, näiteks Zenjovi 86. minutil, millele järgnes Milleri šanss.
Martin Miller – 7. Sarnaselt Allikule oli selgelt meeskonnale kasuks tulnud vahetusmees, kelle sekkumine tõi mängu uut tempot ja hakkamist, kuigi oli ka mõningast nurgelisust. Andis resultatiivse söödu 2:2 väravale ning oli lähedal ka võiduvärava löömisele. Kui tervis korras, siis kahe nädala pärast kodumängus vast juba põhikoosseisus.
Danil Kuraksin mängis korralikult, aga hindamiseks liiga vähe.
