Hoenessi lahkumiskõne. Ja mõned kommentaarid selle juurde (0)

Hoeness koos jäädvustusega, mille andis üle Franck Ribery. Foto: Youtube (kuvatõmmis)

Iseloomustamaks Saksamaa jalgpallielu, mille üheks tähtsamaks kujundajaks pole Uli Hoeness, nõuab asjasse pühendatud inimestelt omajagu kujutlusvõimet. Nii võib kokku võtta avalikkuse seisukoha, mis seotud Hoenessi lahkumisega tippjalgpalli otsese juhtimise juurest.

Taolisse reaalsusse jõudis jalgpallielu Saksamaal eelmisel reedel kell 18.55, kui usaldada ajalehe Bild toimetuse fikseeritud aega. See oli hetk, mil Hoeness Bayerni aasta üldkoosolekul Müncheni olümpiahallis 6091 klubi liikme ees oma 17 minutit ja 40 sekundit kestnud lahkumiskõne viimased sõnad ütles: "Ich habe fertig, danke!"

See kõne lõpetamist kuulutanud ning kuulajatele tänu väljendanud viimane lause polnud valitud juhuslikult. Väljendil "ich habe fertig" on saksakeelses kultuuriruumis tänu 1990ndatel aastatel Bayernis treenerina töötanud itaallasele Giovanni Trapattonile eriline positsioon. Selle põhjuseks on lause grammatiline viga, kuna väljendamaks oma tegevuse lõpule jõudmist, tuleb saksa keeles kasutada liikumisele viitavat abitegusõna "sein", mida ainsuse esimeses pöördes tähistatakse sõnaga "bin". Seega pidanuks nii Trapattoni kui ka Hoeness ütlema "ich bin fertig" – ma olen lõpetanud.

Ent nagu juba viidatud, on see grammatiliselt vigane lause saksakeelses kultuuriruumis omaks võetud ning selle kasutamine jalgpalliruumis, rõhutatult Bayerni omas, näib olevat igati asjakohane. Kuigi on teada, et kõne ajal märkmeid mitte kasutanud Hoeness valmistas oma kõne ette ise, võib uskuda, et ka juhul, kui selle oleks ette valmistanud professionaalne kõnekirjutaja, poleks Hoenessi kõne muul moel lõppeda saanud.

REKLAAM

Hoenessi kõne väärtus ei seisne aga ainult nois lõpusõnades ning seda juba ainuüksi seepärast, et harva võib jalgpalliruum osa saada hüvastijätukõnest, mille pidanud Hoenessiga võrdlust kannatav persoon. Seepärast väärib too kõne, mini-autobiograafia, kui soovite, täispikkuses ka eestikeelsesse kirjavarasse ümber panemist.

***

Saksakeelset kõnet saab taustaks kuulata siit alates 1:04:00.

Kallid kohalviibijad.

Kõigepealt soovin ma tänada meie meeskonda ja treenerit, et nad eelmisel nädalavahetusel tänasele fantastilisele aasta üldkoosolekule ukse avasid. [Aplaus]

[Bayerni ajutine peatreener] Hansi Flick – mängides Dortmundiga, meie meeskond lausa ründas oma vastast, domineeris ta üle ning jättis ta lõpuks kuhugi kaugele maha. See meeldis mulle väga. [Aplaus]

Siiski tuleb mul öelda, kui väga mind ärritas, et ma seejärel ajakirjandusest lugema pidin, kuivõrd nõrk oli Dortmund. Aga ma ei kuulnud kordagi, et keegi oleks öelnud: Bayern oli tugev! [Aplaus]

Kui me alati nii hästi mängime nagu me seda eelmisel laupäeval tegime, siis on maailmas vähe klubisid, kes meiega sammu jaksavad pidada. Seda peate te teadma. [Aplaus]

Muidugi oli veel eriti meeldiv, et ka meie korvpallimeeskond Berliini Alba vastu kodumängu võita suutis. Alba on Bundeliga kõige raskem vastane ning selle võiduga oli perekond Hoenessi nädalavahetus päästetud. [Aplaus]

Ma püüan täna mitte väga palju klubi üldistest asjadest rääkida, seda teevad hiljem [Bayerni tegevjuht] Karl-Heinz Rummenigge ja [Bayerni finantsjuht] Jan-Christian Dreesen. Neil on mitmeid häid uudiseid edastada. Mina sooviks pigem veidi anda tagasisidet nende viiekümne aasta kohta, mis mind selle klubiga sidunud on.

1970. aasta 6. juuli pühapäeva õhtupoolikul sõitsin ma oma väikse BMW 2002-mudeliga Ulmist Münchenisse. Juhtus nii, et suurest erutusest ei pannud ma Schellingstrassel (tänav Münchenis - A. M.) tähele punast valgusfoorituld ning põhjustasin väikse avarii. Mõtlesin siis, et nojah, päris lubav algus Münchenis.

Hoolimata sellest sujus kõik siiski suurepäraselt. Järgmisel päeval oli esimene treening, kohal olid Saksamaa koondisega maailmameistrivõistlustelt saabunud Franz Beckenbauer, Gerd Müller, Sepp Meier. Ma ei tundnud neist kedagi, ei teadnud sedagi, kas peaksin neid teietama või sobib ka sina öelda. Olin neid ju varem vaid telerist näinud. Saime siiski omavahel kohe klappima ning mind võeti kiiresti omaks.

Mängijana, nagu te kõik teate, võitsin ma peaaegu kõik, mis võita andis. See oli imeline aeg. Kahjuks sain ma aga 23-aastaselt raske jalavigastuse. Jah, täna meie klubi arstid ja füsioterapeudid naeraksid sellise vigastuse üle ja lubaksid kiiret paranemist. Tol ajal aga tähendas selline vigastus mu allakäigu algust. Siis saabus minu mängijakarjääri viimane pool aastat, mil ma Nürnbergis mängisin. [Mahategevad hüüded]

Olgu, olgu, oli selline väike möödalaskmine minu poolt. [Aplaus]

Hoeness (blond) mängijakarjääri ajal koos Paul Breitneriga - temast veidi hiljem. Foto: FAZ

Ühtäkki helistas mulle härra Wilhelm Neudecker (Bayerni president 1962-1979) ning küsis, kas ma suudaksin endale ette kujutada, et minust Bayerni mänedžer saada võiks. Ütlesin talle, et ma pean esmalt oma arstidega rääkima ning kui nemad ütlevad, et minust mängumeest enam pole, siis oleksin nõus. Nii nagu lubatud sai, nii sai ka tehtud. Pidasin Nürnbergi eest veel mõned mängud ning 1. mail 1979. aastal läksin tagasi Bayernisse.

Tolleks ajaks polnud seal aga enam Neudeckerit, kes oli pidanud veidi enne minu saabumist tagasi astuma. Siiski toetas ka Willi Hoffmann (Bayerni president 1979-1985) minu kandidatuuri ning nii sai oma tulevasest tööst väga vähe ettekujutust omanud 27-aastasest jalgpallur Uli Hoenessist mänedžer Uli Hoeness.

Eks siis tuligi tegutsema asuda. Klubil oli 12 miljoni margase käibe juures seitsme miljoni eest võlgu, kakskümmend kaastöölist, aga oli suur õnn, et meil oli Karl-Heinz Rummenigge. Seda seepärast, et tema sain ma Milano Interisse maha müüa. [Aplaus]

Tol ajal (1984. aastal - A. M) vapustavana tundunud 11 miljoni marga eest! See oli n-ö kolmepoolne tehing, kus kõik osapooled võitjatena väljusid. Meil näiteks polnud enam pärast seda võlgasid, ülejääk oli neli miljonit. Nii sain ma Mönchengladbachist kahe miljoni eest osta Lothar Matthäusi, Duisburgist miljoni eest Roland Wohlfahrti ning ülejäänud miljon märgib seda, et alates tollest hetkest pole Bayern enam kordagi ühtegi marka, ühtegi eurot kellelegi võlgu olnud. [Aplaus]

Kõike seda rääkides ei taha ma öelda, et ma seda kõike üksinda oleksin teinud. Sellesse protsessi on olnud kaasatud paljud inimesed, te näete neid ka täna siin. Meenutan, et minu algusaastatel oli klubil 6800 liiget, täna on see arv 293 000.

Tol ammusel ajal moodustas eelnimetatud 12 miljonilisest käibest piletimüük umbes 80 protsenti. Niisiis iga kord, kui ilm halb oli, teadsime, et staadionile tuleb vaid 20 000-25 000 inimest (Bayerni kodustaadioniks oli Müncheni olümpiastaadion, mis mahutas umbes 70 000 pealtvaatajat - A. M.). Sellised asjad soovisin ma lõpetada.

Ma püüdsin Bayerni finantsolukorra pealtvaatajate arvust vähem sõltuvaks muuta. Siis sõitsingi ma Ameerika Ühendriikidesse, tutvusin ameerika jalgpalli ja pesapalli korraldusega. Külastasin ka Manchesteri, sealne United oli toona mu unistuste klubi.

Ja meil õnnestuski lühikese aja jooksul selles valdkonnas palju korda saata – turunduses, turustamises. Bayern suutis kiiresti edukas olla, aga me ei teinud ka mitte kunagi hullumeelseid asju. Ja me oleme tõesti sageli väga head jalgpalli mänginud.

Siiski tuleb mul öelda, et päris alguses saime vaid üksikuid Bayerni sallide või mütside tellimusi ning sedasi ma seda kõike muidugi ette ei kujutanud. Pidime veel rohkem turustamisele panustama. Aga siis tuli klubisse Jürgen Klinsmann. Siis muutus kõik. Klubi särkide arv, mis siis müügiks läks, märgib täiesti uut ajastut.

Meie fännide suureks unistuseks on olnud alati ka päris oma kodustaadioni olemasolu, mis lõpuks Allianz Arena näol ka teostus. Me tulime sellega toime. Mingil hetkel pidime me küll linna survel endale ka partneri võtma, kes aga äärmiselt loiuks tegelaseks osutus (Hoeness viitas Müncheni klubile 1860, kes oma kaasomandi 2008. aastal Bayernile müüs - A.M.). [Aplaus]

Kuid kui meil neist viimaks vabaneda õnnestus, siis oleme tõesti päris priskelt elada saanud. Minu arvates on Allianz Arena maailma kõige ilusam staadion. [Aplaus]

Allianz Arena Bayernisse värvunult. Foto: fcbayern.de

Kui ma vaid veel korra eelmisele laupäevale mõtlen: väljamüüdud staadion, mäng õhtupimeduses, plakatid fännitribüünidel – see kõik on erakordne. [Aplaus]

Ja siis veel selline mäng ise! See on jalgpalli süda, mida enamat üldse soovida!

Siit võib edasi arutada. Klubi käive on 750 miljonit, me teenime igal aastal kasumit. Eelmisel aastal oli see paljuski Dreeseni teene, kes saavutas lausa hiilgava tulemuse. Ka käimasolev hooaeg, nagu me viimasel juhatuse koosolekul kuulsime, saab olema fantastiline. Põhjus on selles, et klubi on väga hästi juhitud. Aga loomulikult soovime me veel suuremat edu.

Ma pean tegema ühe olulise tähelepaneku, mis puudutab kõiki mängijaid, treenereid ja jalgpallijuhte. Ma ei pea õigeks käitumist, mida võime täna paljude klubide puhul täheldada. Nimelt võib leida nii keskpärasel kui ka tipptasemel klubisid, kellel on võlgasid neljasajast viiesaja miljoni euroni. Ma ei leia, et see väga mõistlik käitumine oleks.

Seepärast häiris mind sel aastal eriti asjaolu, et meid kallite mängijate mitteostmises süüdistati. Kallite mängijatega kaasneb kohe probleem, sest tuleb minna teiste mängijate juurde ja öelda, et nemad hakkavad nüüd võrreldes mõne kalli mängijaga võibolla vähem teenima. Seepärast on oluline, et uute mängijate ostupoliitikas järjekindlad ollakse.

On kaks võimalust – osta atraktiivseid mängijaid, kes pole odavad, või olla ostupoliitikas tagasihoidlikum, mis aga eeldab kannatlikku meelt. Kui ma täna näiteks meie vasakul äärel mängiva Alphonso Daviesi tegutsemist vaatan ... [Aplaus]

... siis tuleb tunnistada, et Hasan Salihamidžic on odavalt tõelise pärli Münchenisse toonud. [Aplaus]

Nüüd te võibolla ütlete, et mida ta siin nüüd õigupoolest täna räägib – kõik on ju suurepärane, klubil läheb hästi, aga ometi astub ta tagasi. Miks ometi?

Ma olen selle ideega tegelenud enam kui pool aastat, sest olen inimene, kes mõtleb ka tulevikule. Olen kohtunud paljude keskmise suurusega ettevõtete juhtidega ning näinud, et paljudel ei ole firma üleandmine nooremale põlvkonnale õnnestunud. See pani mind tuleviku üle järele mõtlema. Usun, et meil on klubi juhtimise üleandmine õnnestunud, sest meil õnnestus presidendi ametikohale saada tõeline isiksus, Adidase juhatuse endine esimees Herbert Hainer. Ja see on selle klubi jaoks suurepärane. [Aplaus]

Ja et Oliver Kahn on valmis kahe aasta pärast üle võtma Rummenigge töö ... [Aplaus]

... seegi on midagi väga erilist. Kuid ka neid samme seades peab olema kannatlik. Miski ei juhtu üleöö.

Oliver Kahnist saab aastal 2021 Bayerni tegevjuht. Foto: fcbayern.de

Karl-Heinzi ja juhatuse jaoks on oluline integreerida juhatuse liikmed Oliver Kahn ja Hasan Salihamidžic veelgi tugevamalt oma meeskonda. Sest on üks asi, mida ma pean teile ütlema: meie vastased on valmis meid igal hetkel ründama. Nad ei passi niisama kodus. Te peate üles ehitama tugeva meeskonna, peate olema tervikuna tugev, peate teineteist toetama. Siis võib Bayern peaaegu kõikjal, Saksamaal niikuinii, aga ka rahvusvaheliselt teiste ees saavutatud edu nautida. [Aplaus]

Kui ma mõtlen Bayernist, siis minu unistuses on tegemist ookeanil liikuva tankeriga. Kui võimalik, ärgem kasutage rasket kütuseõli, meie kandamiks pole konteinerid või nafta. Ei, nendeks on inimesed: 293 000 liiget. Ja miljonid fännid jahtidel järgnemas. Meie tanker peab liikuma otse, mitte vaatama vasakule – ja päris kindlasti mitte paremale. [Aplaus]

Alles siis võime oma klubi üle kõik uhked olla.

See klubi peab alati oma tähelepanu keskmesse seadma inimesed. Ma võitsin 61 tiitlit. Ja ma ei tea, kas tiitli nimel on alati oluline ohverdada meeskond, treener või inimene. Sest kui olla nii tugev, kui meie seda oleme, siis varem või hiljem võidame mõne tiitli igal juhul. Klubi peab olema sotsiaalne. Klubi peab olema enesekindel, mitte ülbe. [Aplaus]

Klubi peab mõtlema ka väiksematele. Jah, me oleme tugevad, kuid me pole mitte alati seda olnud. Aga kui oled kõrgel üleval, siis tuleb mõelda ka neile, kes parasjagu madalamal.

Kui vahel mõnikord autos sõites raadiost kuulen, et Aue lõi Sandhausenis värava, siis ma mõtlen, et kas ma ikka pean seda nüüd teadma? Või pean ma teadma, et Kolumbias rong rööbastelt maha sõitis. See, mis meile kõigile palju olulisem on, on see, et Müncheni linnas on palju vanu inimesi, kes ei saa oma pensionist ära elatud. See on oluline! [Aplaus]

Mul pole küll oma tulevaste tegemiste osas veel täit ettekujutust, kuid päris kindlasti on see seotud sotsiaalvaldkonnaga. Olen seda varem teinud loengute ja helde annetuste kaudu, kuid edaspidi kavatsen selles suunas ka isiklikumalt tegutseda. [Aplaus]

Mu daamid ja härrad, kallid liikmed, tahaksin teid südamest tänada. Te olete olnud minuga enam kui 50 aastat. Ma nautisin seda. Te olete mind toetanud. Te olete meid toetanud. Te olete mu elu ilusamaks teinud.

Tahaksin tänada ka oma perekonda, oma kaastöötajaid, pr Hoffmanni (siinkirjutaja ei suutnud selle naise positsiooni Bayernis välja selgitada - A. M.), [isiklikku sekretäri] Karin Potthoffi, [isiklikku assistenti] Elke Kellerit. See oli ilus aeg.

Ma ütlen nüüd teile: nii oli. Ich habe fertig. Danke!

[Aplaus]

***

Kõnele järgnenud aplaus, kui taas Bildi ajavõtusüsteemi usaldada, kestis 3 minutit ja 36 sekundit. Selle aja jooksul jõudis poodiumilt läbi käia Franck Ribery, mängija, kes kuulus Bayernisse 12 aastat, kel sel suvel leping läbi sai ning keda Hoeness mitmel juhul klubi ajaloo parimaks mängijaks on nimetanud. Täna Fiorentinas mängiv prantslane kinkis Hoenessile tublisti üle meetri kõrguse kullatud raamidega ümbritsetud maali, millel kujutatud eri ajastutest pärit Hoenessi figuurid. Neist ühel on ta ka koos Riberyga.

Prantslane ei unustanud ka Hoenessi abikaasat Susannet, naist, kelle soovile vastu tulles tema abikaasa klubi presidendi ametist suuresti loobuski. Talle ulatati suur lillekimp. Seejärel, olles presiidiumilaua taga taas istet võtnud, ütles Hoeness, et toredate emotsioonide järel tuleb taas tavaellu pöörduda, juhatades sisse veel enam kui neli tundi kestnud arutelud.

Ribery tänas ka Uli abikaasat Susanne Hoenessi. Foto: Youtube (kuvatõmmis)

Tulles nüüd lõpetuseks veel korra Hoenessi kõne juurde, tasub meenutada, et oma kõne pidas ta peast. Niisiis peame esmalt tunnistama, et tegemist on väga osava jutuvestjaga. Alustades oma vestet tänasest päevast, lausa päevakajalistest teemadest, liikus ta seejärel oma Bayerni-tegemiste algaastatesse ning sealt enda jaoks mööda märgilisi tähiseid tagasi tänasesse päeva ning otsapidi ka tulevikku.

Küllap kõige olulisem sõnum, mida Hoeness oma kõnega edastada soovis, puudutab pühendumist inimestele ning seepärast oleks põnev veel korra lasta pilk üle neist konkreetsetest inimestest, kelle Hoeness nimepidi oma lõppsõnas ära toob.

Noid nimesid sai 18, siin esitatud tekstikronoloogilises järjekorras: Hansi Flick, Karl-Heinz Rummenigge, Jan-Christian Dreesen, Franz Beckenbauer, Gerd Müller, Sepp Meier, Wilhelm Neudecker, Willi Hoffmann, Lothar Matthäus, Roland Wohlfahrt, Jürgen Klinsmann, Alphonso Davies, Hasan Salihamidžic, Herbert Hainer, Oliver Kahn, pr Hoffmann, Karin Potthoff ja Elke Keller. Ära ei tohi ka unustada, et oma viimases lauses viitab ta ka Giovanni Trapattonile.

Need nimed siin on õpetlikud seepärast, et kes iganes tuleb mõttele kirjutada Uli Hoenessist, tema tegemistest ja tema pärandist, ei tohi ühelgi juhul mööda vaadata neist loetellu kuulunud inimestest, sest nende kaudu saab defineerida sündmused, mis uuritavale objektile endale tähtsaks on osutunud.

Lõpuakordina peaks aga viitama, et kuigi Hoeness pidas oma kõne peast, ei tasu meil kahelda, et ükski nimi tema kõnesse juhuslikult oleks lipsanud. Taolist teesi on kasulik rakendada juba kasvõi ainuüksi seepärast, et see aitab tähelepanu juhtida neile inimestele, keda Hoeness võinuks mainida, kuid seda siiski ei teinud.

Ühest sellisest inimesest seejuures ei saa üle ega ümber ning sellele viitas Saksa meedia juba päevi enne aastakoosoleku toimumist. Nimelt polnud Hoenessi lahkumistseremooniale kutsutud päevakangelase kunagine südamesõber Paul Breitner. Nende meeste suhetest on siin rubriigis umbes aastapäevad tagasi ka kirjutatud.

Danke, Uli! Foto: fcbayern.com

Kommentaarid

Kommentaare ei ole.

Sisene
Mujal maailmas | Seitsmeks päevaks kinga saanud Cannavaro tõi meistritiitli ära, Türgis uus üllatusliider
SUURED LIIKUMISED
MEIE JAOKS OLULINE
ÜLEMINEKUTE RINDELT
Pilk rahakotti | Korvpallimeistri ahastusse ajav spordiseaduse muudatus tõstab Premium liiga sisemist konkurentsi
ÜKS HÄÄLETUS LÕPPES, TEINE KÄIB
TOIMETAJA VALIK
RISTNURK
REKLAAM
VIIMASED PILDIGALERIID
Koht
Võistkond
M
V
V
K
VV
P
1.
Tallinna FC Flora
36
29
3
4
110:21
90
2.
Tallinna FCI Levadia
36
24
6
6
98:32
78
3.
Nõmme Kalju FC
36
22
11
3
79:34
77
4.
Paide Linnameeskond
36
23
5
8
78:30
74
5.
Tartu JK Tammeka
36
14
7
15
57:62
49
6.
JK Narva Trans
36
13
9
14
57:49
48
7.
Viljandi JK Tulevik
36
7
7
22
35:75
28
8.
JK Tallinna Kalev
36
6
6
24
29:89
24
9.
FC Kuressaare
36
6
5
25
24:87
23
10.
Maardu Linnameeskond
36
4
5
27
30:118
17
REKLAAM
HÄÄLETUS
Kes lõi Premium liiga hooaja ilusaima värava?
1%
1%
4%
0%
1%
35%
4%
12%
1%
43%
PREMIUM LIIGA KUU VÄRAV

Vali Premium liiga aasta ilusaim värav ülaltoodud hääletuse abil. Tabamusi vaata siit!

FÄNNITURNIIR 2019

Kõige fänniderohkem turniir tuleb taas 21. detsembril! Registreerimine kestab kuni 11. detsembrini.

SILM PEALE!

Vaata siit saate "Silm peale!" viimast osa!

https://www.zone.ee/
PREMIUM LIIGA ÜLEMINEKUD

Jälgi, millised muutused toimuvad kahe hooaja vahel Eesti meistriliga klubides!

SOCCERNETI FOORUM - FÄNNIDE KOHTUMISPAIK!

Räägi kaasa aktuaalsetel jalgpalliteemadel või muudel huvipakkuvatel teemadel! Külasta Soccernet.ee foorumit!

PREMIUM LIIGA TABEL
Tallinna FC Flora
90
Tallinna FCI Levadia
78
Nõmme Kalju FC
77
Paide Linnameeskond
74
Tartu JK Tammeka
49
JK Narva Trans
48
Viljandi JK Tulevik
28
JK Tallinna Kalev
24
FC Kuressaare
23
Maardu Linnameeskond
17
MENÜÜ
 
KESKKONNAD
FACEBOOK