Eesti U17 koondise ja Harju Laagri puurivaht Harly Ollin jagas Jalgpall.ee-le antud intervjuus mälestusi kodusest suurturniirist. 

16-aastane kindamees kaitses Eesti väravat nii Hispaania, Horvaatia kui ka Belgia vastu. Ollin tunnistas, et turniiri melust tavarutiini naasmine ülemäära kaua aega ei võtnud. "Midagi erakordselt rasket harjumisel ei olnud. Eks natuke võttis ikka aega, aga see on peale igat koondiselaagrit nii," rääkis noor kindamees. 

"Aga kogemus ise oli loomulikult teistsugune. Isegi kõik koosolekuruumid olid palju suuremad ja fännide arv oli ka tohutu. Vähemalt sellega võrreldes, mida mina olin varem kogenud," jätkas ta. Ollini hinnangul andis suurturniiri kogemus tulevikuks kõvasti motivatsiooni juurde. 

"Ma arvan, et see annab olulist kogemust ka selles mõttes, et kui mängid järgmine kord kuskil nii suure publiku ees, siis on kogemus all – ei tule enam ehmatusena! Tegelikult see üllatas päris korralikult, et nii palju fänne tuli. Ligi 5000 – see oli üle ootuste!" lisas Ollin.

• Penalti eel vastasega kätt surunud Ollin: soovisin talle edu või midagi taolist

Lisaks platsivälistele asjadele jäi Ollini jaoks turniirilt tugevaks mälestuseks loomulikult vastaste kvaliteet. "Kõige eredamalt jäävadki meelde professionaalsus ja melu. Vastased olid tõesti väga head. Tegelikult on neid asju nii-nii palju, mis sellest turniirist meelde jäävad," sõnas harjukas.

Ta lisas: "Üks näide asjast, mida ma ei oodanud, oli just vastaste ääreründajate kvaliteet. See oli tõesti midagi uut! Hispaanial ja Horvaatial olid nad ikka väga tasemel."

Ollin tunnistas, et suurturniir tegi U17 koondist veelgi ühtsemaks. "Sai palju nalja tehtud. Olime juba enne omavahel väga head sõbrad. Kindlasti aitas turniir veelgi ühtsust kasvatada, aga olime juba enne päris ühtsed. Palju aega koos veetnud igasugustes laagrites, lisaks suhtlevad paljud ka väljaspool jalgpalli. Meil oli hea ja ühtne sats."

Suurturniiri vältel suutis Eesti nii Hispaania kui Belgia väravasuu lahti muukida, kui skoori tegid vastavalt Ron Neltsas ja Aston Visse. Milline emotsioon turniirist jääb kindamehele aga kõige enam meelde? "Väravad on kindlasti tipphetked, mis jäävad meelde ja on ka tulevasteks mängudeks motivaatorid," arvas Ollin.

"Aga teised kaks asja, mis tooksin välja: kui kõndisime A. Le Coq Arenal väljakule ja tulime tunnelist välja. See hetk, kui kuuled tribüünilt inimesi pidevalt karjumas "Eesti-Eesti!" – väga vägev tunne. Ja kindlasti ei saa unustada kõiki neid toetajaid, kes pärast lõpuvilet jäid staadioni kõrvale ning küsisid pilte ja autogramme. Kõik fännid olid meile väga-väga suureks toeks."

Mida soovitaks Ollin tagantjärele neile noortele, kel võib tulevikus tekkida võimalus sellisel suurturniiril mängida? "Ma arvan, et soovitaksin võtta kõike nagu tavalist mängu. Püsida rahulik ja olla sina ise, täpselt nii nagu tavaliselt oled. Anda maksimumpingutus, nautida kogu mängu ja olla rahvaga kaasas. Ja loomulikult nautida seda toetust," sõnas väravavaht lõpetuseks.