Kui aastaid on Ida-Virumaa klubid (Narva Trans ja Sillamäe Kalev) mänginud eurosarjamänge kas Rakveres või Tallinnas, siis nüüd käib mitmes omavalitsuses töö euromängudeks kõlbliku staadioni ehitamiseks.

Viimastel aastatel on kaasaegse staadioni ehitamise/renoveerimise osas räägitud ka maakonna jalgpalli esinduslinnast Narvast, kuid kõige konkreetsemaks on mindud Jõhvis ning nüüd Sillamäel. 

"Staadionile on täna koostöös alaliitudega koostatud projekteerimistingimused. Sel aastal on ette nähtud projekteerimine. Järgmisesse aastasse on kavandatud ehitus," tegi Sillamäe linnavalitsuse infospetsialist Olga Eskor Soccernet.ee-le praegusest olukorrast ülevaate. Juba praegu on Sillamäel olemas regiooni suurim spordikompleks, mille hooned on rekonstrueeritud.

Küsimus on ikkagi rahas

Situatsioonid ja probleemid nii Jõhvis kui Sillamäel on sarnased. Eesti Jalgpalli Liidu abiga on mõlemas linnas valminud eskiis ja valmistutakse projekteerimiseks. Kuid nagu sai aimu juba eelmisel aastal Jõhvi jalgpallikeskuse arenguid käsitlevatest artiklitest, selgus ka nüüd mõlema linnavalitsusega suheldes, et kummagi projekti puhul on murekohaks rahastus. Mõlemad on väljendanud lootust saada lisaks omavahenditele rahalist toetust ka riigilt ja EJL-ilt, kuid jalgpalliliit on omavalitsusi aidanud eskiisi ja projekteerimistingimuste koostamisega.

Eskor avaldas kahjutunnet tõiga üle, et EJL objekti projekteerimist ning ehitust ei toeta, kuivõrd "nende toetus oleks väga oluline". Rahastusest rääkides sõnas Eskor veel: "Sillamäe ettevõtted on alati linna tegemisi toetanud, sealhulgas toetatakse spordiklubisid ja ürituste läbiviimist. Staadioni ehituseks loodame saada riigi toetust - näiteks said sel aastal neli omavalitsusüksust riigieelarvest kunstmuruhallide ehitamiseks toetust kokku kuus miljonit eurot, Kohtla-Järvel ehitatakse staadionit toetusrahadega - ja vajadusel kaasame laenuraha."

Jõhvi jalgpallikeskuse videokavand 2019. aasta algusest.

Eesti Jalgpalli Liidu peadirektori Tõnu Sireli sõnul on eskiisi- ja projekteerimistingimustega kohalike omavalitsuste toetamine muutunud tavapäraseks praktikaks. "Eesti jalgpallitaristu arendamisel on suur roll riigil ja omavalitsustel ning meil on hea meel, et Sillamäe on selles valdkonnas suutnud lisaks kaasata kohalikud eraettevõtted. Meie suuname jätkuvalt iga-aastaselt oma eelarvest enam kui poolteist miljonit meie tippklubide ja noormängijate arengusse."

Sirel jätkas: "Oleme viimase mitmekümne aasta jooksul finantseerinud väga suures mahus jalgpalliväljakute ehitust, kuid peame vaatama suurt pilti ning näeme ka teisi valdkondi, mis vajavad meie abi. Seetõttu olemegi teinud strateegilise valiku suunata rohkem vahendeid erinevateks tegevustoetusteks."

Kavas on ka kunstmuru välja vahetada

"See objekt on prioriteetne. Kindlasti ei soosi tänane majandusolukord sellise investeeringu tegemist, kuid loodame ka jalgpalliliidu ja riigi toele, sest mitmed omavalitsused on sellist tuge saanud," kinnitas Eskor ja lisas, et riigi toetuse osas on pöördutud juba ka kultuuriministeeriumisse.

Ida-Virumaa modernseim staadion, mida Sillamäele sihitakse, peaks eskiisi järgi sisaldama lisaks kergejõustikutaristule ka tribüüni 1500 pealtvaatajale ning 105x68 meetriste mõõtmetega jalgpalliväljakut. "Täpne objektide ja spordirajatiste loetelu ning teenindusruumide programm täpsustatakse projekteerimise käigus," märkis Eskor.

Juba Premium liiga aegadest omandas kurikuulsa renomee Sillamäe amortiseerunud kunstmuruväljak. Eskori sõnul on kattevahetus jätkuvalt aktuaalne. "Kattevahetus oleneb rahastusvõimalustest. Kui tööd tuleb teha etappidena, siis on tõenäoline, et esimesena vahetatakse kunstmuruväljaku kate, st aastal 2021."