Peale 25. märtsil üliedukalt lõppenud Eesti-Uruguay sõpruskohtumist kuulutati mängujärgsel järelpeol klubis Woodstock välja möödunud aasta Jalgpalligeenius ning Jalgpallijobu ehk siis need, kelle tegemisi Jalgpallihaigla liikmete seas läbiviidud küsitluse tulemusena enim positiivselt ning negatiivselt esile tõsteti.

Jalgpalligeeniuse tiitlile käis sel aastal tihe rebimine Konstantin Vassiljevi, Tarmo Rüütli ning tervikuna Eesti jalgpallikoondise vahel. Napi häälteenamusega teenis tiitli Eesti jalgpallikoondis täies koosseisus. Fännide seas tõsteti esile just koondise suurt arenguhüpet nii mängupildi kui ka tulemuste poole pealt, eriti aga oktoobrikuist suursaavutust Serbias. Jalgpallikoondise auhinna võttis kohapeal vastu Eesti Jalgpalli Liidu infojuht Mihkel Uiboleht.

Kui geeniuse tiitlile oli konkurents suur, siis Jalgpallijobu tiitel läks ülekaalukalt jagamisele kahe noorsandi vahel, kes Eesti koondise valikmängus Itaaliaga keset kohtumist A.Le Coq Arenal väljakule jooksid. Nende tegu märgiti ära kui fännile sobimatu käitumine, mis tagatipuks rikkus Eesti koondise mängurütmi eestlaste jaoks üliolulistel hetkedel. Jalgpallijobud oma auhinda vastu võtma ei tulnud.

Jalgpalligeenius ning Jalgpallijobu pärjati traditsiooniliselt metallikunstnik Jüri Roosa poolt spetsiaalselt valmistatud taiestega.

Kõigi hääletanute vahel loositi välja Jalgpallihaigla sümboolikaga õllekann. Fortuuna naeratas Liis Lõunele.

Varasemad Jalgpalligeeniused:

2009 - Frank Bernhardt
2008 - Kuno Tehva
2007 - Raio Piiroja
2006 - FC Levadia ja Tarmo Rüütli
2005 - Jelle Goes
2004 - Tarmo Rüütli
2003 - Mart Poom
2002 - Arno Pijpers

Varasemad Jalgpallijobud:

2009 - Eesti Jalgpalli Liidu piletipoliitika
2008 - Jalgpallifänn Papa
2007 - Eesti Jalgpalli Liidu ametnik X
2006 - Andres Oper
2005 - Kanniku-Pohlaku jalgpallitüli.
2004 - Telekanal TV3.
2003 - Valeri Bondarenko
2002 - Edgar Savisaar