Järjekordse suure võidu saanud Henn: me ei lase end sellest kõigutada, kui ümber räägitakse, et oleme hirmkõvad (2)
Tallinna FC Flora peatreener Jürgen Henn lausus pärast 2:1 võitu Nõmme Kalju üle Soccernet.ee-le, et mängijad hoiavad edust hoolimata jalgu maas ning just see on neile tänavu head tulemused taganud.
Mõned minutid pärast lõpuvilet kõlas FC Flora riietusruumist vali muusika, mille põhisõnumiks oli: "Käes on raju reede!" Meeskonna juurest koridori ajakirjaniku juurde saabunud Henn oli silmnähtavalt rahulolev, ent vaoshoitu. Mis on selle taga, et Flora reeded on nii rajud ja tänavused suured mängud on kõik võidetud?
"Ei ole sellist ühte imerohtu," vastas Henn. "Mängijad hoiavad jalad maa peal. Hoiavad sihi ja eesmärgi selge, et me ei lase end kõigutada sellest, mis ümber räägitakse, et oleme hirmkõvad või võidame. Proovime ikkagi hoida oma põhiasjad paigas, kaitse paigas, töötada treeningul kogu aeg nii kuidas suudame. Muidugi detaile on veel, aga põhi, mis meid tassib, on see."
Henn jätkas tänase mängu lainel: "Suures pildis kuni meie teise väravani ja natuke ka peale seda mängisime minu arust päris hästi. Kontrollisime pigem mängu - vähemalt selline oli mul tunne. Kaljul väga palju võimalusi ei olnud seal. Aga mida parandada: viimastes mängudes teeme kogu aeg ühe rumaluse ja vastane kasutab selle tihtipeale kohe hästi ära. Sealt tekib mängijates mängu lõpus ärevus. Peame leidma selle vastu mingit rohtu."
Pärast Flora 2:1 väravat haaras palliga mängu enda kontrolli alla Kalju, kes otsis viigiväravat lõpuhetkedeni. Kas taoline olukord tekitas Hennis ka muret või oli see seisust lähtuvalt normaalne? "See on jalgpallis alati loogiline, et kui keegi väravat taga ajab, siis see initsiatiiv võetakse. Eriti kui tegu on kahe võrdse võistkonnaga, siis tihti nii juhtub. Õnneks suutsime piisavalt hästi kaitsta. Kuigi loomulikult tegi see mulle veidi muret, et Kalju sai initsiatiivi ja palle kasti viia, milles nad on tugevad. Täna suutsime selle õnneks neutraliseerida."
Võit otsese rivaali üle annab Florale nüüd Kalju ees üheksapunktilise edu. Kas see on piisav? "Seda on selles mõttes piisavalt, et see on selles faasis päris hea vahe. Aga hooaja lõpuni on veel nii-nii palju minna. Me ei lase end sellest kõigutada," vastas Henn.
Aga siit on kõigile hea õppetund kõigile. Spordis on väikeste sportlike eeliste puhul määravaks, kes omab nö võitja mentaliteeti. Kaljul on see olemas, Viljandil on see olemas ja Floral on se olemas. Flora treenerid peavad aga kõvasti vaeva nägema, et seda kasvatada ja hoida, sest viimases mängus Kaljuga oli kerget väristamist tunda. Kaljuga mängus on raskem ära peita Vassiljevi kaitsetööle mitte kekendumist ja tulevad välja ka idndividuaalse meisterlikkuse puudujäägid kõigil mängijatel ning Kalju teab seda. Mina nägin esimest korda platsil Florat, kes kartis Kaljut. Kuid see kartus ongi põhjendatud - Kaljus on väga palju talenti ja pühendunud töökust!
See puine narratiiv nagu vaja 30 kolli ründajat, et olla võidukas ei päde. Nagu florakas Kuusk tõdes - Kalju oskab igalt poolt väravaid "välja võluda".
Kalju tugevus ongi see, et näiteks Kaarel ongi ülihea ning terav ründaja, keda lihtsalt treenerite puine arusaam ründajast ja ka muidugi Kaareli suutlikuse tõttu mängida muid positsioone pole siiani peale noorteklassi ründajana kunagi nähtud. Kaljul on selliseid peidetud ründajaid kogu keskvälja jagu - Paur, Khomutov, Nathco, Tjapkin . Sama kehtib ka platsile tulnud mängumehe Antonovi kohta, kes siani on äärekaises olnud - ta on tegelikult loomulik ründav poolik (nagu Natcho). Subo oli kunagi ründaja. Isegi kaitses on enamus ründaja natuuriga mängijad (PV, Lobai, Kulinitš, Markovitš). Volkov, kes andis värasöödu näitas, et oskab ka teistele olukordi luua - see on tugevus meeskonnas! See annab Kristalile taktikalises mõttes palju enam loovusruumi erinevate mätšappide puhul. Eile oli ka näha, et ilma Natchota oldi loovad ja ohtlikud - nagu ültes Kristal - keegi saab rohkem vastutust kui Natcho puudub ja teadud tasakaal oli võistkonnas isegi parem. Ma usun , et see oli võistkonna moraalile vajalik - Kalju ei ole ühe mehe võistkond! Eile oli Floral ju napikas - tundus, et pääsesid ühest pendlast ja ise lõid tegelikult ainult 1 värava. Õnnetu omaväravata ning kui Kaarel ja Khomutov oleks oma võimalused sisse vajutanud ning ilma Meeritsa ühe supertõrjeta oleks ka 5-2 võinud olla Kalju võit eile. Seekord läks nii, et Florakatel oli veidi rohkem õnnestumisi. Ma arvan, et vaatamata kaotuses Kaljukate ensesusk on vankumatu ja see hakkab ka tulemustes rohkem ja rohkem kajastuma. Kalju treeneritele soovin tarkust, et hoida oma mängijate enesusk ülikõrgel - nii saate neist parima välja!
