Eesti koondise poolkaitsja Mattias Käit (24) on oma koduklubi Bukaresti Rapidiga Rumeenia kõrgliiga tipus. Kuigi suvel sooviti teda osta, ei ole mees kurb, et tehingust asja ei saanud.

Rapid on tänavust hooaega alustanud suurepäraselt, kui 11 voorust on teenitud kaheksa võitu ja kolm kaotust. 24 punktiga jagatakse Faruliga esimest kohta. Mis on tänavuse edu taga? Milline oli suvel meedias palju kajastust leidnud ja poleemikat põhjustanud üleminekusaaga mängija enda silme läbi? Mis on koondise eesmärgiks septembrikuistes kohtumistes?

Kõigest sellest ja paljust muustki rääkis Käit Soccernet.ee-ga esmaspäevasel Eesti koondise kogunemisel Tallinnas A. Le Coq Arenal. Mees naudib nii Rumeenia jalgpallilegendi Adrian Mutu mängitavat jalgpalli kui ka enda rolli selles.

Mis eelmises mängus juhtus?
Võitsime!

Aga mis sinuga juhtus? Nägime, et sind vahetati välja.
Põlvele tegin kergelt viga. Oli selline lahtise palli olukord. Põlv käis sirges asendis korraks tagasi. Proovisin edasi mängida minut-kaks, aga ei tundunud õige ja tulin välja. Oli valus. Täna (eile - K. E.) tegin MRT, ootan vastust ja eks siis vaatame, mis sealt tuleb. Praegu paiste ei ole läinud. Kõndida saan. Endale tundub asi positiivne, aga kuna see on põlv, peab igaks juhuks ettevaatlik olema.

Kas tegid ise liiga või kontaktis vastega?
Lahtine pall, vastane oli – nii palju kui ma mäletan, ma pole videot järele vaadanud –, paremal pool, proovisin seda palli kuidagi tagasi võita, aga vasak jalg, tugijalg, protsessi käigus käis sirgelt olles kuidagi nagu tagasi. Nii oli see mälu järgi. Liigutus oli see, mida tundsin.

Kas see võib praegu need eesootavad mängud ohtu seada?
Oleneb, mis MRT näitab. Tegin selle just vahetult enne siia tulemist ära. Doktor vaatab selle nüüd üle ja saan vastuse. Kui küsida, kuidas enesetunne on, siis see on normaalne. Kuna paiste ei läinud ja saan kõndida, siis ma väga ei muretse, aga kunagi ei tea.

Teisipäeva õhtuks ei ole veel lõplikult teada, kui tõsiseks trauma osutus.

Kuidas muidu hooaja algus läinud on? Tabelis on asjad päris hästi, võite tuleb kamaluga.
No ega nüüd nii palju neid ka ei tule …

No napilt tulevad.
Jah. Napilt, aga tulevad! Peaasi, et tulevad! Eks me kindlasti oleme paaris kohas ka koperdanud. See üle-eelmine mäng [Craiovaga] ja ka varasemalt võõrsilmäng Pertoluli vastu, kus ei mänginud oma mängu, vastased lõid ära ning ei saanudki kuidagi enda asja käima. Aga üldkokkuvõttes vaadates suurt pilti, siis jagame esimest kohta. Ainult väravate vahega oleme teisel real. Kõik on rahul. Tuleb samamoodi edasi panna. Neli mängu on meil esimese ringi lõpuni, viimased kaks neist on Faruli ja Hermannstadtiga, kes on esineliku võistkonnad. Saab kõva andmine olema.

Mis teil selle praeguse edu taga on? Eelmisel hooajal te ei saanud ju ikkagi tabeli esimesse poolde.
Eelmisel aastal meil [peatreener Adrian] Mutu tuligi just siis, kui meil oli üks mäng liiga poolitamiseni jäänud. Mul on natuke raske öelda, kuna kui tulin, oli eelmine treener [Mihai Iosif], mängisin kuskil kuus-seitse mängu ja siis tuli Mutu. Ma ei tea täpselt seda protsessi, mis seal nüüd nii palju teisiti on.

Samas kui vaatad, siis meil võistkonda uuendati ka suvel päris palju. Meil tuli üheksa-kümme mängijat juurde. Mulle tundubki, et toodi väga head mehed. Kui meil on kellelgi vaja vahetusest tulla platsile, siis ta toobki teravust juurde. Võib-olla eelmisel aastal kui vahetus tehti, siis tase langes või ei mängitud nii hästi kohta välja. Aga praegu tundub, et on kõik päris samal tasemel ja toimib. Siiani on okei.

Kuidas ennast seal kehtestada oli, kui sul tulebki kümme uut venda ja kõik tahavad ka omi asju?
No mis seal ikka! Tuleb samamoodi edasi teha. Eks mul ja teistel eelmise aasta mängijatel oli arvatavasti väike eelis, sest treener teadis sind juba läbi ja lõhki. Aga see muidugi ei tähendanud, et saaks lõdvemalt võtta. Seda kindlasti mitte! Samamoodi edasi pannes tuli treenerile näidata, et sa oled õige mees, kes mängib. Kui siiani on võidud tulnud, siis on treeneril ka väga raske anda kellelegi teisele võimalust.

Kuidas sulle su enda roll meeldib, mida sa just väljakul täitma pead? On see selline ideaalne asi sulle, et saad kastist kastini liduda?
No liduda saab seal korralikult, jah, seda küll. Roll mulle meeldib. Treener usaldab mind väga. Mängin. Väga harva vahetatakse välja – kui, siis kas miskit on viga või ta tahab midagi muuta. Mulle praegu istub kõik, kuidas kogu treenerite staff, mitte ainult Mutu, töötab.

Mängijad samamoodi, alustades Sapunarust (38-aastane kaitsja Cristian Sapunaru on endine Rumeenia koondislane, kes mänginud aastaid Portugalis, Hispaanias ja Türgis. FC Portoga tuli ta kolmel korral meistriks ja võitis 2011. aastal ka Euroopa liiga - K. E.). Tema on põhimõtteliselt nagu treeneri parem käsi. Väga ühtlane klubi on. Fännid on muidugi hullud meil!

Kuidas sa Mutut treenerina kirjeldaksid? Milline treener ta on? Milline on ta käekiri? Mängijana teame, et ta oli kohati päris hull.
Ta on väga-väga tark treener. Kui ta alguses tuli, ei osanud arvata, et ta taktikaliselt nii tark on. Kui analüüsime vastaseid, teab ta läbi ja lõhki, mis on vastase tugevad ja nõrgad kohad, kuidas meie peame väljakul liikuma – see on ka meie edu võti. Mulle ta treenerina väga meeldib! Inimesena ka – kui on vaja temaga midagi rääkida, ta seletab lahti, kasvõi pärast mängu analüüsides või mida iganes.

View this post on Instagram

A post shared by FC Rapid 1923 (@fcrapid1923oficial)

Kuidas sa praegu nüüdseks Rumeeniaga kohanenud oled? Kas Bukarest on selge?
Bukarest ei saa selgeks kunagi … (Naerab). See on linnana, kui liiklust vaadata, hullumaja. Eestiga seda võrreldada ei saa ja see pole võimalik. Nagu ka Kanal 2-s üks saade oli, siis saime omale tänu sellele Bukaresti sõbrad, käsipallur Martin Johannsoni ja tema abikaasa. Suhtleme elukaaslasega väga palju nendega. Nüüd Jonniga (Bukaresti Steaua kaitsja Joonas Tammega - K. E.) pole nii palju kokku puutunud, kuna tal on ka Euroopa mängud ja neil on nii tihe graafik, et kahjuks on vähe võimalust kokku saada. Aga eks me avastame seda Bukaresti vaikselt ja rahulikult.

See tädike, kes sulle kirjutab, on veel alles?
Ta on alles! Ma lõppude lõpuks ei tea, kes ta on seal. Kas ta on tädike või kuidas ta nii hästi seda sotsiaalmeediat oskab kasutada ... Vahepeal on selline tunne, et võib-olla ei ole päris tädike ka. (Naerab). Aga tema ikka pärast iga mängu kirjutab oma nägemust.

Mis suvel toimus? Sa olid erinevates üleminekujuttudes sees ja hooaja esimeses mängus sa ka ei mänginud.
Hooaja esimeses mängus ma ei mänginud seljavigastuse tõttu. Ma juba hooaja ettevalmistuse viimases kahes mängus ka ei osalenud. Seljatrauma oli. See ei olnud üleminekusaagaga seotud. Aga jah. Võib öelda, et oli huvi ja mitte lihtsalt huvi, vaid laua peal lausa pakkumine. Klubid kokkuleppele ei saanud ja siin ma olen endiselt. Aga võin kinnitada, et oli olemas klubi, kes tahtis mu ära osta.

Ja see oli Šveitsist?
Võin öelda, et see oli Šveitsist.

Ma saan aru, et sul endal oli tegelikult ikkagi ka see soov minna.
Mul oli soov minna, aga mul ei olnud midagi halvasti ka Rapidis. Ma lasin klubidel omavahel seda arutada. Kui ei saa kokkuleppele, siis ei saa. Olin rahul ka Rapidisse jäämisega, sest mul ei olnud seal mitte midagi halvasti: kogu aeg mängisin, treeneri usaldus oli olemas.

Ent mõtlesin, et kui selline võimalus on olemas, siis Šveitsi kõrgliiga on ahvatlev. Juba väga ammusest ajast on olnud Bundesliga ja Saksamaa jalgpall see, mida ma jälgin. See [Šveits] oleks võib-olla olnud hea vahelüli, et kunagi teha näiteks samm Bundesligasse. Aga midagi pole halvasti.

See pidi olema kindlasti meelitav, et sa tegid pool hooaega uues klubis ja mängisid end sedasi pilti, et sul oli juba kosilane, kes ütleb, et andke mulle see vend, me tahame teda saada.
Kindlasti oli meelitav, muidugi. Selletõttu mõtlesin ka, et kui poole aastaga sain ühe klubi, siis kui aasta aega veel mängin ja tõesti kogu aeg mängingi ja läheb hästi, siis vaatab, mis talvel või uuesti suvel juhtuda võib. Ma ei olnud kurb, et seda üleminekut ei juhtunud.

Kas sa selle nüansi poole pealt mõtlesid ka, et okei, sa oled Rapidiga praegu pool aastat mänginud, aga sul pole olnud sellist täishooaega suhteliselt tükk aega?
Mitte tükk aega, vaid ütleme isegi, et pigem polegi olnud sellist tervet hooaega, kus oleks kogu aeg mänginud. Kas oleks treener usaldanud või poleks mingisuguseid jamasid olnud. Mul see peast läbi ei käinud. Ma ise mõtlesin, et kui on võimalus, võiks proovida, võiks katsetama minna, võiks vaadata, mis saab, sest kunagi ei tea, mis aasta jooksul võib juhtuda. Kuid lasin klubidel otsustada. Nende omavaheline asi oli see.

Teistpidi üks tiimikaaslane Rares Ilie läks sul Prantsusmaa kõrgliigasse. See peaks andma päris head enesekindlust, et on küll koht, kus võib mängida, sest ikka jälgitakse.
Jaa! Mitte ainult üks vend ei lähe, vaid ka varem on mindud Serie A-sse, üleminekuid on tehtud Türki ja kuhu iganes. Kui vaadata, kus need rumeenlased mängivad, siis nad on kõik ikka otse Rumeenia liigast läinud sinna. Ei saa öelda, et Rumeenia liigat ei jälgita, kui tehakse selliseid üleminekuid. Ikka vaadatakse, jälgitakse. Aga eks sa pead ka mängumees olema, et edasi minna. Tiimikaaslane läks Nice’i ja vaadates, kellega ta nüüd koos mängib (klubiga liitusid suvel näiteks Aaron Ramsey, Kasper Schmeichel ja Ross Barkley - K. E.) … Aga ta oli ka 19-aastane, väga potentsiaalikas ja andekas mängija. Hea meel ta üle.

Sa ka täitsa vana mees ei ole õnneks.
Nojah, ei tea. Tema läks 19-aastasena, mina oleksin järgmisel suvel 25. Vahe on! Aga jah, nii vana veel ei ole. Vaadates tänapäeva jalgpalli, siis kui kunagi oli see karjääri tipphetk 28-29, siis praegu on see veel edasi läinud. Aga no see jalgpallikarjäär on suhteliselt kiire, et tuleb võtta maksimumi sellest, mida saab.

Aga su leping Rapidiga on vist lausa järgmise hooaja lõpuni?
Mul on see hooaeg ja järgmine hooaeg, just.

Ehk siis klubi jaoks oled sa praegu väga oluline lüli.
Kui nad ära ei tahtnud lasta, siis kindlasti oluline lüli nende jaoks ja nende silmis. Sama järelikult ka treeneri silmis. Kahtlemata nad ju kõik koos arutasid seda olukorda. Aga jah, vaatame, mis selle aastaga saab.

Kas sul oli endal ka treeneri või klubijuhtidega sellest juttu?
Jah, oli. Mul oli nii treeneri kui ka kahe presidendiga juttu ja rääkisime. Nad rääkisid oma poole, mida nad mõtlevad ja tahavad ning mina ütlesin, et see on lõppude lõpuks nii, et kui teie jaoks pole see pakkumine piisav, siis mis seal rääkida. Võtke teie asja oma klubi vaatevinklist. Nii ta oli.

Aga suhted kuidagi selle pealt kehvemaks ei läinud? Kõik jäi korda?
Kui siiani mängin, siis suhted ei läinud kehvemaks! (Naerab). Ega ma ei läinud sinna ka niimoodi, et kuule ma tahan minna ja ma ei mängi ja kõik. Võib-olla kui see hooaja esimene mäng vahele jäi, siis see oligi halb ajastus. Täpselt samal ajal olid ju need jutud ning siis paljud arvasidki, et mul on nii-öelda "vigastus", kuid tegelikult mul juba mitu aastat tagasi oli stressimurd seljas ja lihtsalt selg on nõrk. Aga ma ei hakanud ennast välja suruma klubist. Ütlesin puhtalt, et te arutage ja vaatame, mis saab.

Kas palka ei tahetud juurde panna selle peale?
Nad on pakkunud, aga vaatame. Ma keskendun praegu koondisele. Klubis on ka nii tihe graafik olnud, et me ei ole nii otseselt sellest rääkinud.

Koondises ongi tulemas olulised mängud. On võimalus juba reedega asjad ära otsustada. Kui suur on soov ja tahtmine see koduväljakul ära teha?
Väga suur ikka! Väga suur soov on see. Kindlasti tahaks Malta vastu siin ära kindlustada selle ning siis San Marinosse minna, kuigi sinna ei saaks kuidagi lõdevamalt minna. Isegi kui oled C-tasandile pääsu ära kindlustanud ja pärast seal saad tuppa, siis see on ka päris piinlik.

Viimane kogemus koondisega on seal 0:0.
Nojah, minul õnneks viimane kogemus San Marinoga võõrsil on U21 koondisega, kus ma lõin värava. Mul on õnneks parem mälestus! Aga jah: tahaks ära kindlustada, aga kindlasti ka kuute punkti. Midagi muud siit ei saagi tahta.

Aga tunne võistkonna sees eelmise kogunemise pealt on hea ja kindel?
Jaa. Kindlasti see viimase sekundi värav, mis lõime Malta vastu, andis seda emotsiooni veel juurde. Kui vajalik see oli meile, vaadates ka tänast päeva. Ütleme nii, et alati on tore kokku tulla, sõpru näha ja arvan, et meeskonnavaim on igati valmis.