Naiste karikavõistluste finaalis kübaratrikiga FC Levadia võidule aidanud Vlada Kubassova sõnul harjutas nende naiskond A. Le Coq Arenal toimunud finaaliks pisut teistmoodi kui tavalisteks mängudeks.

Kui tavaliselt peetakse mängud kunstmuru peal, siis finaal peeti muruväljakul. Kui keeruline on sellises olukorras minna muru peale mängima?
Avaldan väikese saladuse - me harjutasime finaali jaoks pärismuru peal ning oleme mai algusest saati muru peal trenni teinud. Seega ei olnud "elusa" muru peale minek väga raske, kuigi mõneti harjumatu oli see ikka, sest Lilleküla väljak oli tunduvalt suurem kui see, mille peal me harjutame, mistõttu olime pärast esimest poolaega päris väsinud.

Kui kindel oli naiskond enne mängu oma võidus? Mille vastu hoiatas peatreener Maksim Rõtškov?
Enne mängu me võitu ei eeldanud - SK 10 naiskond mängib päris hästi ning eelmisel hooajal suutsid nad meid isegi võita. Treener hoiataski meid, et mäng ei tule lihtne, aga mõte sellest, et saame karikat enda käes hoida, kandis meid edasi.

Kas mõne külje alt kartsite ka vastast?
Pigem mitte. Pall on ümmargune, aga 90 minuti jooksul võib palju juhtuda!

Kas võib öelda, et esimese värava järel oli võit kindel?
Ei, kindlasti mitte - vastupidi, proovisime turvalisemalt mängida, palli enda käes hoida ning ründamist jätkata.

Hoolimata sinu suurepärasest panusest võitu rõhutasid, et tegu on kogu naiskonna võiduga. Tutvusta meile siis natuke 2016. aasta naiste karikavõitjaid!
Kõige targem - see on meie väravavaht Marina (Karžetskaja). Tema on meie tugev tagala, viimane liin kaitses. Kõige lõbusam olen... mina! (naerab) Tegelikult ma arvan, et see on Ljuba (Ljubov Maksimova).

Kõige stiilsem? Ma arvan, et me oleme kõik moekad ja ilusad - kui ei usu, tulge vaadake meie mänge! Kõige arem? Neid meil ei ole!

Kõige lahkem? See on meie Helis (Rõuk). Kõige laisem? Kes meil kipub trennis laisklema... Sorri, Nastja (Anastassia Dodeltseva)!

Minu parim sõbranna? Kõik on mu head sõbrad, aga kõige rohkem veedan väljaspool jalgpalli aega Ljubaga (Maksimova) ning üks tüdruk, kes meie tiimiga praegu seotud ei ole, on Inna Zlidnis.

Aga kes on võistkonna hing? Raske öelda, aga mingis mõttes kindlasti meie treener Maksim (Rõtškov)!

Mida arvasid meeste finaalist? Kelle poolt olid?
Otseselt kellegi poolt ma ei olnud, vaatasin lihtsalt huvitavat jalgpalli ja neid kes mängisid - oli põnev, ilus ja vaatemänguline.

Kui Levadia välja arvata, siis millises naiskonnas mängida tahaksid?
Ilmselt kuskil välismaal. Aga praegu ainult Levadias!

Lõpeta lause. "Jalgpall on minu jaoks..."
"...esimene armastus!" Nii üllatav kui see ka ei tundu, siis sellesse mängu ma armusin ning seetõttu võin sellise analoogia välja tuua küll!