Karm! Aasta eest Dovbõki juhtimisel Euroopas ilma teinud Ukraina kõrgliigasats purunes sõjas kildudeks (3)
19. juulil heideti finantsraskustesse sattunud Ukraina tippklubi SC Dnipro-1 kõrgliigast välja ning nii pole klubil asja ka Konverentsiliigasse. Klubi lootis küll koos aupresidendi Juri Berezaga, et uus sponsor astub appihüüete peale ligi, kuid see tormiline suvi jäi klubi jaoks viimaseks. Klubi, kes veel vähem kui kuu aja eest tegi ettevalmistusi uueks (euro)hooajaks.
SC Dnipro-1 peaks olema 2018. aastal kinni pandud enam kui saja-aastaseks elanud FC Dnipro üsna otsene järeltulija. Tolle klubi jaoks tuli lagi ette pärast rahaasjadega skeemitamisi, mille FIFA enda laualegi tõmbas. Kuna Dnipro ei suutnud võlgu likvideerida, läks klubi pankrotti. Pärast seda kerkis Ukraina vutimaastiku kõrgemate nimede sekka Dnipro-1, kes mängis oma esimese hooaja tippliigas 2019/20 aastal.
Vaid kaheksa aastat tagasi loodud klubi jõudis Ukraina kõrgliigast osa saada viiel hooajal. Parimaks osutus 2022/23, kus meistriks tulnud Donetski Šahtarist jäädi maha viie punktiga. Mullu mängis Dnipro-1 end neljandaks, mis andis koha Konverentsiliiga teises eelringis.
Kui loosipallid said 19. juunil kaussidest nopitud ja vastane - ungarlaste Puskas Akademia- teada, rääkis Dnipro-1 mõne kiirema sõna oma mehe Bogdan Ledneviga. 26-aastane ründava suunitlusega poolkaitsja oli mõne aasta eest mänginud Ungaris Fehervaris ning nii oskas ta eurovastast kiita. "Nad võitlevad alati lõpuni ning nad on oma meistrivõistlustel alati esimeste seas. See ei saa lihtne väljakutse olema, aga senikaua, kui me valmistume korralikult, on meil võimalus edasi minna," toonitas Lednev.
Üheksa päeva hiljem jagas Dnipro-1 oma kodulehel uue hooaja mängukava: alustuseks, 3. augustil, mängitakse Tšerkassõ LNZ-iga. Klubiga, kelle ridades jookseb ringi endine Tallinna FCI Levadia ründeäss Mollo Bessala. Vähemalt avalikkusele ei poetatud teragi, et Dnipro-1 vähemalt sellises kuues enam kunagi väljakule ei astu.
19. juulil teatas Ukraina jalgpalliliit, et raskustesse sattunud Dnipro-1 meistrivõitlustel ei osale. Tekkisid arutelud, kuidas tekkinud auku paigata, kusjuures esimesena prooviti vaadata esimesena tipust pudisenud FC Minaj poole. Kolm päeva hiljem tegi Ukraina alaliit mõne jaoks ebaausa otsuse, kuulutades vabale kohale välja 26. juuli algava miniturniiri. Selle võitja - kas Minaj, Harkivi Metalist (tippliiga 15. ja 16.), Livõi Bereh või Epitsentr (Esiliiga 3. ja 4.) - pääseb kõrgliigasse. Tiimi lagunemine viis klubi langemiseni ka eurosarjast, kus Puskas Akademia sai võitluseta Konverentsiliiga kolmandasse eelringi.
Mis ikkagi juhtus?
Veel mullu suvel kõmmutas ukrainlane Artem Dovbõk Dnipro-1 ridades Meistrite liiga eelringis ja liigarindel väravaid, liikudes seejärel Hispaania kõrgliigasse Gironasse. Lükke eest saadi Transfermarkti andmetel pea 8 miljonit eurot, mis on klubi ajaloos (mitte et seda teab mis palju oleks) rekordiline. Miljonilisi liikumisi toimus seal varemgi.
Välismaised asjatundjad teavad rääkida, et võlakoorem kasvas sõjapäevil Dnipro-1 eestvedajatel lihtsalt üle pea. Kuna asi kiskus kiiva, ei julgenud pardale hüpata mitte ükski tõsiseltvõetav sponsor ning nii ei jäänud profivõistkonna ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Abi polnud ka sellest, kui klubi aupresident Juri Bereza lubas ära anda koguni ka oma tiitli.
"Alates 2022. aasta märtsist oleme oma poja Maksimiga kandnud sõjaväerüüd ning kaitsnud oma kodumaad. Oleme olnud klubi toimetustest eemal kuniks saime ühel hetkel aru, et oleme suurtes rahaprobleemides. Olen valmis kaaluma kõiki pakkumisi ja tingimusi, et leida uus investor. Olen valmis lahkuma aupresidendi positsioonilt ning taanduma jalgpallist üleüldse, kui tuleks keegi, kes oleks nõus klubi päästma. Tahan, et Dnipro-1 elaks. Linn väärib kõrgetasemelist jalgpalli ning Meistrite liigat," kirjutas Bereza juuli alguses emotsionaalselt, jäädes oma palvega lõpuks üksi.
Seega ei jäänud mängijatelgi muud üle, kui liikuda tugevdama mitmeid varasemaid konkurente. Väärtuslikumatest meestest liikusid Oleksandr Pihhaljonok ja Valetin Rubtšinski Kiievi Dinamosse, EM-finaalturniirilgi osalenud Oleksandr Svatok kolis see-eest USA-sse Austinisse.
