Kivila vaatab kolmele Itaalia-aastale tagasi: garderoobis ma asju loopima ei hakka (0)
Eesti U21 koondise ja FC Flora väravavaht Kaur Kivila (19) mängis alates 2020. aasta sügisest Itaalias. Nüüd on Saapamaa-seiklus lõppenud ja Tartu poiss tagasi kodumaal.
Esimesed kaks Itaalia-hooaega mängis Kivila kõrgliigaklubi Hellas Verona U19 meeskonnas, viimaseks aastaks laenati ta tugevuselt neljandas liigas ehk Serie D-s mängivasse Carpisse. Kui Hellases olid eestlase kanda esikindad, siis Carpis enam mitte.
Tervet Itaalia-perioodi iseloomustab väravavaht Soccernet.ee-ga vesteldes nii: "Sain seal väga palju kogemust. Nägin trennides, kuhu on vaja jõuda: lisaks muidugi Serie A tasemel mängud, sain nendel kaasas olla. Väga vinge kogemus."
Kui tavaliselt tegelevad üleminekute ja erinevate läbirääkimiste haldamisega agendid, siis Kivila puhul mitte. Tema on igas olukorras ise enda eest väljas ega pole siiani agenti palganud. Seetõttu oskab ta päris täpselt kirjeldada, kuidas üleminekuprotsess Itaaliast Eestisse välja nägi.
"Mul ei olnud sealt pakkumisi. Otsustasin, et kõige parem on tulla Eestisse tagasi," räägib ta. "Lepingu lõppedes ei olnud kummalgi osapoolel tunnet, et jätkaksime. Kindlasti oleksin esmajärjekorras tahtnud välismaal jätkata – ma arvan, et see on iga mängija unistus."
"Floral oli minu vastu huvi juba pikemat aega," selgitab Kivila. "Oleme pikalt kontaktis olnud ja olen nendega varasemalt trennigi teinud. Tundus hetkel kõige parem koht, kuhu minna."
"Mulle sobisid nende tingimused väga hästi. Teiste Eesti klubide huvi minuni ei jõudnud," kinnitab ta. "Kindlasti pean endast 100% välja panema igas mängus, kus mind platsile saadetakse. Naudin seda, et olen Eestis tagasi ja näen kõvasti vaeva, et taas tippvormi saada."
Floras on konkurents tihe. Tänavu on esikindad olnud vankumatult Evert Grünvaldi kanda, minutite järele ihalevad ka Kristen Lapa ja Ingmar Krister Paplavskis. Kivilat konkurents aga ei kohuta. "Kindlasti mitte. Ma arvan, et neljakesi ongi parem trenni teha kui kahekesi," leiab ta.
"Floras tuleb koht igal juhul ise välja mängida, keegi kellelegi midagi niisama ei anna," on ta väljakutse detailidest teadlik. "Usun kindlalt, et saan seal mängupraktikat – kas siis Esi- või ka Premium liigas – ja olen sellega hetkel rahul. Kindlasti tahan minuteid juurde teenida, sest Itaalias ma viimased aasta aega ei mänginud. Praktikat on vaja."
Ehkki mänguminutid jäid lõpus üürikeseks, hankis Kivila kolme aasta jooksul sületäite kaupa väärtuslikke kogemusi. "Esiteks jäävad kindlasti meelde rasked trennid Hellase esindusmeeskonnaga," meenutab ta. "Teiseks, kui ma laenule läksin, siis ma polnud enam esimene valik. See oli minu jaoks uus kogemus. Nägin seal ka seda poolt, mis tunne on olla teine või kolmas väravavaht."
Kuidas ta varuväravavahi ametiga toime tuli? "Eks ikka on keeruline, tahaks ju mängida ja end näidata. Aga tuleb iseendaga vaeva näha ja muid asju arendada," nendib ta. "Panin füüsiliselt kõvasti juurde, tegin lisatrenni ja proovisin eelkõige jalaga mängu arendada."
"Esimesele kahele aastale paneks hindeks 10, kolmas aasta pigem selline 6-7," arutleb ta. "Primaveras oli mul võimalus mängida põhimõtteliselt kõik mängud. Konkurentsi oli ka, aga ma sobisin seal treenerile hästi."
Ehkki Kivila elas Saapamaal koguni kolm aastat, ei kuma itaallaslikkust tema käitumisest vähimalgi määral. Tasakaalukus võiks vabalt olla tema teine nimi. "Ma olen ikkagi Eesti poiss. Selline rahulik," selgitab ta ise väikese muige saatel. "Seda kuumaverelisust, et loobid garderoobis asju, minus ei ole."
Teise riiki kolinud inimesed avastavad tihtipeale mingi aja möödudes, et igatsevad asju, mis kodumaal olid tavapärased või lausa enesestmõistetavad. Kivila ei ole erand – Eesti maiustused on temalgi südames.
"See on võib-olla natuke jabur vastus, aga kohukesi igatsesin küll," muigab ta. "Itaalias ei tunta selliseid jogurteid ja kohupiimakreeme üldse, rääkimata kohukestest. Samas eks mulle kohalik kultuur natuke jäi ikka külge: käežestid näiteks. Mulle väga meeldis ka fännikultuur, seda on seal igal pool näha. Suurte mängude vaatamise kogemus on Eestiga võrreldes midagi täiesti muud."
***
Kaur Kivila ja Eesti U21 koondis kohtuvad teisipäeva, 12. septembri õhtul kell 19.00 A. Le Coq Arenal Poolaga. Vaata mängu Soccernet TV-st!
