Karjääri kuuenda Hõbepalli võitnud Konstantin Vassiljev nõustus, et 8. juunil A. Le Coq Arenal Põhja-Iirimaale löödud värav oli puhtalt ilu mõttes tõesti kaunis.

"Kui ma ei eksi, siis on see mu ainuke Hõbepall, mis koondisele punkte ei toonud (Vassiljev ei eksinud, tema viis eelnevat Hõbepalli pärinevad mängudest, mis lõppesid kas Eesti viigi või võiduga – O. J.). Seda tõika arvestades ta esikolmikus pole, aga tegelikult oli ikka hea värav. Oma ilu poolest ta seda auhinda vääris ja meeldiv, et võitis," sõnas Eesti koondise teenekas ründav poolkaitsja.

Vassiljev möönis, et osa auhinnast "kuulub" Põhja-Iirimaa väravavahile Bailey Peacock-Farrellile, kes sättis müüri nii, et jättis talle võimaluse pall mööda vinditada, ega osanud esimesse posti lennanud lööki ka aimata. "Väravavahid mõnikord teevad selliseid väiksemaid apsakaid, aga küsimus on, kas need suudetakse ära kasutada. Minul tol hetkel õnnestus," märkis Vassiljev.

Eesti koondise jaoks 2019. aasta ebaõnnestus, aga meeskonna liidri meelest tuleb nüüd mõelda eesootavatele mängudele. "Aastat on juba nii palju analüüsitud, et uuel aastal pole enam vaja sellest mõelda. Järeldused on tehtud. Peame väga palju tööd tegema, et 2020. aasta oleks parem. Esmalt tulevad sõpruskohtumised, kust tuleb enesekindlust hankida, mille toel siis edasi liikuda."

Eesti koondis lõi möödunud aastal väravaid vähe, ainult viis. Samas olid need Vassiljevi hinnangul keskmisest ilusamad. "Hõbepall ongi hea üritus ja koht väravad rahulikult üle vaadata ning saada aru, kas nad olid ilusad. Seekord olid kõik tõesti head, kui minu poolt Gibraltarile löödud värav välja jätta," arvas ta.

Nii Eestis kui ka maailmas on individuaalsed auhinnad viimase kuu aja jooksul tekitanud rohkesti poleemikat – näiteks kas Ballon d'Or'i vääris Lionel Messi või hoopis Virgil van Dijk? Vassiljevi hinnangul on need vaidlused vältimatud, aga samas siiski mitte kuigi olulised, sest jalgpalli eesmärk on ikkagi võistkonna võit.

"Individuaalsed auhinnad on nii subjektiivsed, eriti võistkondlikel spordialadel. Kuidas saab võrrelda keskkaitsjat ja ründajat või poolkaitsjat ja väravavahti. Tegelikult oleks ilmselt parem välja anda auhindu liinide kaupa. Seega annavad individuaalsed auhinnad ainet mõtlemiseks ja vaidlemiseks ning teeb kõik huvitavaks.

Spordiauhindade puhul näeme ju praegu, kuidas juttu on palju, ja paremusjärjestused erinevad. Tegelikult on jalgpalli idee ikkagi meeskondlik võit, mis on tähtsaim. Individuaalsed auhinnad on küll meeldivad, aga sünnivad ikka selle pealt, et mängija on võistkonna liige ja proovib teha enda tööd nii hästi kui võimalik," rääkis Vassiljev.

Vassiljevil on nüüd kuus Hõbepalli ja auhinna 20. sünnipäeval pälvitud eriauhind, mis anti välja Eesti koondise ilusaimale väravale vahemikus 1995-2014. "Praegu on nad kahes erinevas kohas, aga arvatavasti pean nad millalgi ühte kohta kokku tooma," muigas ta.

Tänavune Hõbepall anti üle restoranis Beer Garden ja auhinda toetas Coolbet.