Jalgpallis pole pisiasju, vaid jalgpall ainult pisiasjadest koosnebki, sedastas FC Flora peatreenerJürgen Henn enne pühapäeval peetud mängu Paide Linnameeskonnaga. Matš toimus Paides ning detail, millest Eesti jalgpalli tänavuse eurosarjakangelase puhul mööda vaadata ei saa ega tohi, on nende koduväljaku väikesed mõõtmed.

Flora võitis pühapäevase kohtumise 2:1, kusjuures mõlemad väravad sündisid standardolukordade tulemusel. Esimene nutikalt lahti mängitud karistuslöögi, teine audisisseviske tulemusel. "Teadsime, et väikesel väljakul on standardolukorrad väga tähtsal kohal ja tegime nende kallal eelmised kolm-neli päeva päris palju tööd. Käisime läbi detailid ja erinevad võimalused. Nagu näha, siis see andis ka tulemust," sõnas Henn pärast matši.

Täna õhtul võõrustab Paide tiitlikaitsjat FCI Levadiat ning eilsel pressikonverentsil võttis koduväljaku mõõtmed kaudselt jutuks peatreener Karel Voolaid, kes tõi välja, et võõrsil on nende tänavused tulemused olnud paremad. "Oleme A. Le Coq Arenal väga hästi mänginud. Kaks mängu Floraga – karika poolfinaal ja liigamäng 0:0. Ja tegelikult ka viimane mäng Levadiaga mängisime siin väga hästi, võtsime Kaljut siin karikafinaalis. Ja Pärnu on ju suurem, hea kvaliteediga väljak," rääkis Voolaid.

Statistika ütleb, et kui koduväljakul on Paide tänavu 13 Premium liiga mängust võitnud seitse, viigistanud kaks ja kaotanud neli, siis võõrsil on vastavateks numbriteks kuus, kaks ja kolm. Sisulist vahet seega pole, keskmine punktisaak on pea sarnane (kodus 1,77, võõrsil 1,81 per mäng).

Abstraktsem vaade ütleb aga, et võõrsil-mängudes on Paide mängupilt voolavam ja sundimatum. Kui koduplatsil on neil ikka päris palju kangutamist, siis võõrsil, näiteks A. Le Coq Arenal, mängitakse hoopis lustlikumat vutti. Numbritesse süvenedes vaatab põhjus suurelt vastu – Paide koduväljak on erakordselt lühike. Seal lihtsalt ei ole ruumi kaunist jalgpalli mängida.

Mida numbrid täpselt ütlevad? Eesti Jalgpalli Liidu andmebaas kinnitab, et Paide linnastaadion on väike. Sealse jalgpalliplatsi mõõtmed on 90x66 meetrit ehk pikkus minimaalne, mis reeglitega lubatud. Kõik ülejäänud Premium liiga klubide põhiareenid omavad vähemalt 100 meetri pikkust jalgpalliplatsi ehk vahe Paidega on märgatav.

Rahvusvaheline soovituslik standard (näiteks kõigi MM- ja EM-finaalturniiride matšid mängitakse just nende mõõtmetega platsidel) on 105x68 meetrit, mida järgivad A. Le Coq Arena, Sportland Arena, Tamme staadion ja Pärnu Rannastaadion. Kadrioru staadioni mõõtmed on 105x66, Narva Kreenholmi staadionil 102x75 ja Kuressaare linnastaadionil 100x60 meetrit.

7,5 meetrit per väljakupool on jalgpallurile väga pikk vahemaa

Kuna karistusala ja keskringi mõõtmed on jalgpallireeglite kohaselt standardsed sõltumata väljakust, on vahemaa keskringist karistusalasse Paide linnastaadionil mõlemal väljakupoolel seitse ja pool meetrit lühem kui näiteks A. Le Coq Arenal või Tamme staadionil. "See on jalgpalluri jaoks väga pikk vahemaa, millega võib korda saata palju," sõnab Premium liigas 296 mänguga 157 väravat löönud endine FC TVMK, Nõmme Kalju ja FC Levadia ründaja Ingemar Teever.

Kui meenutada pühapäevast kohtumist, kus Paide jäi kodus 1:2 alla FC Florale, ja võrrelda seda vaimustust külvanud eurosarjamatšidega, torkas suurima erinevusena silma gambialase Ebrima Singhatehi nähtamatus. Gambia mees, kes on eilsete teadete kohaselt siirdumas Tšehhi kõrgliigaklubisse Praha Slavia, ei saanud palli või kui isegi sai, puudus tal ruum hoo üles saamiseks ja Flora kaitseliini ohustamiseks.

Kohtumist ETV-s ekspertkommentaatorina vahendanud endine Eesti koondise ründaja Ingemar Teever märkis Soccernet.ee-le, et Paide väike väljak mõjub Singhatehi mängijatüübile pärssivalt. "Singhatehi trumbid on kiirus, hea tehnika ja korralik löök, aga pühapäeval Flora vastu ei saanud ta neid kasutada.

Kui meenutada näiteks matši Brüsseli Anderlechtiga, siis Belgia klubile tekitas Singhateh probleeme just siis, kui sai A. le Coq Arena suurel väljakul vabadesse tsoonidesse spurtida ja oma kiirust ära kasutada. Pühapäeval Flora vastu ei pääsenud ta kordagi palliga jooksma. Eks Flora kaitses muidugi ka targalt, laskudes üpris madalale võistkondlikku blokki. Kui Levadia on tark, kaitsevad nad kolmapäeval samade põhimõtete alusel," arutleb Teever.

Eesti koondises 30 mänguga neli väravat löönud Teeveri sõnul peab paika printsiip – mida väiksem on väljak, seda hõlpsam on tõhusa kaitsebloki ülesseadmine. "Samas minu mängijatüübile väike väljak sobiks. Kui ma oleksin praegu Levadia ründaja ning saaksin kastis peaga võidelda Artur Pika rebitud tsenderduste nimel, siis oleks see päris mõnus. Singhateh on aga teise suunitlusega ründaja.

Ning Flora vastu teise ründajana tegutsenud Kristofer Piht õhuvõitlustes Henrik Pürgi ja Markkus Seppikut üle mängida ei suutnud. Minu meelest teeb see väike väljak Paidele paraja karuteene. Tuleb meelde Nõmme Kalju, kel ei tulnud kodusel Hiiu kunstmurul samuti mäng välja, sest vastased istusid kompaktselt kaitses ja kannatasid ära," räägib Teever.

Eurosarjamängudes publikut vaimustanud Paide trump oli plahvatuslikkus, mida tõid edurivisse lisaks Singhatehile ka Bubacarr Tambedou, Siim Luts, Robi Saarma ja Piht. Plahvatuslikkus vajab aga ruumi, mida Pärnu Rannastaadionil ja A. Le Coq Arenal on ühe väljakupoole kohta seitse ja pool meetrit rohkem kui Paide linnastaadionil.

"Singhateh oli igas eurosarjamängus ohtlik, sest ta suutis leida üles vaba ruumi, kus oma kiirusega iga kord midagi tekitas. Flora vastu sai ta löögile ainult ühe korra ja siis ka kaugelt. Karl-Romet Nõmm oli valmis ja püüdis kenasti. Tambedou vajab oma kvaliteedi näitamiseks samuti ruumi, kus kiirust rakendada," meenutab Teever pühapäevast matši.

Kui Singhateh tõesti täna klubist Tšehhi kõrgliigasse siirdub, tuleb Voolaidil ründemäng veidi ümber korraldada, nagu alati, kui võistkonna koosseis muutub. Ning kahtlemata suudab Kaimar Saag Paide väikese väljaku eripäradest gambialasest edukamalt üle olla. Seda nii kogemuste kui ka mängijatüübi tõttu.

Pruuli: Paide uue staadioni väljak tuleb kindlasti "õige" suurusega

Meistrivõistluste esimese ringi mängib Paide kõrvalasuval kunstmurustaadionil, mille mõõtmed 101x66 meetrit ehk rahvusvahelisele standardile üpris lähedased. Kolme ülejäänud ringi osas aga niipea muutust oodata pole, sest Paide linnastaadioni ümberehitamine pole ei plaanis ega kergejõustikuradade tõttu ka reaalselt mõeldav.

Leevendus peaks saabuma Paide uue jalgpallistaadioni valmimisega, mille kavandamisega klubi tegeleb, aga mis on ressursimahukas projekt. Tegevjuht Jaanus Pruuli kinnitab, et uuele staadionile kavandatakse igal juhul rahvusvahelise standardiga (105x68 meetrit) mänguplats.

"Meeskonna stiiliga soovime liikuda sinna, et jalgpalluritel oleks võimalikult palju ruumi mängida kaasaegset jalgpalli. Eesti parima amatöörmeeskonna jaoks, kelleks Paide pikalt oli, tähendas väikeste mõõtmetega linnastaadion kõva kindlust. Panustasime toona ju eelkõige võitlusele ja kaitsele. Praegu on näha, et see plats soosib meist tabelis tagapool asetsevaid võistkondi," sõnab Pruuli.

Nagu näha, leiab Paide Linnameeskonna juhtkond, et väike koduväljak pole pikas plaanis ei mõistlik ega jätkusuutlik lahendus. Küll aga kehtivad alati ja igal pool – A. Le Coq Arenal, Pärnus, Paides, Paide uuel staadionil, Gambias, Praha Slavias – universaalsed jalgpallitõed: 1) väljak on mõlema võistkonna jaoks täpselt samasugune, 2) eripäraste oludega kohanemine ja nende enda hüvanguks pööramine on üks asi, millega mõõta võistkonna kvaliteeti.