Austraalia jalgpallinaiskonnal tuli esmaspäeva õhtul vastu võtta kibe kaotus, kui Tokyo olümpiamängude poolfinaalis jäädi Rootsile alla 0:1. Austraalia jõudis suurturniiril (MM või OM) esimest korda nelja parema sekka ning tegi igati südika partii, aga natuke jäi puudu.

Nagu väga tasavägistes mängudes sageli juhtub, sai otsustavaks juhusliku iseloomuga värav, mille lõi seekord Rootsi ründaja Fridolina Rölfö teise poolaja esimesel minutil. Austraalia peatreener Tony Gustavsson kasutas ära kõik viis vahetust, aga Tokyos seni ainult võite tunnistanud Rootsi kaitset neil lahti muukida ei õnnestunud.

Ainuke vahetuspingil viibinud Austraalia väljakumängija, keda täna platsile ei saadetud, oli võistkonna kõige kogenum liige, 36-aastane kaitsja Aivi Luik. Olgu kohe öeldud, et see pole reegel, vaid pigem ikka erand, sest alagrupimängudes Uus-Meremaa ja Rootsiga ning veerandfinaalis Suurbritanniaga kuulus Eesti juurtega jalgpallur Austraalia põhikoosseisu.

Viiekordne Austraalia meister, korra Taani tšempioniks kroonitud, 2010. aastal Austraaliaga Aasia meistriks kroonitud ning karjääri jooksul koguni üheksa välisriigi (USA, Ukraina, Kanada, Taani, Island, Inglismaa, Norra, Rootsi, Hispaania) klubides mänginud Luige Eesti juured pole saladus, aga Soccernet.ee-l õnnestus Yokohama Rahvusvahelisel Staadionil nende kohta veidi täpsemalt küsida.

Olümpiamängudel kehtib reegel, et mixed zone'i ehk ala, mis ette nähtud ajakirjanike ja sportlaste suhtluseks, peavad pärast võistlust läbima kõik sportlased. Atleetidel pole kohustust intervjuusid anda, aga pigem "ei" ei öelda. Kui Luik kuulis, et temaga soovib vestelda Eesti ajakirjanik, pani ta käes olnud kompsud maha ja oli varmalt nõus.

• Naiste MM-finaalturniiril osaleb Eesti juurtega jalgpallur, kes on löönud Levadia vastu võiduvärava
• Aivi Luik tuli viiendat korda Austraalia meistriks

Aivi, esmalt paar sõna tänase mängu kohta. Sa ise küll väljakul ei käinud, aga palun hinda, mis lõpuks määravaks sai?
Väga keeruline on selle tulemusega leppida. Me tõesti arvasime, et lõpuks ometi on käes suurturniir, kus Austraalia naiskond suudab küündida säravaima tiitlini. Kahjuks nii ei läinud. Aga nagu peatreener meile kohtumise järel riietusruumis ütles, siis naiskond jättis väljakule kõik, mis meis peitus. Andsime endast parima, järgisime hoolikalt mänguplaani, aga Rootsi lõi meist ühe värava rohkem. Pingutuse üle tunneme uhkust, tulemus valmistab pettumuse.

Kui proovida vaadata tänasest pettumusest natuke laiemat pilti, siis millise mulje on need erakordsel ajal ja erakordsetes tingimustes korraldatud olümpiamängud sulle jätnud?
Täiesti imelise. Mul oli lapsest saadik unistus võistelda olümpiamängudel. Tunnen end õnnistatuna ja olen tõesti väga tänulik, et see juhtus nüüd, kui olen jõudmas oma karjääri lõpusirgele. Olen õnnelik, et mul on privileeg kuuluda meie naiskonda, kes näitas nii täna kui ka eelneva turniiri jooksul kanget iseloomu.

34-aastasena mängisid esimest korda MM-finaalturniiril ja nüüd 36-aastasena debüteerid olümpiamängudel. Mida need karjääri hilises faasis saavutatud verstapostid sulle iseenda kohta ütlevad?
Ilmselt seda, et minus peitub tohutu jalgpallikirg. Kui see oleks mu enda teha, mängiksin kuni olen 100 aastat vana! Pärast paari pettumust, kui ma viimasel hetkel finaalturniirile sõitnud naiskonnast välja jäin, keskendusin oma tegemistele nüüd ja praegu.

Viskasin peast välja kinnisideed "pean jõudma MM-ile" ja "pean jõudma olümpiale". Selle asemel keskendusin mängudele klubirindel, kus proovisin esineda pidevalt oma võimete piiril. Ning alati, kui selleks võimalus avanes, andsin endast kõik ka koondises. Lõpuks osutus see piisavaks, et jõuda nii MM-ile kui ka nüüd Tokyo olümpiamängudele.

Kui su klubikarjäärile otsa vaadata, siis, ütleme nii, et reisimist on mõnevõrra olnud!
Oojaa, seda tõesti. Olen ikka päris paljudesse paikadesse sattunud.

Oled sa seda nautinud?
Ma olen seda armastanud! Kordan ennast, aga ma tõesti tunnen end õnnistatuna, et mu tööks on jalgpall. Unistasin lapsena professionaalseks jalgpalluriks saamisest ja see sai teoks. Mulle väga meeldib reisida, kohata uusi inimesi ja tutvuda erinevate kultuuridega. Ning lisaks armastan jalgpalli, tänu millele olen saanud kõige eelnevaga tegeleda. Nean juba ette päeva, mil see kõik paraku otsa saab.

Nüüd paar küsimust su Eesti päritolu kohta. Kas see, et su emapoolsed vanavanemad on eestlased, vastab tõele?
Just, nad põgenesid sõja eest Rootsi, kus sündis mu ema. Tema kasvas üles nii eesti kui ka rootsi kultuuri rüpes ning ta on oma Eesti juurte üle siiralt uhke. Näiteks alati, kui ta näeb võistlust, kus teeb kaasa mõni eestlane või rootslane, läheb mu ema kohe elevile ja elab neile hingega kaasa.

Millisena tunnetad sa enda sidet Eestiga?
See on kahtlemata olemas. Minus peitub ju päris korralik annus eestlast. Üks minu peamisi tugevusi jalgpallurina on allaandmatu iseloom – ma ei loobu, ma ei ütle kunagi, et see pole võimalik ja ma jooksen alati edasi kuni lõpuvile pole kõlanud.

Tean, et pärisin selle oma emalt, kes ilmselgelt sai selle oma vanematelt, eriti isalt. Seega Eesti veri on aidanud mul jõuda karjääris sinna, kus ma praegu olen. Austraalia koondislasena olümpiamängude poolfinaalis.

Eestis käinud olen korra. Paljude aastate eest Tallinnas, päris noorena. Mul on meeles suured metsad ja lahked inimesed. Seni pole ma tagasi jõudnud, aga tulen kindlasti uuesti.

* * *

Neljapäevases pronksikohtumises on Austraalia vastaseks esimeses poolfinaalis üllatuslikult Kanadale 0:1 alla jäänud valitsev maailmameister USA.

* * *

Sündinud: 18. märts 1985
Kodakondsus: Austraalia
Positsioon: kaitsja või poolkaitsja
Koondisekarjäär: 33 mängu, 0 väravat; Aasia meister 2010
Klubikarjäär: hetkel Hispaania kõrgliigaklubi Sevilla ridadesse; mänginud ka USA, Austraalia Ukraina, Kanada, Taani, Island, Inglismaa, Norra ja Rootsi klubides; viiekordne Austraalia ja ühekordne Taani meister