Luup peale | Järjekordne kuiv kaotus. Kas põhi on käes? Ei tea (3)
"Pall on meie vastane." ja "Kõik, mis saab valesti olla, ongi valesti." olid laused, mida Armeenia – Eesti Rahvuste liiga kohtumist kommenteerinud Kristjan Kalkun teisel poolajal mängu kirjeldamiseks kasutas. Need olid tabavad, sest 0:2 kaotusseisus Eesti meeskonnal ei tulnud platsi peal välja mitte midagi.
Kümme mängu võiduta (üheksa kaotust ja üks 0:0 viik), seitse mängu väravata, viis kaotust järjest. Need on muserdavad numbrid. Jalgpallirahvas – see on lai termin, hõlmates mitte ainult kõige suuremaid fänne, vaid kõiki, kes mingil moel või põhjusel Eesti jalgpallist hoolivad – põrnitseb nõutult telekast vastu vaatavat ilmetut mängu ja küsib: kas me tõesti paremini ei suuda?
- Karel Voolaid: meie ründetegevus on väga hambutu
- Mattias Käit: oktoobris tuleb kodus need kurvad seeriad ära lõpetada
Praegu ei suuda tõesti. Spordis on ikka nii, et tõusule järgneb langus ja sellele omakorda tõus, aga kes julgeb panna pea panti, et Eesti koondise langus on läbi või saab peagi läbi ja varsti pöörab tulemuste- ja esitustekõver taas tõusule? Vabatahtlikke rivist välja ei astu, sest puudub veendumus, et põhi on käes.
Iga suurema surve peale rebenenud ehk raskesti mängitaval väljakul tekitas kohtumise esimese elevuse Eesti, kui 2. minutil kombineerisid vasakul äärel kenasti Vlasi Sinjavski, Georgi Tunjov ja Ken Kallaste, kelle tsenderdus oli aga Rauno Sappineni ja Mark Oliver Roosnupu jaoks tiba tugev. Paraku sai Kallaste mäng varsti otsa. 11. minutil tegi kodustatud kolumblane Wbeymar talle väga jõulise vea, millest Eesti algkoosseisu vanim liige ei kosunud, vaid pidi 30. minutil platsilt lahkuma.
Mõlemapoolsete katsetuste saatel möödunud avapoolaeg jõudis teravusteni 43. minutil. Esmalt Armeenia värava all, kus Mattias Käit mängis audi Mark Oliver Roosnupule, sai söödu tagasi ja andis kasti madala tsenderduse, millega leidis üle Georgi Tunjovi, kes suunas palli ühe (kanna)puutega värava suunas, ent puurivaht David Jurtšenko püüdis.
Mõnikümmend sekundit hiljem avas Armeenia aga skoori, kui Mihkel Ainsalu, Nikita Baranov ja Karol Mets ei suutnud hakkama saada ebameeldiva küünlapalliga. Kollektiivne ebakõla maksis valusalt kätte. Aršak Korjan lükkas palli peaga Aleksandr Karapetjanile, kelle löök Karl Jakob Heinale võimalust ei jätnud.
Vaheaja järel Eesti mängul natist kinni võtta ei suutnud. Teeniti nurgalöök ja jõuti Käidi kaudu korra karistusalasse, aga pealelöökideni ei jõutud. Erinevalt Armeeniast. 57. minutil tulistas Barseghjan, Hein tõrjus. 65. minutil eksis jämedalt Baranov ja Gegam Ghadimjan pääses Eesti väravavahiga silmitsi. Hein tuli hiilgavalt välja ja blokeeris, aga jätkuolukorras toimetati pall Wbeymarile, kes andis kaugelt ja madalalt vägevalt tuld nii, et pall postipõrkest võrku sahises.
0:2 kaotusseisu jäämise järel tegi Eesti viimase vahetuse, tuues platsile Konstantin Vassiljevi. Neli minutit hiljem tekita vanameister Eesit parima väravavõimaluse, vabastades hiilgava läbisööduga Rauno Sappineni, aga Premium liiga parim väravakütt tulistas mööda. Väravahõng oli üleval ka 78. minutil, kui Vlasi Sinjavski murdis trahvikasti, aga lõi üle. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:
Eesti algkoosseisu keskmine vanus oli 24,3 aastat ning esimese poolaja keskel tehtud sunnitud vahetus, kui vigaseks löödud Ken Kallaste (32) asemel tuli platsile Henri Järvelaid (21), langetas selle numbri koguni 23,3 peale. Täpset statistikat pole hetkel käepärast, aga ilmselt oli tegu vähemalt selle aastatuhande kõige noorema valikmängus platsil olnud koosseisuga. Võib-olla ka kõigi aegade kõige nooremaga.
See oli peatreenerilt julge ja õige otsus. Georgi Tunjovi ründava poolkaitsja positsioonil ning Mark Oliver Roosnupp ja Vlasi Sinjavski äärtel olid õiged valikud. Kas nende esitusega saab rahule jääda, on eraldi arutelu küsimus, aga pärast ilmetut esitust Gruusia vastu olid kardinaalsed muudatused igati põhjendatud.
Jalgpallimängu kõige nõudlikum positsioon on keskpoolkaitsja. Nagu sõnas Eesti jalgpallikoondise toonane peatreener Tarmo Rüütli 2008. aasta detsembris: "Keskpoolkaitse on spetsiifiline positsioon, kus paljud jalgpallurid hakkama ei saa. See nõuab head mootorit ja superhead valmisolekut, sest sind rünnatakse igast suunast."
Mõni kuu pärast neid sõnu algas Konstantin Vassiljevi tõus Eesti jalgpallikoondise võtmemängijaks. Nüüd on aeg enam kui kümme aastat edasi liikunud. Vassiljevi tänane 70. minuti sööt Sappinenile tõestas, et Kostja visioon ja oskused pole kuhugi kadunud, aga ta on 36-aastane ning näiteks laupäeval Gruusia vastu käis tempo talle üle jõu, sest praaki esines palju.
Ilmselgelt on Eesti koondisel vaja ründava poolkaitsja kohale lähiajal alternatiiv leida. 19-aastane Georgi Tunjov mängis seal täna tunni ja sai maitsta, kuivõrd keeruline see positsioon A-koondise tasemel on. Näiteks 37. minutil andis ta esmalt ühe valesöödu vastase liini taha ja jäi paarkümmend sekundit hiljem keskringis söödu saanuna surve alla ja kaotas palli.
Nagu Rüütli tosin aastat tagasi ütles: keskpoolkaitsjat rünnatakse igast suunast. Tunjov sai täna tuleristsed väljaku kõige keerulisemal positsioonil ning kuigi leidus mitmeid häid nüansse (standardolukordadest toimetatud pallide kvaliteet, esimesed puuted), siis muidugi ei tulnud tal seal kõik asjad välja. Ei tule ka järgmine kord, aga see kooliraha tuleb maksta.
Gruusia, Armeenia ja Põhja-Makedoonia loositi Eesti koondise vastasteks Rahvuste liigas 3. märtsil. Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak sõnas loosimistulemuste järel: "Kui panna ülesanne, mille nimel me sügisel 2020 mängime, siis see on grupi võit. Eesmärgiks on tõusta B-tasandile, mis on suur väljakutse, aga ma arvan, et on normaalne see eesmärgina välja öelda."
2018. aasta sügisel mängitud esimesel Rahvuste liiga hooajal oli erinevate divisjonide peale seitse neljaliikmelist alagruppi ning vaid ühe suutis võita meeskond, kes sai üle ühe kaotuse. See statistika viitab, et kui ei juhtu korralik ime, jääb seatud eesmärk täitmata. Kui trumm on läinud, siis kas mingu ka pulgad?
Niimoodi mõelda ei saa. Alagrupi viimase koha vältiminseks ja D-divisjoni ehk mudaliigasse langemise ohu vältimiseks tuleb teha kõik, mis võimalik. Aga kui on peatreener on oktoobris ja/või novembris valiku ees, et kas panna platsile noorem või kogenum mängumees, siis sarnaselt tänasele mängule tasub eelistada noorust.
Üheksa kaotust viimasest kümnest mängust tähendab, et lisaks hambutule rünnakule on Eesti probleemiks ka ebakindel kaitse, sest kui välja jätta mullune 0:0 viik Minskis, on eelmises kümnes mängus enda võrk alati sahisenud.
Kui vigastuse tõttu poole tunniga piirdunud Ken Kallaste välja jätta, oli Eesti tänase kaitseliini parim mees karjääris esimest korda paremkaitses tegutsenud Mattias Käit. Nikita Baranov eksis enne teist väravat, avavärava puhul nappis konkreetsust nii tema kui ka Karol Metsa tegutsemises. Vahetusest sekkunud Henri Järvelaid oli Tigran Barseghjaniga hädas.
Nagu viimaste päeva jooksul korduvalt nenditud, siis: 1) Eesti koondis on kaotanud viis mängu järjest, 2) Eesti koondis pole seitse mängu järjest väravat löönud, 3) Eesti koondis on kümme mängu järjest võiduta, 4) Eesti koondis on Karel Voolaidi ametiajal peetud kaheksast mängust saanud seitse kaotust ja ühe 0:0 viigi ning löönud ühe värava, 5) viimane valikmäng, kus Eesti jäi 0:1 kaotusseisu, aga ei kaotanud, oli 2013. aasta septembris Hollandiga tehtud 2:2 viik.
Tulemus ei rõõmusta ühestki otsast. Aga kui võrrelda esitust laupäeval Gruusia vastu näidatuga, siis see oli ikkagi natuke parem. Sidusust oli mängus rohkem, kangutamist vähem. Muidugi oli esitus liiga krobeine, aga tahtmise puudumist noorele koosseisule ette heita ei saanud.
Protokoll:
8. septembril kell 19.00 Jerevanis
Armeenia - Eesti 2:0 (1:0)
43. Aleksander Karapetjan, 65. Wbeymar
Hoiatused: 11. Wbeymar, 58. Hovhannes Hambartsumjan, 88. David Jurtšenko
Mänguolud: +29, selge ilm; muruväljak pehmes seisukorras
Peakohtunik: David Coote
Abikohtunikud: Lee Betts, Constantine Hatzidakis
Neljas kohtunik: Stuart Attwell (kõik Inglismaa)
Armeenia: David Jurtšenko, Hovhannes Hambartsumjan, Varazdat Harojan, Andre Calisir (46. Taron Voskanjan), Arman Hovhannisjan, Artak Grigorjan, Wbeymar, Aršak Korjan (64. Vahan Bitšakhtšjan), Tigran Barseghjan, Aleksander Karapetjan, Gegam Ghadimjan (73. Khoren Bairamjan).
Varus: Anatoli Aivazov, Arsen Beglarjan, Taron Voskanjan, Khoren Bairamjan, Kamo Hovhannisjan, Haik Iškhanjan, Solomon Udo, Vahan Bitšakhtšjan, Serob Grigorjan, Artur Grigorjan, Norberto Briasco.
Eesti: Karl Jakob Hein, Mattias Käit, Nikita Baranov, Karol Mets, Ken Kallaste (30. Henri Järvelaid), Mark Oliver Roosnupp, Mihkel Ainsalu, Ilja Antonov (66. Konstantin Vassiljev), Vlasi Sinjavski, Georgi Tunjov (63. Henri Anier), Rauno Sappinen.
Varus: Artur Kotenko, Karl Johan Pechter, Henri Järvelaid, Märten Kuusk, Henrik Pürg, Konstantin Vassiljev, Vladislav Kreida, Frank Liivak, Sergei Zenjov, Henri Anier.
Statistika:
Armeenia Eesti
Pealelöögid kokku 14 8
Löögid raami 5 2
Nurgalöögid 4 1
Suluseisud 5 3
Pallivaldamine 49% 51%
Söödud 320/392 352/406
Söödutäpsus 81% 87%
Pallivõitmised 42 36
Blokid 1 5
Puhastamised 28 20
Vead 9 9
Tabeliseis:
M Võ Vi Ka Lö La VV P
1. Põhja-Makedoonia 2 1 1 0 3 2 1 4
2. Gruusia 2 1 1 0 2 1 1 4
3. Armeenia 2 1 0 1 3 2 1 3
4. Eesti 2 0 0 2 0 3 -3 0
Kutsuge Rogic tagasi Eestisse,vähemalt ta paneb koondisele ründeva mängu ja palli valdamise stiili. Jah,ta ei saanud levadiaga kulda Eesti tasemel kus liiga on ainult parem San marino ja Andorra oma , aga põhjus oli levadia psüholoogia ja nende mängijate kvaliteet ehj mitte kõik mängijad olid valmis selle Europaa tipp jalgpalille õpetamiseks.
Eesti parimatest mängijatest Rogic suudab teha kindlasti väärt eesti koondist ja mida varem ta saaks alustada seda parem läheb meie Fifa world cup 2022 qualification
Eesti noortekoondiste tulemused
U19 Eesti - Slovenia 0:7, Rootsi - Eesti 4:0, Ukraina - Eesti 4:0, Eesti - Venemaa 0:6
U21 Eesti - Läti 1:1, Eesti - Poola 0:6, Serbia - Eesti 6:0, Eesti - Venemaa 0:5
