Luup peale | Kirglik ja kütkestav Trans põrmustas Kalju unistuse Eesti jalgpalli totaalsest valitsemisest (galerii!) - Soccernet.ee

Luup peale | Kirglik ja kütkestav Trans põrmustas Kalju unistuse Eesti jalgpalli totaalsest valitsemisest (galerii!)

25. MAI 2019 18:33

Ott Järvela, A. Le Coq Arena

Narva Trans on Eesti karikavõitja 2019! Foto: Liisi Troska

Eesti jalgpallikarikas rändab 18-aastase pausi järel ja oma ajaloos üldse teist korda pealinnast väljapoole, sest Evald Tipneri karikafinaalis alistas Narva Trans teise poolaja keskel arvulisse vähemusse jäänud Nõmme Kalju 2:1 tänu lisaajal löödud Viktor Plontikovile meisterlikule väravale.

Kohtumise esimene poolaeg oli tõeline tramburai, kus üks võitluslik moment ajas teist taga. Kumbki kaitses üleliia ei hiilanud, mis muutis vaheajaks tablool olnud 1:1 skoori loogiliseks. Esmalt teenis Trans penalti, mis jäeti realiseerimata, sest Roman Nesterovski 10. minuti löök raksatas latti.

12. minutil oli omakorda hiilgav võimalus Kaljul, kui Transi puurivaht Marko Meerits tõrjus kahe sekundi jooksul väravajoonelt kolm lööki (esimene Maximiliano Uggelt, kaks järgmist Robert Kirsilt). 19. minutil lõi Transi ründaja Eric McWoods peaga latti ja 29. minutil soodsalt positsioonilt napilt mööda.

Transi karistus saabus 32. minutil, kui Robert Kirss murdis vasakult äärelt läbi ja leidis tsenderdusega Liliu, kelle osav pealöök sahises posti kõrvalt võrku. Eduseis püsis napilt, sest 43. minutil teenis Trans taas penalti, kui Andri Markovitš sikutas trahvikastis murule Eduard Golovljovi. Penalti realiseeris Aleksandr Zakarljuka.

Kohtumise võtmesündmus leidis aset 68. minutil, kui Ugge teenis oma teise kollase kaardi ja jättis meeskonna arvulisse vähemusse. Kalju tõmbus kesta ja Trans asus püüdma võiduväravat. Normaalajal selleni ei jõutud, kuigi paar korralikku võimalust avanes, aga lisaaja kolmandal minutil viis Viktor Plotnikov Transi 2:1 juhtima (värav ja tähistus videos!).

Arvulisest vähemusest väsinud Kalju enam suurt ponnistust ette võtta ei suutnud. Klubi fännide ehk Roosade Pantrite poolt tribüünil lahti rullitud plakatil avaldatud soov, et lisaks meistritiitlile ja superkarikale saaks klubi oma valdusse ka Evald Tipneri karika, ei täitunud. Totaalne valitsusaeg ei saanud teoks.

Totaalne valitsusaeg ei saanud teoks, sest Trans tegutses märkimisväärselt hästi. Foto: Liisi Troska

Narva Trans võitis oma ajaloo teise Eesti karika, mis tuli, täpselt nagu esimene, lisaajal. 2001. aastal Valga staadionil alistas Trans FC Flora tänu praeguse abitreeneri Oleg Kurotškini poolelt väljakult löödud väravale. Kindlasti on tänanegi võit nii magus, et jääb narvakatele pikaks ajaks meelde. Soccernet.ee tähelepanekud kohtumisest:

1. Narva Transi hiilgav valmisolek

Narva Trans mängis viimati karikafinaalis 2011 ja 2012, kui vastaseks olid vastavalt FC Flora ja FC Levadia ning tulemusteks 0:2 ja 0:3 kaotused. Toona, paraku, ei tulnud Trans karikafinaali võitma, vaid neid mängima. Täna oli algusest peale väljakul väga selgelt võidule orienteeritud Trans. Kogenud peatreenerit Valeri Bondarenkot tuleb kiita väga hästi paigas olnud meeskonna häälestuse eest.

Parim tõestus sellest oli kahest suurest tagasilöögist kosumine. Esmalt eksiti penaltiga ja siis lõi Kalju mängupilti arvestades veidi ebaõiglasena tundunud 1:0 värava. Oleme ausad, säärane komplekt annab tippjalgpallis võistkonna vaimsele selgroole päris valusa hoobi. Aga Trans ei nõrkenud hetkekski, vaid jätkas sama enesekindlalt ja intensiivselt.

Tasuks selle eest teeniti kõigepealt teine penalti, millest löödi 1:1 värav. Järgnesid Ugge eemaldamine ja võiduvärav lisaajal. Kokkuvõttes tegi Trans karikafinaalis väga hea partii!

2. Kalju kapten Ugge räntsatas panteonilt kuristikku

Teisipäeval, kui Kalju tegi Premium liigas tubli viigi FCI Levadiaga, valis Soccernet.ee Kalju itaallasest kapteni mängu parimaks, iseloomustades tema esitust nii: "Mitmel puhul palliga mängus sümpaatset tüünust näidanud kapten Ugge suutis juhtida oma meeskonna soovitud tulemuseni." Ugge esitus karikafinaalis oli täielik vastand teisipäevasele – ebakindel ja praagirohke. Kahe lapsiku vea tõttu lõppes see ka planeeritust varem.

Esmalt kaotas Ugge 9. minutil karistusalas duelli väledale McWoodsile, mille järel tõmbas ameeriklase siruli. Trans teenis penalti ja Ugge kollase kaardi. 68. minutil tegi Ugge Transi kontrarünnaku ajal ebasportliku vea Deniss Poljakovile, astudes vastasele sihilikult tald ees labajala peale. Kohtunik Ošomkovi taskust tõusnud punase kaardi peale itaallane ei protesteerinud, sest sai ilmselt isegi oma rumalusest aru.

Kalju kaitsjad (pildil Reginald) olid Transi meestega (pildil Irie) püstihädas. Foto: Liisi Troska

Kapteni ebakindlus kandus üle teistele Kalju kaitsjatele ning nõmmekate tegutsemine enda karistusalas ja selle lähiperimeetris oligi tavapärasest oluliselt närvilisem. Avapoolajal teenisid kollased kaardid ka Mikk Reintam ja Andri Markovitš, mis asetas nad paratamatult surve alla. Kalju kapten põles karikafinaalis läbi.

3. Liliu laiduväärne, aga arusaadav pahameel peatreeneri põhjendatud otsuse peale

Kui Maximiliano Ugge punase kaardi teenis, pidi Kalju kellegi ohverdama, et tuua Vladimir Avilovi näol platsile uus keskkaitsja. Roman Kožuhhovski otsustas ära kutsuda 1:0 värava autori ja Premium liiga mulluse parima väravaküti Liliu, kes oli otsusest silmnähtavalt pettunud. Kui väljaku kõrval valgustabloo tema numbriga üles tõstis, alustas brasiillane pea raputamist ja aeglast kõndi vahetusse. Liliu kehakeel andis kõigile Lillekülas viibinutele üheselt mõista, et ei ole Kožuhhovski otsusega absoluutselt nõus.

Moraalilugejad teatavad siinkohal, et Liliu käitumine oli lubamatu ja peatreeneri otsused kuuluvad kiiresti ja vastuvaidlematult täitmisele. Põhimõtteliselt õige, aga oleks vale eirata inimlikku poolt, sest ka mängijad pole robotid. Neil on hing ja tunded ning eelmisel hooajal Eestis kõik võrgud puruks peksnud Liliu jaoks on tema ohverdamine avalik häbistamine. Tema reaktsioon oli seega täiesti loogiline.

Kalju karikafinaali võtmemängijateks kujunesid Maximiliano Ugge (taga vasakult esimene) ja Liliu (taga vasakult viies). Foto: Liisi Troska

Miks aga otsustas Kožuhhovski ohverdada just Liliu? Sest brasiillase tänavune sportlik vorm pole piisavalt hea, et üksinda vähemuses mängiva meeskonna ründeliini juhtida. Kui meeskond ei vaja ilmtingimata väravat – ja karikamängu viigiseisus seda ei vajata –, siis on arvulisse vähemusse jäämise järel standardseks lahenduseks 4-4-1 asetus (värava püüdmise puhul võib kaaluda näiteks 3-4-2 versiooni), kus ründajalt nõutakse tohutut jooksurammu, et vastase keskkaitsjaid võimalikult palju survestada ja segada.

Liliul seda pole ja muid kohti peale ründaja ei suudaks ta ammugi täita. Kožuhhovski otsus oli täiesti loogiline. Nagu ka järgnenud vahetused, millega ta tõi edurivisse Peeter Kleini ja vasakule äärele Nikolai Mašitševi, kes mõlemad tuntud suure töövõime poolest.

4. Duelleerisid presidentaalse režiimiga klubid

Kui Manchester United sammus Jose Mourinho käe all hämmastava stabiilsusega katastroofilise tulemuse juurest piinliku juurde ja siis jälle tagasi ja veelkord tagasi, ei näinud kordagi, et juhatuse esimees Ed Woodward või klubi omanik Avram Glazer sammunuks keset kohtumist või mängu ajal portugallase juurde ja talle midagi kõrva sosistanuks. Muidugi mitte, see oleks olnud ennekuulmatu ja Euroopa tippjalgpalli kontekstis lubamatult ebaprofessionaalne.

Loogiline, et Eestis kehtivad veidi teistsugused reeglid ja madalamad standardid, sest mastaap on hoopis teine. Näiteks olukordi, kus klubi juhatuse liige 45 minutit enne Premium liiga matši avavilet staadioni väravas laudu aitab tõsta, tuleb Eestis ikka ette. Ja selles pole midagi piinlikku. Hoopis pentsikum oleks samal ajal, kui pakiline asjatoimetus vajab ühte paari töökäsi, kabinetis ihuüksi pidulikku banketti pidada.

Aga sportlik tegevus ja protsess ei ole laudade tõstmine, pallipoiste instrueerimine või varustuskoti bussi tassimine. Premium liiga peatreeneritelt ei nõuta ilma asjata UEFA PRO-litsentsi (või selle omandamist). Antud amet eeldab spetsiifilisi teadmisi, mida niisama jalgpalli vaadates või selle sees viibides ei ole võimalik omandada. Neid õpetatakse kindlatel kursustel.

Transi president Nikolai Burdakov ootas tiitlit 18 aastat. Foto: Jana Pipar / jalgpall.ee (arhiiv)

Ometi on Eesti jalgpallis olnud aastaid üks tippklubi, kus peatreeneri autoriteet mängu käigus tehtavate sportlike otsuste osas on silmnähtava surve all, sest Narva Transi president Nikolai Burdakov on aastaid lasknud end protokolli märkida ja jälginud kohtumisi vahetuspingilt.

Presidentaalse režiimi ilminguid näeb tänavu ka Nõmme Kaljus. Mäletatavasti pidas Kuno Tehva vajalikuks eelmisele peatreenerile Sergei Frantsevile nõu anda ja tänase mängu vaheajal riietusruumide poole sammudes astus ta Roman Kožuhhovski kõrvale ja laskus vestlusse.

5. Mängu parim – Deniss Poljakov

Mehi, keda Transi ridadest võiks esile tõsta, on tegelikult palju. Eric McWoodsi väledus valmistas Kaljule algusest peale probleeme, Joseph Saliste oli keskväljal tavapäraselt tõhus, vasakkaitsja Dmitri Prošin mängis tarmukalt ja keskkaitsja Roman Nesterovski kindlalt. Eduard Golovljov teenis teise penalti ja Aleksandr Zakarljuka realiseeris selle, teenides Transi fännidelt, keda sõitis Tallinna neli bussitäit, siirusest pakatanud kirekarjatuse "Zakarljuka, jaa tebjaa ljulbljuu!".

Aga kõige etemini passib Transi võitu sümboliseerima poolkaitsja Deniss Poljakov, kes panustas kõvasti nii kaitse- kui ka ründefaasis. Just tema vastu tegi Ugge vea, mille eest sai teise kollase kaardi. Just tema andis lisaajal nurgalöögi, millest Viktor Plotnikov 2:1 värava lõi. Just tema oli Kalju meeste jaoks järjekindlalt ebameeldiv ja ohtlik.

Deniss Poljakov tõmbas Transi keskväljal usinalt niite. Foto: Liisi Troska (arhiiv)

Protokoll:

25. mail kell 16.00 A. Le Coq Arenal

JK Narva Trans - Nõmme Kalju FC 2:1 (1:1; 1:1; 2:1)
44. pen. Aleksandr Zakarljuka, 93. Viktor Plotnikov - 32. Liliu

Realiseerimata penalti: 10. Roman Nesterovski (latti)
Hoiatused: 13. Abdoulaye Diallo, 83. Eric McWoods, 90+3. Roman Nesterovski - 9., 68. Maximiliano Ugge, 34. Mikk Reintam, 44. Andri Markovitš, 86. Peeter Klein, 96. Kaspar Paur, 98. Vladimir Avilov
Eemaldamine: 68. Maximiliano Ugge
Mänguolud: +12, vahelduv pilvisus; muruväljak heas seisukorras.
Pealtvaatajaid: 1004
Peakohtunik: Grigori Ošomkov
Abikohtunikud: Egerd Pajustik, Silver Sepp
Neljas kohtunik: Lauri Salei
Lisakohtunikud: Joonas Jaanovits, Karl Koppel

Trans: Marko Meerits, Artjom Škinjov (91. Markas Beneta), Abdoulaye Diallo, Roman Nesterovski, Dmitri Prošin, Irie, Deniss Poljakov (105+1. Nikita Mihhailov), Aleksandr Zakarljuka, Eduard Golovljov (76. Viktor Plotnikov), Joseph Saliste, Eric McWoods.
Varus: Aleksei Matrossov, Markas Beneta, Maksim Tšerezov, Nikita Mihhailov, Vadim Mihhailov, Aleksei Stepanov, Viktor Plotnikov.

Kalju: Vitali Teleš, Andri Markovitš, Mikk Reintam, Maximiliano Ugge, Aleksandr Kulinitš, Igor Subbotin, Reginald, Sander Puri (73. Peeter Klein), Kaspar Paur (106. Roman Sobtšenko), Robert Kirss (87. Nikolai Mašitšev), Liliu (70. Vladimir Avilov).
Varus: Pavel Londak, Vladimir Avilov, Deniss Tjapkin, Nikolai Mašitšev, Peeter Klein, Roman Sobtšenko, Hector Nunez.