Meistrite liiga veerandfinaali avamängus alistas Tottenham Hotspur oma uuel White Hart Lane'i kodustaadionil tänu Heung-Min Soni 78. minuti väravale 1:0 Manchester City, kes jättis esimese poolaja hakul realiseerimata penalti.

Man City sai penaltiks õiguse 12. minutil pärast VAR-i sekkumist, aga väravavaht Hugo Lloris tõrjus Sergio Agüero löögi. Tottenham kaotas teise poolaja hakul vigastuse tõttu kapteni ja esiründaja Harry Kane'i, aga kus häda kõige suurem, seal Son kõige lähem. Soccernet.ee tähelepanekud huvitavast kohtumisest:

1. Heung-Min Son korvas langenud Harry Kane'i

Tottenhami jaoks oli olukord teise poolaja alguses igati hea, sest seis oli 0:0 ja Man City mäng ei sujunud. Siis aga duelleerisid küljejoone juures Fabian Delph ja Harry Kane, mille tulemusel vigastas viimane hüppeliigest. Spursi kapten näitas kohe, et seis on paha ja keksis jalga maha toetamata tohtrite saatel riietusruumi.

Kane'i asemel tuli 58. minutil platsile Lucas Moura, edurivi vedamise kohustused võttis aga üle seni ründajataguse kolmiku vasakpoolseima mehena tegutsenud Heung-Min Son. Lõuna-korealane vedas ja tassis oma väravatega Spursi talvel, kui Kane oli vigastatud. Ja tegi seda nüüd ka Meistrite liiga veerandfinaalis.

78. minutil ajastas Son karistusalasse Christian Erikseni söödu järele sööstes oma spurdi perfektselt, vältides suluseisu. Siis suutis pärast väikest ebatäpsust palli väljakul hoida, mängis usinusega üle kergelt unelema jäänud Delphi ja lõi siis palli vasakuga Edersoni külje alt võrku. Soni tabamus oli võistkonna liidri värav.

Ja andis Spursile väga tähtsa ja magusa võidu, sest kordusmängu eel puudub Man Cityl võõrsil löödud värava puhver, mis tähendab, et kohe, kui Spurs järgmisel kolmapäeval skoorib, vajab City poolfinaali jõudmiseks vähemalt kolme tabamust.

Nr 2 ründaja sai võimaluse ka Manchester City ridades, kui 12. minutil penaltiga eksinud Sergio Agüero (NB! Meistrite liigas on ta karjääri jooksul 13 penaltist realiseerinud kõigest üheksa!) asemel tuli 71. minutil platsile Gabriel Jesus, aga erinevalt korealasest ei suutnud brasiillane mängule oma isiklikku templit vajutada. Niimoodi on keeruline ühe kevadega nelja tiitlit võita.

2. Inglased said VAR-i kohta ilusa, näitliku ja ammendava õppetunni!

Manchester City jaoks 12. minutil määratud penalti oli videokohtuniku (VAR) suhtes selle tippjalgpallis juurutamisest saadik skepsist üles näidanud inglastele ilus, näitlik ja ammendav õppetund, et FIFA-s eelmise aasta MM-i tarbeks väljatöötatud ning UEFA-s ja tema progressiivsemates liikmesriikides (Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa, Holland, Türgi, Portugal ehk peaaegu kõik peale Inglismaa) mugandatud VAR-süsteem on hea ja pole mingit mõtet seda enne järgmisel hooajal Premier League'is kasutuselevõttu muuta või näppida.

Danny Rose otsustas Raheem Sterlingi pealelööki blokeerida palli ette viskumisega. See oli teadlik tegevus. Kui selle käigus jätad käe üles ja pealelöök seda tabab, on tegu veaga, sest see käsi pole juhuslik, kuna blokeerima minek oli kaitsja poolt teadlik tegevus. Peakohtunikul Björn Kuipersil oli seda keeruline silmata, aga kui VAR ta kordust vaatama kutsus, oli otsus kiire ja lihtne – penalti ja kollane kaart väravale suundunud pealelöögi käega peatamise eest.

Inglismaa jalgpalliajakirjanike korpuse mitteametlik esimees, The Timesis töötav Henry Winter säutsus seepeale: "VAR annab penalti libiseva Rose'i kätt tabanud Sterlingi pealelöögi eest. Eurosarjade reeglid." ("VAR awards penalty for Sterling shot hitting the arm of the sliding Rose. European rules.").

Endine Inglismaa koondise tippründaja, praegune telenägu Gary Lineker (NB! Endine Tottenhami mängija!) teatas aga: "VAR-i ei tuleks säärasel puhul kasutada. Mitte kuidagi selge ja ilmne eksimus." ("Not what VAR should be used for. Never a clear and obvious error.").

Mõlemad mehed on tüüpilised Inglismaa jalgpalli esindajad, kes ei taha tunnistada, et nende poolt alati sarjatud FIFA ja sageli neetud UEFA on VAR-iga teinud head tööd ja valmis saanud hea süsteemi. Mõlema mehe retoorika panustab emotsioonidele, mitte faktidele (meenusid Andrus Veerpalu 2011. ja Kristina Šmigun-Vähi 2014. aasta dopingujuhtumite avangud suusatajate poolt, kus faktid polnud tähtsad, küll aga publiku poolehoiu võitmine).

Eurosarjades ei kehti teistsugused reeglid kui Inglismaal, vaid täpselt need samad, mis mujal maailmas. Ning neid otsustab Rahvusvaheline Jalgpallinõukogu, kus Inglismaal on erinevalt eurosarjadest hääleõigus. Ning Lineker klammerdub VAR-i tutvustades öeldud eesmärgi "elimineerida mängudest selged ja ilmsed kohtunike vead" külge, tõlgendades seda ainult vaatleja positsioonilt ning jättes tähelepanuta institutsiooni, mida reeglid tegelikult teenindama peavad – jalgpallikohtumise.

Just konkreetset mängu tuleb silmas pidada, määrates, kas viga oli "selge ja ilmne". Ning on väga kindel põhjus, miks kõik penaltiintsidendid on VAR-i kasutusjuhendi järgi ülevaatamisele kuuluvateks määratud. Jalgpallikohtumise kontekstis on iga penalti väga oluline sündmus ja kui see antakse valesti või jäetakse andmata, on see alati "selge ja ilmne viga". Või nagu ise Twitteris Linekerile vastasin: "Kui penalti, mis reeglite järgi on penalti, jääb määramata, siis on kahtlemata tegu selge ja ilmse veaga." Rose'i käega mäng oli reeglite järgi penalti. Manchester City suhtes olnuks ebaõiglane, kui nad seda poleks saanud.

If a penalty that is a penalty according to the rules, has not been given, it certainly qualifies as a clear and obvious mistake. — Ott Järvela (@ottjarvela) April 9, 2019

Muuseas, Tottenham – Man City mängu VAR-iks oli hollandlane Danny Makkelie, kes on selles vallas maailma kahe parima seas (teiseks tipuks on MM-finaali teenindanud itaallane Massimiliano Irrati). Ning täpset tööd tehti ka Tottenhami 1:0 värava puhul, kui Heung-Min Son ei olnud ülinapilt suluseisus (ründajate kehaosi, millega väravat lüüa ei tohi, ehk käsi, suluseisu määramisel ei arvestata).

3. Edersoni jalamäng varjutas Lloris' penaltitõrje, aga prantslane jäi ikkagi peale

Tänase mängu sees toimus ka kütkestav väravavahtide duell, mille saatuse määras lõpuks 78. minut, kui Ederson ei suutnud tõrjuda Heung-Min Soni pealelööki. Distants väravani oli väike ja süü ei lasu Edersonil, aga see on värav, mis jääb väravavahile kipitama, sest brasiillane teab isegi, et väga heal päeval see pall sisse poleks lipsanud.

Ent enne kohtumise ainsat väravat hoidis Ederson puurivahtide duellis liidrikohta vaatamata Tottenhami puurivahi, valitseva maailmameistri Prantsusmaa esikinda Hugo Lloris' 12. minuti penaltitõrjele (lööjaks Sergio Agüero).

77. minuti seisuga oli prantslase arvel küll kohtumise kaalukaim tõrje, ent väravavahi esitust tuleb hinnata kompleksselt ning Ederson demonstreeris täna taas mitmel puhul, kuidas ta on võimeline olema täiuslik väravavaht. Man City puurivaht oli kindel kõrgete pallidega, tegi paar head reaktsioonitõrjet ning püüdis pudistamata ohtlikke kauglööke. Aga lisaks sellele oli Ederson meeskonna üks ohtlikumaid ründajaid.

Esmalt on tema perfektne jalaga mäng võtmetähtsusega, et Man City saaks algatada rünnakuid madalalt lühikese sööduga, nagu nad tahavad. Teiseks on ta võistkonnale väga hea maandusmast, sest perfektse tehnikaga väravavahile julgetakse tagasi sööta igas olukorras. Kolmandaks suudab ta hiilgavate pikkade, raketina läbi õhu sööstvate söötudega ülikiireid rünnakuid algatada. Esimesel poolajal proovis ta nii leida Agüerot, 73. minutil leidis üles Riyad Mahrezi.

Ent 78. minuti Soni värav tähendab, et väravavahtide duellis lahkus võitjana platsilt Lloris. Edersoni roll oma meeskonna esituses oli kandvam, aga prantslase partii õnnestunum.