Luup peale | Veenvalt lustakas Levadia tõi Kuressaare hädad halastamatult esile (galerii!) (0)
Üllatust seekord ei sündinud. Kuldmedalit jahtiv FCI Levadia lõi Kuressaarele esimese pooltunniga kaks väravat, lisas kohe teise poolaja alguses kolmandagi ja seilas lõpuks turvaliselt 4:0 võidusadamasse. Nii saadi revanš augustikuise kaotuse eest ning tõusti uuesti tabeli ülemisele reale.
Levadia alustas oodatult aktiivselt ja Kuressaare tagaliin, mille keskmise kolmiku moodustasid seekord Mairo Miil, Moorits Veering ja Märten Pajunurm, polnud just hädas, aga kerge surve all küll. Veerandtunni täitumise ajaks oli mäng võrdsustunud, ent siis võttis Levadia jälle rünnakud tõsisemalt üles ja sai 20. minutil ka soovitu kätte. Mihkel Ainsalu andis paremal äärel söödu Mollo Bessalale, kes tsenderdas otsajoonelt tagasi värava ette. Valveta jäetud Felipe Felicio avas efektse, aga samas ka efektiivse ehk mõõdetult täpse löögiga skoori – 1:0.
Ohjad enda kätte saanud Levadia jätkas sama hooga ja kaheksa minutit hiljem sündis teine tabamus, kaunim veel kui esimene. Ioan Yakovlev näitas individuaalset meistriklassi, võttis Ainsalu diagonaalsöödu alla ja seejärel ette ning keerutas palli karistusala nurga juurest ja tagumise posti põrkest sentimeetri täpsusega teistkordselt väravasse – 2:0.
Asi võinuks Kuressaare jaoks peagi veel palju koledamaks minna, ent Magnus Karofeld suutis mõne minuti sees peatada esiteks Yakovlevi löögi mõnelt meetrilt ja seejärel ka Michael Schjönning-Larseni kaugpommi, mis oli teel ristnurka. Pausile mindi Levadia kaheväravalises eduseisus.
Kuressaare lootused olukorda ümber pöörata kustusid vähem kui kahe minutiga. Mollo pettis Karl Rudolf Õiguse otsajoone juures ära ja lajatas madala löögi tagumisse nurka – 3:0.
Külalised jõudsid korraliku raamilöögini alles 56. minutil. Märten Pajunurme terava karistuslöögi tõrjus Karl Andre Vallner enda ette ja esimesena jaole jõudnud Mattias Männilaanele näis jäävat vormistamise vaev, kuid Kuressaare ründaja saatis palli hoopis kõrgelt üle värava. Levadia vastas ehmatusele jalgpalliklassikaga rubriigist "kui ise ei löö ..." – Bourama Fomba pikk sööt saatis Mark Oliver Roosnupu jooksu ja Karofeldiga silmitsi jõudes lahendas ründaja olukorra rahulikult. 4:0.
Kuressaare tegi seejärel kolmikvahetuse, mida plaaniti juba enne neljandat väravat, aga see enam suurt midagi ei muutnud. Levadia domineerimist kinnitasid nii efektne söödumäng oma poolel, Ainsalu lattilöök ja Fomba ja Felicio käärlöögiüritused. Lõpuminutid tõid kaasa paar pealtnäha ebavajalikult jõulist olukorda, aga inetuks mäng siiski ei läinud. Soccernet.ee tegi kohtumisest järgmised tähelepanekud.
Nagu ka Kuressaare kapten Märten Pajunurm pärast mängu intervjuus tõdes, on kaheväravalisest kaotusseisust ennegi välja tuldud. Ent kui vastane lööb kohe teise poolaja alguses võrdlemisi lihtsalt kolmanda värava, võtab see masti maha küll. Iseasi, kas Levadia oleks üldse lubanudki Kuressaarel mängu tagasi tulla, sest nende mäng oli juba avapoolajal sedavõrd veenev, aga nüüd ei tekkinud külalistel selleks isegi õiget võimalust.
Kahe viimase aasta meistrid mängisid Lillekülas 24-tunnise vahega ühtmoodi ebamugavate vastaste vastu. Kui Flora sikutas Kalevi vastu võidu hammastega välja tänu kalevlaste ühele vääratusele, siis Levadia mängis mitte ainult resultatiivselt, vaid ka mõnuga ja vabalt. Meeskonna sisekliima näib hea, loomulikke – mitte treeneripingilt forsseeritud – mängulisi liidreid jagub ning jalga ei tõsteta gaasilt ka kindlas eduseisus.
Praegusest Levadiast aimdub sedasorti armastust mängu vastu, mille juures ei unustata lisaks professionaalsusele ka lihtsalt jalgpalli nautimist. Selleks on ka kõik vahendid olemas, sest eeskätt Ioan Yakovlevi, aga ka Mollo Bessala individuaalne osavus on Premium liiga kontekstis kõrgtasemel ning selle kasutamata jätmine oleks patt. Derbis käest libisenud võitu pole jäädud taga nutma ja hetkel on lend ilus, ent samas ei ole ka kuidagi suudetud Florast lahti rebida.
28 mängu, 52 sisse lastud väravat. Kuressaare filosoofia on aastaid toetunud korralikule kaitsetööle, tänavu ei saada aga mängu kuidagi tasakaalu. Seejuures ei ole 31 löödud väravat sugugi kehv näitaja, näiteks äsjalõppenud vooru järel pronksikohta hoidev Paide on teinud skoori vaid kahe tabamuse võrra rohkem, aga Kuressaare sugune meeskond ei saa loota, et nad Levadia klassiga meeskondi lihtsalt "lööge meile palju tahate, me lööme rohkem" stiilis üle mängiksid.
Iseenesest pole ju tabelisse vaadates veel midagi lahti – kahe viimase sekka jäämine ehk väljakukkumise vastu võitlemine Kuressaaret realistlikult pigem ei ähvarda ja eelviimase tabelireaga on vahe suurem kui kolmanda kohaga. Aga augustikuine võit Levadia üle on viimasest seitsmest mängust ainus ning nullimäng tehti viimati tosin vooru tagasi, 27. juunil Narva Transi alistades.
Üks arvestatav põhjus on kindlasti asjaolu, et erinevatel põhjustel pole Kuressaarel tänavu välja kujunenud kindlat tagaliini. Kord on vigastatud üks ja siis mängukeelu all teine mees, sedapuhku jäi kaartide tõttu pealtvaatajaks Sander Alex Liit. Aga samas pole asi nii lihtlabane, puudujäägid on pigem meeskondlikku laadi.
Tulevikus saab mälumängus esitada pealtnäha lihtsa küsimuse – kes oli Levadia peatreeneri ametis, kui Kuressaare sai 2022. aasta septembris nende vastu Premium liigas kõigi aegade esimese ja 2023. aasta augustis teise võidu? Õiged vastused on esiteks mõistagi Maksõm "tulin, nägin, kaotasin" Kalõnõtšenko ja teiseks Jose Vicente Soto Navarro. Istus ju Curro Torres augustikuise kohtumise ajal mängukeeluga tribüünil, täpselt nagu ka nüüd. Aga seekord kinkis meeskond Sotole kindla võidu ja murdis tekkima hakanud omapärase jada kiirelt.
43. minutil proovis kaaslaste eeskujul kaugelt peale lüüa ka Brent Lepistu. Löögis oli mehiselt jõudu ja suundagi, kahjuks näitas kompass aga otse taevasse, mitte värava poole. Kuid kui enamasti lähevad sellised löögid "Tafka pommiks" ehk küljeauti, siis seekord jäi palli isegi mängu, kukkudes taevast tagasi platsile. Et tegu oli tööõnnetusega ja tema jalas täpsust ikkagi on, tõestas Lepistu kaks minutit hiljem, kui saatis äärelt osavalt värava ette üliohtliku palli, milleni Mollo napilt ei ulatunud.
Mängu viimase löögiga röövis aga ebaõnn värava Nikita Vassiljevilt. Poolkaitsja andis kaugelt tuld, pall tabas põiklatti ning põrkas sealt vastu Kuressaare väravavahi Magnus Karofeldi kukalt, aga lendas siis ikkagi üle värava. Kohe seejärel kõlas ka lõpuvile.
6. Mängu parim – Mollo Bessala
Rünnakul liidrirolli haarama pidanud Mollo tunneb end platsil erakordselt vabalt ja mõnusalt. Vara veel öelda, et tema sooritused oleksid juba läbivalt ernestagyirilikud, aga midagi sarnast neist igatahes aimdub. Statistikasse läksid seekord kirja värav ja väravasööt, aga Mollo mõju Levadia ründemängu hoogsusele oli kõvasti märkimisväärsem.
Protokoll:
23. septembril kell 19.30 A. Le Coq Arenal
Tallinna FCI Levadia - FC Kuressaare 4:0 (2:0)
20. Felipe Felicio, 28. Ioan Yakovlev, 47. Mollo Bessala, 58. Mark Oliver Roosnupp
Väravasöödud: 20. Mollo Bessala, 28., 47. Mihkel Ainsalu, 58. Bourama Fomba
Hoiatused: 68. Felipe Felicio - 53. Karl Rudolf Õigus
Mänguolud: +15, pilves vihmane ilm, muruväljak rahuldavas seisukorras
Pealtvaatajaid: 402
Peakohtunik: Kristo Külljastinen
Abikohtunikud: Dmitri Vinogradov, Maikel Mikson
Neljas kohtunik: Karl Kena
VAR: Kristjan-Eric Lääne
AVAR: Sander Saga
Levadia: Karl Andre Vallner, Michael Schjönning-Larsen (64. Rasmus Peetson), Brent Lepistu, Bourama Fomba, Edgar Tur, Mihkel Ainsalu, Nikita Vassiljev, Ioan Yakovlev (64. Joao Pedro), Mark Oliver Roosnupp (75. Ilja Markovskõi), Mollo Bessala (75. Robert Kirss), Felipe Felicio (81. Patrik Kristal).
Varus: Oliver Ani, Rasmus Peetson, Murad Velijev, Robert Kirss, Artur Sakarias, Aleksandr Zakarljuka, Joao Pedro, Patrik Kristal, Ilja Markovskõi.
Kuressaare: Magnus Karofeld, Oliver Rass, Märten Pajunurm, Moorits Veering, Mairo Miil, Mattias Männilaan (75. Andero Kivi), Joonas Soomre, Artjom Jermatšenko (60. Andrei Smirnov), Karl Rudolf Õigus (60. Mathias Palts), Sander Laht (68. Aleksander Iljin), Sten Reinkort (60. Otto-Robert Lipp).
Varus: Rihard Meesit, Mathias Palts, Markus Allast, Aleksander Iljin, Andrei Smirnov, Pavel Dõmov, Joosep Kobin, Otto-Robert Lipp, Andero Kivi.
Tabeliseis:
