Eesti naiste koondise peatreener Jarmo Matikainen tõdes enne Balti turniiri, et peab hakkama saama mitmete oluliste mängijateta, kellel kooli- või töökohustused ei luba koondisega liituda. Juhendaja sõnul peab see asi muutuma, kui Eestil on soov samm edasi teha.

Eesti läheb Balti turniiril esmalt vastamisi neljandaks osalejaks kutsutud Fääri saartega, kellega kohtutakse 10. juunil kell 16.00 Alytuse linnastaadionil. Samal õhtul on Jonavas vastamisi Leedu ja Läti, kohamängud peetakse 13. juunil. Juba täna sõitis Eesti koondis aga Pärnusse, kus tehakse esimesed treeningud.

Matikaneni sõnul on väga hea, et osalejaks saadi ka Fäärid. "Kõik neli riiki on väikesed ja sarnased. Valikmängude vastased on meie jaoks peaaegu alati edetabelis kõrgemal ja tugevamad. Arvan, et see turniir on väga kasulik kõigile. Fääri saartega mängisime märtsis täpselt enne seda, kui kõik lukku keerati - oli hea mäng," meenutas ta mullu märtsis Torshavnis peetud kohtumist, mida eestlannad teisel poolajal Kristina Bannikova väravast juhtima läksid. Võõrustajatel õnnestus siiski 88. minutil viigistada ja lõpptulemuseks jäi 1:1 viik.

Fääri saartega on Eesti varemgi just Balti turniiri raames kohtunud. 2007. aastal kaotati Šiauliais napilt 1:2, 2016. aastal tehti aga Riias 2:2 viik. Vastased on FIFA tabelis 93. ja Eesti 106. kohal, kuid Matikainen ootab selgi korral võrdset mängu. "Mitmed nende mängijad mängivad Taani ja Norra liigas, mis on neile kindlasti abiks. Ka meie jaoks on ju oluline, et saaksime oma mängijaid rohkem välisklubidesse. Aga meie videoanalüütik Egon Rinaldo on teinud väga head tööd ja oleme saanud natuke vastast skautida - teame valiksarja põhjal, kuidas nad mängivad."

Siiski toob Matikainen välja asjaolu, et võrreldes valiksarjadega, kus tasemevahed on suuremad, on Fääride näol siiski tegu naiskonnaga, kelle vastu Eesti saab oma mängule keskenduda. "Balti turniiril on meil võimalik rohkem hoida palli ja oma rünnakule keskenduda. Meil oli viimati väga tugev grupp, isegi meie viimane vastane Sloveenia oli tegelikult finaalturniiri tase," meenutas Matikainen olude sunnil veebruaris peetud kohtumist, mille Eesti kodus 0:9 kaotas.

"Ma tean, et see on just mängijatele väga raske. Treenerile on oluline ka see, kui töötame kaitsefaasi või standardolukordadega. Aga mängijale on väga raske teadmine, et pead tegema kaitsetööd, kaitsetööd, kaitsetööd ... Nii lihtne on unustada, et teeme seda selleks, et saaksime lõpuks ka rünnata. Aga kui kogu su energia läheb kaitsetööle, on see väga raske. Eriti siis, kui su oma liigas ka mänge pole - seetõttu on talvised mängud meile väga rasked," tõdes Matikainen.

Töö ja kool sunnivad paljusid koondisest loobuma

Balti turniiri kaks kohtumist on Eesti jaoks ainsad enne septembrit, kui uues MM-valiksarjas võõrustatakse taas Sloveeniat ja Matikaineni endist tööandjat Walesi. "Ka selle tõttu on väga oluline, et saaksime vaimset seisu parandada. Meie mängijad on väga head inimesed ja motiveeritud, nad tahavad mängida! Muidugi on esmane asi kaitsetöö, aga see on raske, kui rünnata üldse ei saa."

Erinevatel põhjustel jäävad Balti turniirist paraku eemale Inna Zlidnis, Siret Räämet, Maria Orav, Emma Treiberg, Evelyn Šilina, Ketlin Saar ja Merily Toom. Matikainenile valmistab muret asjaolu, et Eestis ei paku koolid ja tööandjad rahvuskoondise liikmetele piisavalt tuge, et neil oleks võimalik koondisemängude ajaks muudest kohustustest vabaneda.

"Vigastused on normaalsed, neid tuleb ikka ette. Samuti rääkisin Innaga ja saan väga hästi aru, miks tema ei saanud praegu tulla. Meil on olnud väga head jutuajamised - ta peab praegu keskenduma uue lepingu sõlmimisele ja asjad pole klubiga lihtsad, see on okei," tõdes Matikainen, kellele valmistab muret hoopis põhimõttelisem probleem.

"Aga ma olen nüüd kolm ja pool aastat Eestis olnud. Selle aja jooksul olen püüdnud suruda läbi seda, et meie koondisekandidaate peab toetama nii, et neil on võimalik koondise tegemistes osaleda. Meie mängijad ei ole profimängijad, esmased on töö ja kool. Raske on oma aastat planeerida, kui pead koondisesse tulema puhkuse ajast. Meil pole kahjuks mängijatega selliseid lepinguid, et saaksime neile maksta, kui nad end töölt vabaks võtavad. See oleks väga oluline asi, kui saaksime selle ära korraldada," leidis Matikainen.

"Ja teine asi on see, et meil on palju noori mängijaid, kes õpivad koolis või ülikoolis. Teistes riikides tulevad koolid mängijale vastu, aitavad teda. Sa mängid oma riigi eest, see on suur au! Aga ma ei saa aru, kuidas see pole Eestis võimalik. Meie mängijad peavad tegema väga raskeid otsuseid. Õigemini isegi mitte otsuseid - nad lihtsalt peavad koolis olema! Mul on seetõttu mängijate osas suur mure. Ja selle muutmise nimel peab tõesti tööd tegema."

Matikainen toob ilmeka näite viimastest valikmängudest Türgi ja Kosovoga. "Minu silmad avanesid. Meil oli täpselt neli kaitsjat! Neli. See ütleb natuke, milline meie suur pilt välja näeb."

Koostöö klubitreeneritega

Viimase poole aasta jooksul on Eesti saanud pidada täpselt ühe kohtumise, eelnimetatud veebruarikuise valikmängu Sloveeniaga. "See on nii pikk aeg, mille jooksul jõuab palju asju unustada. Mul on hea meel, et meie kõrgliiga on sel hooajal põnevam ja tasavägisem. Aga samm koduliigast rahvusvahelisele tasemele on endiselt väga suur."

Ka treeneril pole kerge töötada, kui ta näeb mängijad koos vaid paar korda aastas. Siinkohal on Matikainenile abiks tulnud aastatega korjatud kogemused. "Olen õppinud, et siin aitab see, kui hoiad mängijatega pidevat kontakti ja suhtled nendega. Räägid, käid vaatamas nii palju kui võimalik ... Covid ei ole seda muidugi lihtsaks teinud! Aga olen püüdnud saada kätte nii palju videomaterjali kui võimalik."

Eraldi rõhutas ta koostööd klubitreeneritega. "Olen püüdnud kõiki koondisemängudes kogutud materjale jagada nende juhendajatega, kes mängijaid meile ette valmistavad. Kui nad soovivad mingit infot, püüame seda anda. Eesti naiste jalgpallis on treenerite töö eriti raske - samamoodi pidime 20 aastat tagasi Soomes hakkama asju üles ehitama, sama oli ka Walesis," kirjeldas Matikainen.

Kuna ta kuulub gruppi, mis tegeleb UEFA-le andmete analüüsimisega, on tal kasutada tippmängijate andmed, mida Eestiga võrrelda. "Kolm-neli nädalat tagasi käisin vaatamas nii reedel kui ka laupäeval ühte Meistriliiga mängu. Tõime mõõtevahendid - GPS-data, pulsiinfo - ja jagasime saadud infot treeneritega. Vaatasime ka näiteks, mis on GPS-andmed naiste Meistrite liiga tippvõistkondadel eelmisel ja sel aastal. Muidugi me räägime siin eri tasemest, aga see on ju siht, mille suunas tahame liikuda."

Ehkki Balti turniir on suuresti ettevalmistus valikmängudeks, minnakse loomulikult mõlemat kohtumist võitma. "Tean, kui raske on mängijate ja võistkonna arendustöö. Muidugi püüame iga kord väljakule minnes võita. Aga kui räägime ainult tulemustest ega vaata seda, mida tahame võistkonnana teha, on ka halvasti. Tulemused tulevad siis, kui teeme oma asju õigesti. Usun, et meil on võimalik mõlemad mängud võita," sõnas Matikainen.