Aeg on käes Soccerneti traditsioonilisteks Meistriliiga hooaja kokkuvõteteks. Alustades kaitsjatest, võtame järgneva kümnekonna päeva jooksul luubi alla kõikvõimalikud kategooriad, kuniks 8. novembril avanev suur hääletus hooaja parimad ja halvimad lõplikult selgeks teeb.

Pikema jututa 2010. aasta parimate kaitsemängijate juurde. Viimasel neljal hooajal on Soccerneti lugejad parimaks kaitsjaks valinud FC Levadia palluri (kolm korda järjest Marek Lemsalu ja mullu Igor Morozov) ning nende ridadest tuli eelmise hooaja sümboolse koosseisu kaitseliini neljast mehest koguni kolm (Tihhon Šišovi, Morozovi ja Taijo Teniste vahele mahtus vaid Nõmme Kalju brasiillane Diego Balbinot).

Kuigi tänavu on Meistriliiga võim kõigi eelduste kohaselt vahetumas, jääb Levadia kaitsetöö osas endiselt esinumbriks. Tiitlikaitsja on korduvalt jäänud hätta väravaluku murdmisega, aga tagaliin on tegutsenud kindlalt, lubades endale lüüa keskmiselt vaid 0,47 väravat Flora 0,85 vastu.

Soccerneti valikud nii siin kui ka edaspidi ei ole lõplik tõde, vaid autorite arvamus. Siiski on väga tõenäoline, et Meistriliiga parimaks valitav mängija mahub meie kümnenimelisse valikusse.

Meistriliiga parimad kaitsjad 2010:

Aleksei Jahhimovitš
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 20
Senine hooaeg: 29 mängu (28 põhikoosseisus), 1 värav ja 5 kollast kaarti

Noorim valikusse mahtunud kaitsja hõivas oma esimesel hooajal Floras otsekohe koha põhikoosseisus ning hoiab seda kindlalt siiani. Samamoodi on ta vankumatu lüli noortekoondistes.

Erinevalt oma kaitsepaarilisest on Jahhimovitš rahulikum ja väljakul märkamatum, aga ka väga stabiilne. Pika kasvuga on ta tugev õhuvõitlustes, kuid samas jagub piisavalt ka kiirust, et äärele appi tulles oht likvideerida.

Sillamäe kasvandikul on samuti väga head väljalöögid ja söödud. Läbi tema alustab Flora tavaliselt alt rünnakuid ja ta mängib oma poolelt lahti ka standardolukordi.

Andrei Kalimullin
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 33
Senine hooaeg: 31 mängu (kõik põhikoosseisus), 4 kollast ja 1 punane kaart

Stabiilsus ja usaldusväärsus on märksõnad, mis Levadia kaitsetuge kõige paremini iseloomustavad. 11 aastat tippklubi põhitegijate seas püsida muudmoodi ei saakski.

Suured kogemused, hea kohavalik ning piisaval tasemel peamäng ja kiirus lubavad tal oma koha alati välja mängida. Eelmisel hooajal kokku sulandunud Levadia kaitsepaar jätkas sel aastal tuntud headuses ning kui mäng kuskilt kärises, siis kindlasti mitte nende pealt.

Kuigi ta jääb väljakul enamjaolt tahaplaanile, on Kalimullin tuntud ka selle poolest, et töötleb vastaseid pallita olukordades. Aegajalt lõikab see valusalt näppu, nagu juhtus septembrikuises viigimängus Kalju vastu, kus ta tarbetu käeviibutuse pärast väljakult eemaldati.

Ken Kallaste
Klubi: Nõmme JK Kalju
Positsioon: Äärekaitsja/keskpoolkaitsja
Vanus: 22
Senine hooaeg: 32 mängu (kõik põhikoosseisus), 4 väravat, 3 kollast ja 1 punane kaart

Kahe hooaja vahel Flora särgi Kalju oma vastu vahetanud Kallaste leidis uues klubis uue mineku. Mine tea, kas selle tingis regulaarne mänguaeg põhikoosseisus, kuid mehe esitused on tunduvalt stabiilsemaks muutunud.

Kiiruse ja tehnika poolest võinuks Kallaste juba mitme aasta eest läbimurde teha, aga paraku saabus see alles nüüd. Väidetavalt lasi Flora tal minna, kuna ta oli üks meeskonna suurimaid "pidutsejaid", aga sel hooajal on ta näidanud just sisukamat mängu ja tõsisemat suhtumist.

Kallaste on lappinud Kaljus erinevaid positsioone, tegutsedes peamiselt vasakkaitses, ent kus ta ka ei mängiks, on ta alati vaieldamatu põhimees. Samuti oli ta seda U-21 koondises.

Gert Kams
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: Paremkaitsja/paremäär
Vanus: 25
Senine hooaeg: 32 mängu (kõik põhikoosseisus), 6 väravat ja 4 kollast kaarti

Eesti koondise äärekaitsja peab 25-aastasena tundma, et koduliigas mängides tuleb lagi vastu, aga see ei takista tal loomulikult kodukamaral omal positsioonil säramist.

Oma plahvatusliku kiirusega lämmatab ta vastaseid kaitses ning valmistab peavalu rünnakul. Kui miski teda kõrgemast tasemest veel lahutab, siis on see söödutehnika ja sööduvõimaluste leidmine, aga Meistriliiga jaoks on tal ka need täiesti piisavad.

Sel hooajal on Kamsi kasutatud peamiselt paremkaitses, kuid üks meeldejäävamaid hetki sündis ääreründes, kui ta maikuus Levadia vastu lõpuminuteil võiduvärava lõi. Enne seda ei olnud Flora kümme liigamängu järjest Levadiat võita suutnud ning see värav osutus üheks hooaja murdepunktiks.

Stanislav Kitto
Klubi: Narva JK Trans
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 37
Senine hooaeg: 29 mängu (kõik põhikoosseisus) ja 2 kollast kaarti

Narva igiliikur tunneb end Eesti liigavutis kui kala vees. Kitto jõudis tänavu läbi aegade teise mängijana 400 mänguni Meistriliigas ning astub Maksim Gruznovi rekordi kandadel.

Novembri lõpus 38-aastaseks saav keskkaitsja ei näita mingeid väsimuse märke. Pigem isegi vastupidi, sest eelmistel aastatel ei ole ta meie top-kümnesse pääsenud, aga tänavu on ta seda kohta igal juhul väärt.

Kitto tunneb mängu läbi ja lõhki ning kompenseerib kiiruse puudujäägi oma kindla ja rahuliku tegutsemise ning kadumatu tehnikaga. Lisaks juhendab ta väga hästi kaaslasi ning on tõeline kapten nii väljakul kui ka väljaspool seda.

Igor Morozov
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Keskkaitsja
Vanus: 21
Senine hooaeg: 27 mängu (kõik põhikoosseisus), 3 väravat ja 4 kollast kaarti

Eelmise aasta parimaks kaitsjaks valitud Morozovit tuleb sellisel juhul pidada peasoosikuks ka tänavu, sest noore mängijana muutub ta loomulikult ainult paremaks. Lisaks on neil Kalimulliniga üha parem klapp ning kuigi punktiseisus see ei kajastu, laseb Levadia kaitse omale sel aastal ilmselt veelgi vähem väravaid lüüa kui mullu.

Kerge jälje jättis Morozovi hooajale vigastus, kuid enamuse aastast on ta mänginud ikka ja jälle 90 minutit, korjates pidevalt vajalikke kogemusi ja kindlust. Ta oli kindel põhimees ka U-21 koondises ning pidev osaline A-koondise kogunemistel.

Mängijaomadustelt on Morozovil olemas kõik vajalik, et 21-aastaselt Meistriliiga parimate kaitsjate sekka kuuluda: hea kohavalik ja peamäng, piisav kiirus ja pallikäsitlus. Loodetavasti jagub tal tahet end edasi arendada ja kõrgemal tasemel proovile panna.

Karl Palatu
Klubi: Tallinna FC Flora
Positsioon: Keskkaitsja/äärekaitsja
Vanus: 27
Senine hooaeg: 28 mängu (kõik põhikoosseisus) ja 4 väravat

Palatu tänavune esiletõus oli küllaltki ootamatu ja võimas: hooaega alustas ta Flora pingil ning hooaja lõpetas ta Flora kaptenina ja A-koondise piirimail.

27-aastasena õnnestus tal lõpuks tõusta oma meeskonna (kaitse)liidriks. Teet Allase vigastus ja hilisem lahkumine sillutasid Palatule tee regulaarse mänguajani ning ta kasutas võimaluse täielikult ära. Suur võitleja on ta alati olnud, aga enesekindluse tõusuga koos on ta muutunud ka stabiilsemaks ning hindab mänguolukordigi paremini kui varem.

Lisaks on tal suurepärane kohavalik ründefaasi standardolukordades, mis on lubanud nii mõnegi olulise värava lüüa. Ka koondise eest EM-valikmängus väljakule pääsedes jõudis ta ju kohe mitmel korral skoorimisele lähedale.

Urmas Rooba
Klubi: Paide linnameeskond
Positsioon: Keskkaitsja/äärekaitsja
Vanus: 32
Senine hooaeg: 14 mängu (13 põhikoosseisus), 1 kollane ja 1 punane kaart

Kui vennad Roobad hooaja alguses Paide koosseisust lahkusid, langes meeskond põhja. Kui nad poole hooaja pealt tagasi tulid (Meelis treeneriks ja Urmas mängijaks), tõusis meeskond tuhast.

Raske määratleda, kui suur roll oli selles muutuses ühel konkreetsel mängijal, kuid Urmas Rooba tähtsust kaitseliini polsterdamisel ei saa kuidagi ülehinnata. Suurte kogemustega mees lõi tagaliinis korra majja ning sõelast sai lukk, mille lahtimuukimisega on olnud hädas ka tippmeeskonnad.

Ekskoondislane ise on endiselt heas vormis ning võiks soovi korral mängida palju kõrgemal tasemel. See on aga ainult positiivne, kui tippmehed tulevad oma karjääri lõpetama Eestisse ja näitavad siin noortele, mida rahvusvahelisel tasemel läbilöömiseks tarvis on.

Siim Roops
Klubi: Tartu JK Tammeka
Positsioon: Keskkaitsja/paremkaitsja
Vanus: 24
Senine hooaeg: 33 mängu (kõik põhikoosseisus), 2 väravat ja 4 kollast kaarti

Jätnud seljataha kolm edutut ja vigastusterohket aastat Flora-süsteemis ning jõudnud ringiga tagasi koju, tõusis Roops ülikoolilinnas uuesti selliseks kaitseliidriks, millisena Tammeka fännid teda "vanadest headest" aegadest mäletavad.

Roopsi juhtimisel leidis Tammeka kaitseliin hooaja esimesel poolel stabiilsuse ja suutis sepistada nii mõnegi üllatuse. Kui ta pidi hiljem olude sunnil lappima äärekaitset, kannatas üldine kaitsemäng sellest märgatavalt.

Eelmisel kahel hooajal kokku vaid kümme korda Meistriliigas mängida saanud tartlane on tasapisi taastamas seda taset, mille pealt ta juba ligikaudu neli aastat tagasi A-koondise läve ületas.

Taijo Teniste
Klubi: Tallinna FC Levadia
Positsioon: Vasakkaitsja/äär
Vanus: 22
Senine hooaeg: 31 mängu (kõik põhikoosseisus), 1 värav ja 1 kollane kaart

22-aastaselt mängijalt juba kolmas hooaeg Levadia põhimehena. See pole sugugi paha saavutus, aga arengu jätkumiseks oleks hädasti vaja järgmist hüpet, kuna eelmise aastaga võrreldes erilist edasiminekut näha ei ole olnud.

Osaliselt on see kindlasti tingitud ka sellest, et Tenistet kasutatakse pidevalt uutel positsioonidel. Kui Igor Prinsi käe all paistis ta lõpuks vasakkaitsesse püsima jäävat, siis Aleksandr Puštov tõstis ta ümber hoopis paremale äärele. Ta on küll mõlemajalgne, aga ühest rollist teise sisse elades võib kindlus siiski kannatada, sest ampluaa on ikkagi teistsugune.

Samas ei ole tema kiirus ja tehnilisus ning takjalik kaitsetöö kuhugi kadunud ning omal kohal püsib ta Eesti liigas nii või naa parimate seas.

Eelmiste aastate Meistriliiga parimad kaitsjad:

2009: 1. Igor Morozov, 2. Aleksei Naumov, 3. Taijo Teniste
2008: 1. Marek Lemsalu, 2. Alan Arruda, 3. Teet Allas
2007: 1. Marek Lemsalu, 2. Alo Bärengrub, 3. Deniss Malov
2006: 1. Marek Lemsalu, 2. Alo Bärengrub, 3. Timo Teniste
2005: 1. Tomas Rimas, 2. Sergei Hohlov-Simson, 3. Dmitri Kruglov